KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tallinnas 25. oktoobril 2004 Haldusasi nr 3-1614/2004 (endine nr 3-851/2004) Tallinna Halduskohtu kohtunik Hurma Kiviloo vaatas 14.10.2004. a avalikul kohtuistungil lä

) § 502 lg 1 ja 6 alusel määrati selle eest viivistasu 480.- kr /tl 3/.

1. Tallinna Kommunaalamet vastas 10.12.2003 teatisega eelmärgitud sõiduki omaniku K.S. 25.11.2003 avaldusele, et puuduvad alused tema avaldust rahuldada /tl 4/.
2. 14.01.2004 postitas K.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Falck Eesti 25.11.2003 viivistasu otsuse nr VTO 021646 tühistamiseks /tl 2, 5, 6/. 07.09.2004 saabus kohtule AS Falck Eesti kirjalik seletus kaebuse kohta /tl 53-54/. Protsessiosaliste seisukohad ja põhjendused Kaebuse esitaja K.S. leiab, et temaga on käitutud õigusvastaselt, tema väärikust on solvatud ja õigusi rikutud. Otsuses osundatud tasuline parkimiskoht oli tähistamata ja kuni hiljutise ajani tasuta, mistõttu puudus vähimgi informatsioon selle kohta, kas parkimise eest on vaja tasuda ja kus seda teha saab. Nähtavuspiirkonnas ei olnud parkimisautomaati ega parkimispiletite müügikohta. Liikluseeskiri ei nõua, et autos oleks peale apteegi ja ohukolmnurga veel parkimispilet ja parkimiskell. Kuna otsuses puudub aeg, kui palju parkimisaega on ületatud, siis mahub parkimisaeg lubatud 15 min sisse. Otsuses on märgitud sõidukitüübiks paketiauto, millist keretüüpi ei ole olemas. Kaebaja auto kere tüüp on kaubik. Tasulist parkimisala tähistav liiklusmärk koos lisatahvliga on paigutatud (nagu hiljem selgus) Liivalaia kolmerealise tänava parempoolse sõiduraja äärde ja ei ole vasakpoolsest sõidurajast nähtav, kuna seda varjavad paremal reas sõitvad kaubaautod. Lisatahvel ei ole 50 km/h juures loetav. Vastustaja AS Falck Eesti on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud, ja palub jätta see rahuldamata. Osundades Tallinna Linnavolikogu (edaspidi TLVK) 30.01.2003 määrusele nr 9 ja

§ 501

lg-le 3 märgib vastustaja, et Kreutzwaldi 24 asuva maja kõrval parkimisel peab mootorsõidukijuht tasuma parkimistasu. Tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on paigutatud liiklusmärgid, mis lubavad märgitud kellaaegadel parkida vaid parkimisloaga või tasuliselt pargitud sõidukeid. Tallinnas on üle 150 parkimispileti müügikoha, sh 3 neist Kreutzwaldi 24 läheduses. Parkimise eest on võimalik tasuda mobiilside vahendusel ja 18 1 parkimisautomaadi vahendusel. Mootorsõiduk Ford, registreerimismärgiga 864 AFD, oli 25.11.2003 pargitud kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tasulise parkimisala piires (Kreutzwaldi 24) ilma, et oleks parkimise eest tasutud. AS Falck Eesti linnatranspordi töötaja koostatud viivistasu otsus oli kooskõlas

§-ga

1. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, uurinud asjakohaseid õigusnorme ja asjas kogutud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et K.S. kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kõigepealt asjassepuutuvatest õigusnormidest.

§ 50

lg-test 4 ja 5 tuleneb, et parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil ning teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil korraldatakse käesoleva seaduse §-des 501–503 sätestatu kohaselt. Sama seaduse § 501 „Parkimistasu“ sätestab:

§ 502reguleerib viivistasuga seonduvat.

Selle paragrahvi lg 1 kohaselt parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), lg-st 2 tuleneb, et viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Vastavalt nimetatud paragrahvi lg-le 3 viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Lõigetes 4, 7 ja 8 on sätestatud nõuded viivistasu otsusele (ja selle lisadele), lg 6 kohaselt viivistasu määr ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.

