3-04-92/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasja number: Otsuse kuupäev: Kohus: Kohtunik: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: 3-1450/2004 Tallinnas, 13.09.2004 Tallinna Halduskohus Sirje Tromp OÜ X (pankrotis) kaebus Justiitsministeeriumilt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju summas 492 000 krooni väljamõistmise nõudes 26.08.2004 Kaebuse esitaja OÜ X (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm ja volitatud esindaja V.Puolakkainen ning Justiitsministeeriumi volitatud esindaja K.Siigur Resolutsioon: Jätta kaebus rahuldamata (HKMS §26 lg 1 p 6). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD Tallinna Linnakohtu 16.10.95 otsusega mõisteti OÜ-lt X P.M.i kasuks välja 473 008.65 krooni ja riigilõiv. Kohtuotsus pöörati viivitamatult täitmisele. 17.10.95 oli politsei poolt arestitud OÜ-le X kuuluv sadulauto Volvo F-12 koos haagisega (edaspidi – vara). 21.10.95 avaldas Tallinna ja Harju Täitevbüroo kuulutuse vara müügi kohta. Vara müüki tegelikult ei toimunud. 23.10.95 koostasid Tallinna ja Harju Täitevbüroo täiturid M.Reilent ja L.Auksmann akti vara üleandmise kohta vara sissenõudjale P.M.ile. Vara anti reaalselt üle P.M.ile 25.10.95. 24.10.95 kuulutas Tallinna Linnakohus välja OÜ X pankroti. 26.04.96 otsusega tsiviilasjas nr 2-1282/95 (jõustunud 06.05.96) tunnustas Harju Maakohus Tallinna ja Harju Täitevbüroo täiturite poolt 23.10.95 ja 25.10.95 vormistatud aktide alusel P.M.ile vara üleandmise kui seadusega vastuolus oleva toimingu tühisust. Kohtuotsusega kohustati P.M.it tagastama vara OÜ X pankrotivarasse. Selle võimatuse korral oli OÜ-l X vastavalt kohtuotsusele õigus nõuda P.M.ilt pankrotivarasse 492 000 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli täiturite poolt tehtud õigustoiming – vara üleandmine – õigusvastane, kuna täiturid eirasid fakti, et vara oli eelnevalt politsei poolt arestitud. Samuti rikkusid täiturid vara üle andes täitemenetluse seadustikus (TMS) kehtestatud vara realiseerimise korda, mille kohaselt müüb täitur vara enampakkumisel, ja ainult siis, kui vara väärtus ei ole küllaldane võrreldes enampakkumise korraldamise kuludega, valib täitur muu 2 sobiva müügi viisi. Antud juhul reaalset vara enampakkumist ei toimunud, vaid see anti sisuliselt kohe võla katteks üle P.M.ile. 17.10.96 on koostatud sissenõudmise võimatuse akt nr T-4410, mille kohaselt ei ole Harju Maakohtu 26.04.96 otsust tsiviilasjas nr 2-1282/95 võimalik täita, kuna P.M. on oma senisest elukohast välja kirjutanud ja sealt lahkunud (naabrite ütluste kohaselt Venemaale), ning tema faktiline elukoht ei ole teada. Kaebuse sisu ja taotlused Kaebuse esitaja leiab, et kuna kohtuotsust ei ole võimalik täita ning puudub võimalus täiturite õigusvastase toiminguga üleantud vara tagasisaamiseks, samuti on võimatu P.M.ilt kohtuotsusega väljamõistetud rahalise hüvitise sissenõudmine, siis on täiturite õigusvastase toiminguga tekitatud OÜ-le X (pankrotis) otsest varalist kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kahju tekitajaks oma õigusvastase tegevusega oli Täitevameti Tallinna ja Harju Täitevbüroo. Vastavalt justiitsministri 05.05.94 määrusega nr 13A kehtestatud Täitevameti põhimäärusele oli Täitevamet justiitsministeeriumi valitsemisalas asuv riigivalitsemisasutus. Kuna peale 2001.a. täitemenetluse reformi Täitevametit riigiasutusena enam ei eksisteeri, siis on antud juhul riik kohustatud kahju hüvitama justiitsministeeriumi kaudu. Kaebaja on kohtuväliselt pöördunud justiitsministeeriumi poole ettepanekuga tekkinud kahju kokkuleppeliselt hüvitada, kuid oma 24.03.2004 vastuses leidis justiitsministeerium, et kõnealune nõue on aegunud ega kuulu seetõttu rahuldamisele. Kaebuse esitaja nimetatud seisukohaga ei nõustu ja väidab, et nõue on lähtuvalt riigivastutuse seaduse (RVS) §31 lg 2 esitatud tähtaegselt. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendatud kõik kahju hüvitamiseks vajalikud asjaolud: kahju olemasolu, kahju tekitanud isiku(

1. te)tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos tegevuse ja kahjuliku tagajärje vahel ning vastustaja süü. Kahju olemasolu. Kahju all tuleb mõista isiku poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist. Seega saab kahju all mõista teatud varalise hüve vähenemist, mis toimus isiku õigusvastase käitumise tagajärjel. Käesolevas vaidluses on tõendatud sadulauto Volvo F-12 ja haagise kuulumine omandiõiguse alusel kaebuse esitajale. Tekitatud kahju suurust tuleb antud juhul hinnata vara harilikust väärtusest lähtuvalt, nagu sätestas ka kahju tekitamise ajal kehtinud AÕS §29 lg 1. Kaotsiläinud vara harilik väärtus nähtub antud juhul veoki ostumüügi dokumendist, mille kohaselt on vara hind 61 500 DEM (saksa marka), so 492 000 krooni. Sama nähtub ka kohtotsusest, milles vara bilansiliseks väärtuseks on märgitud 492 000 krooni. Kahju tekitanud isiku(