§ 503

lg 2 järgi, kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebuse. 2 Eelviidatud sätete alusel on TLVK võtnud 30.01.2003 vastu määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (jõustunud 02.02.2003,antud juhul kuulub kohaldamisele redaktsioon 21.08.2003 tehtud muudatustega), mille lisa p 2.1 järgi parkimistasu objektiks on linna avalikule tasulisele parkimisalale pargitud mootorsõidukid ja (järel)haagised. Lisa p 3.1 kohaselt parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avaliku tasulise parkimisala piires. Lisa p-dest 4.1 ja 4.2 tuleneb, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Vastavalt lisa p-le 4.3 parkimistasu tasumise kinnituseks on kas nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside operaatori kinnitus antud sõiduki parkimise kohta antud tasulisel parkimisalal. Lisa p-s 5 on sätestatud tasuline parkimisala, sh p-s 5.1 kesklinna avalik tasuline parkimisala, mis on piiritletud Toompuiestee - Tõnismäe tänava Pärnu maantee - Liivalaia tänava - Juhkentali tänava - Keldrimäe tänava - Lastekodu tänava Torupilli otsa - Jakobsoni tänava - Gonsiori tänava - Kreutzwaldi tänava - Narva maantee Aedvilja tänava - Karu tänava - Jõe tänava - Ahtri tänava ja Rannamäe teega (kaasaarvatud Rannamäe teega külgnev Balti jaama parkla). Muu hulgas on nimetatud määruse lisas reguleeritud ka avalike tasuliste parkimisalade tähistamise kord, mootorsõidukite tasulise parkimise aeg ja viivistasu määr (480 krooni ööpäevas). Lisa p-st 10.1 tuleneb, et linna tasulisel parkimisalal korraldab parkimist linnavalitsus oma ametite kaudu. Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad kommunaalamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Linnavalitsus võib linnavolikogu nõusolekul majandusliku otstarbekuse korral halduslepingu alusel nimetatud ülesannete teostamise üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tallinna Linnavalitsus ongi andnud Tallinnas parkimistasu tasumise kontrolli, sh viivistasu määramise lepingu alusel üle vastava riigihanke edukale pakkujale AS-le Falck Eesti. 2. Käesoleval juhul ei ole K.S. vaidlustanud viivistasu otsust motiivil, et ta ei ole avalikul tasulisel parkimisalal otsuses näidatud ajal parkinud ega põhjusel, et otsuse on teinud selleks mittepädev isik. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, ja kohus on sama meelt, et ülalviidatud TLVK määruse lisa p 5.1 kohaselt on ka vaidlusalune Kreutzwaldi 24 hõlmatud tasulise parkimisalaga ja viivistasu otsuse on teinud selleks pädev AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja. Kohus on seisukohal, et kaevatud otsuse näol on tegemist formaalselt õiguspärase haldusaktiga: viivistasu otsus nr VTO 021646 sisaldab kõiki neid andmeid, mida niisugune otsus peab sisaldama vastavalt eelviidatud

§-le 502 (lg 4) ja määruse nr 9 lisale (p 9.4), kuna otsus on vormistatud vastavale blanketile ja nõutavad täidetavad lahtrid on täidetud. Mis puutub kaebaja väidetesse valest sõiduki tüübist ja selle kohta, et otsuses puudub aeg, kui palju parkimisaega on ületatud, siis nende kohta märgib kohus järgmist. Asjaolu, et kaebaja mootorsõiduki kere tüüp (väidetavalt kaubik) ei ole märgitud täies vastavuses teede – ja sideministri 18.05.2001 määruses nr 50 või vastavas direktiivis märgituga ja on esitatud nn kõnekeeles, ei muuda vaidlustatud otsust õigusvastaseks. Kuigi õigusnormid nõuavad mootorsõiduki tüübi näitamist, siis tegelikult näidatakse eelmärgitud määruse mõttes sõiduki kasutusvaldkond - kategooria (sõiduauto, veoauto, buss jne), mis ongi koos sõiduki registreerimisnumbri ja margiga sõiduki identifitseerimise 3 seisukohalt piisav. Sõiduki tüübi, variandi, versiooni, klassi vms tuvastamine ei ole alati pelga välisvaatluse abil võimalikki. Seega, kui K.S. sõiduk on väidetavalt N1 kategooria sõiduk, siis oleks tegelikult piisanud ka märkest, et tegemist on veoautoga, kuna iga N kategooria sõiduk on mõeldud veoste veoks ja seda nimetatakse veoautoks. Põhjendamatu on kaebaja väide, nagu peaks kaevatud otsuses olema märgitud aeg, kui palju on parkimisaega ületatud. Antud juhul ei ole vaieldav, et K.S. lahkus oma pargitud sõiduki juurest, jättes nõutaval viisil (parkimiskell või kirjalik teade) tähistamata parkimisaja alguse, aga samuti esitamata kinnitust selle kohta, et parkimistasu on makstud. Seega ei saanud tema puhul arvestada ettenähtud 15minutilist nn soodusaega, vaid tal tekkis kohustus parkimistasu maksta kohe parkimise alustamise hetkest. Et kaebaja ei olnud tasu maksnud, mida kaebaja ei eita, määratigi talle viivistasu 480.- kr parkimise eest tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata, mitte aga tasutud parkimisaja ületamise eest. Järelikult on viivistasu otsuse koostamine ka sisuliselt õiguspärane.

1. Kohus on seisukohal, et põhjendamatud on ka kaebaja ülejäänud väited temaga „õigusvastasest käitumisest“ ja „tema väärikuse solvamisest“. Need argumendid ei anna alust kaevatud viivistasu otsust tühistada. Asjaomastest õigusaktidest ei tulene nõuet, et tasulisse parkimisalasse kuuluvatel tänavatel (antud juhul Kreutzwaldi 24 juures) oleks igal pool väljas info parkimistasu maksmise võimaluste ja viiside kohta ning tasulist parkimisala tähistavad liikluskorraldusvahendid. Asjaolu, et kaebaja ei märganud parkimisala alguses olevaid asjakohaseid liiklusmärke või ei näinud või ei jõudnud neid lugeda, ei muuda viivistasu otsust ega kaebajaga juhtunut õigusvastaseks. Esiteks ei tegele AS Falck Eesti liiklusmärkide paigaldamise ega hooldusega, vaid see on Tallinna Kommunaalameti ülesanne. Teiseks, nagu nähtub kohtule esitatud tõenditest, oli Liivalaia tänaval, kust kaudu kaebaja oma sõnul tasulisse parkimisalasse sisenes, hotelli „Olümpia“ vastas parkimise keelu ala algust tähistavad liiklusmärgid koos vajalike lisateatetahvlitega ja need vastasid standardile /tl 56-59/. Kaebaja ei eita ka ise, et märgitud kohas olid vastavad liikluskorraldusvahendid olemas. Lisaks eeltoodule on TLVK ülalmainitud määrus nr 9 kättesaadav Tallinna linna veebilehel või linnakantseleis, samuti on tasulise parkimisega seonduvat ja parkimisala piire korduvalt käsitletud ajakirjanduses. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Samad kohtu vastuargumendid käivad ka selle kohta, et kaebaja väidetavalt ei teadnud (ei saanud kohapeal infot), kuidas ja kus saab tasulise parkimise eest tasuda. Parkimise eest tasumiseks on kehtestatud alternatiivsed võimalused. Kaebajal oli võimalik juba eelnevalt muretseda endale parkimispilet ja parkimiskell (viimane ei olnud isegi hädavajalik, kuna oleks piisanud ka selgest ja arusaadavast kirjalikust teatest auto armatuurlaual parkimise algusaja kohta) või tasuda parkimise eest mobiili vahendusel (kaebaja sõnul on mobiiltelefon tal olemas). Kaebaja ei saa põhjendada parkimistasu maksmata jätmist mobiili nõrga ja tühja akuga. Näiteks, ka ühissõidukite kasutajatel on juba eelnevalt teada kõik alternatiivsed pileti ostmise võimalused ja ühissõidukite peatustes sellekohast infot ei jagata, kuigi erinevalt parkimisalast, mis on väga lai, oleks bussipeatus iseenesest vägagi konkreetne koht, kust isik võiks ja oskaks eeldada sellekohast infot saada. Ka parkimise eest tasumise kohtades on vastav müügiinfo olemas. On mõistetav, et parkimisautomaate paigutatakse parkimisalasse kooskõlastatult Tallinna Kommunaalametiga vastavalt sellele, kus need leiavad kõige enam kasutamist ja kus puuduvad muud müügikohad. Vastustaja esindaja sõnul tasutakse praktikas 45% parkimistasudest mobiili vahendusel, parkimisautomaatide kaudu vaid 3%, müügikohtadest ostetud parkimispiletitega 13% jne. AS Falck Eesti on sõlminud lepingud paljude müüjatega ja müügikohti on praeguseks kokku üle 170, sh R-Kioskid, Tsenter jm kauplused, mille loetelu ja ühtlasi maksmise võimalused on üleval äriühingu veebilehel. Kõnealuses ümbruskonnas paiknesid lähimad müügikohad Kreutzwaldi 7, Tartu mnt 17 ja
2. Kreutzwaldi 24 ei olnud mitte „kuni hiljutise ajani“ tasuta parkimiskoht, nagu 4 on väitnud kaebaja, vaid seal kehtis tasuline parkimine vähemalt juba kolmveerand aastat. Järelikult ei ole kaebajaga „õigusvastaselt käitutud“, vaid K.S. on ise olnud hooletu ja on jätnud endale selgeks tegemata Tallinna linnas tasulise parkimisega seonduva. Seega puudub igasugune alus K.S. kaebuse rahuldamiseks.
3. Lõpuks kohtukuludest. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Et kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus mõista tema kasuks vastustajalt välja kaebaja kantud kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Antud juhul ei ole AS Falck Eesti kooskõlas HKMS § 93 lg-ga 7 kohtukulunõuet esitanud. Kohus, arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6, § 31 lg-test 1, 4 ja 5 ja § 92 lg-st 1, otsustab:
4. Jätta K.S kaebus täielikult rahuldamata ja K.S. kohtukulud tema enda kanda
5. Käesoleva otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 25.10.2004, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 25.10.2004, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. Hurma Kiviloo Kohtunik 5