2. te)tegevuse õigusvastasus. Kohtutäiturite tegevus oli õigusvastane. Selle väitega on nõustunud justiitsministeerium ja see on tuvastatud ka Harju Maakohtu 26.04.96 jõustunud otsusega. HKMS §17 kohaselt asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või kriminaal- või haldus- või haldusõiguserikkumise asjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised (eelpoolnimetatud tsiviilasja menetlusse Harju Maakohtus oli kolmanda isikuna kaasatud ka Eesti Vabariik Täitevameti Tallinna ja Harju Täitevbüroo kaudu). Põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahju tekitanud teo vahel on piisavalt kaebaja poolt tõendatud Harju Maakohtu 26.04.96 otsusega ja teiste asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Vastustaja süü olemasolu. TsK §448 lg 2 kohaselt kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekkinud mitte tema süü läbi. Seega tuleneb antud sättest, et kahju tekitanud isiku süüd eeldatakse, kuni ei ole tõendatud vastupidist. 3 Kaebuse esitaja leiab, et ta on teinud kõik endast oleneva kohtuotsuse täitmisele pööramisel. Jõustunud kohtuotsuse täitmise võimatus ei muuda olematuks kahju tekkimist. Kohtutäitur on riigivõimu esindaja, kes täidab temale riigi poolt pandud avalik-õiguslikke ülesandeid. Riik on andnud sissenõudja käsutusse võimaluse nõuda tasumata võlg sisse täitevorgani, st kohtutäituri kaudu. Täitur viib läbi avaliku menetluse – täitemenetluse – ning annab sellest saadud raha sissenõudjale üle. Antud juhul kasutas kaebuse esitaja kui sissenõudja temale seadusega antud võimalust pöörduda jõustunud kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole. TMS §28 lg 1 kohaselt on täitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Antud juhul ei ole riik suutnud tagada kohtuotsuse täitmist ning on seda ka tunnistanud, koostades täitemenetluse võimatuse akti. TSM ega ükski muu õigusakt ei sätesta sissenõudja kohustust ega ka võimalust esitada teistkordselt avaldus täitemenetluse algatamiseks sama täitedokumendi alusel. Kaebuse esitaja palub mõista justiitsministeeriumilt OÜ X (pankrotis) kasuks välja hüvitis summas 492 000 krooni avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Justiitsministeeriumi seisukoht Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on põhjendamatu. Vastustaja möönab, et täiturid tegutsesid ebaseaduslikult, kuid see ei tõenda veel, et OÜ X (pankrotis) vara oleks kaotsi läinud ja temale TsK §222 mõttes kahju tekkinud. Harju Maakohtu 26.04.96 otsuses on tuvastatud, et sadulveok Volvo F-12 ja haagis ei kuulunud OÜ-le X, vaid need olid Hollandi juriidilise isiku omandis ning OÜ X ainult rentis neid. Kaebaja väitel on kahjuks pankrotivara vähenemine sadulauto ja haagise väärtuse võrra, kuid samal ajal on jäetud tähelepanuta, et täitemenetluse käigus anti vara üle kohtuotsusega OÜ-lt X P.M.i kasuks välja mõistetud 473 008,65 krooni suuruse võla ning 15 156 krooni suuruste kohtukulude katteks. See tähendab, et kaebuse esitaja varaga täideti tema enda kohustusi kolmanda isiku ees, mistõttu ei saa rääkida kahju tekkimisest. Vara üleandmise tulemusena vabanes kaebuse esitaja ka 488 164,65 krooni suurusest varalisest kohustusest kolmanda isiku ees. OÜ-l X (pankrotis) on sisuliselt ka praegu Harju Maakohtu 26.04.96 otsusest tulenev sundtäitmisele pööratav 492 000 krooni suurune rahaline nõue P.M.i vastu. Riigi vastu esitatud kahjunõude rahuldamise korral tekkiks olukord, kus üheaegselt saab OÜ X nõuda nii auto ja haagise väljaandmist (või hüvitist kohtuotsuses näidatud suuruses) P.M.ilt kui ka auto väärtusele vastavat rahasummat riigilt, mis on ilmselt ebaõiglane. Vastustaja ei nõustu ka kaebuses märgitud kahjusumma suurusega – 492 000 krooni, mis vastab vara OÜ X bilansis kajastatud väärtusele. Vara bilansiline väärtus on raamatupidamislik suurus ja see ei pruugi vastata asja tegelikule väärtusele. Pole millegagi tõendatud, et vara oleks olnud pankrotimenetluses võimalik müüa bilansis näidatud hinnaga. Kohtutäiturid on arestimisaktis märkinud auto ja haagise hinnaks kokku 300 000 krooni. Vara hinnatakse arestimisel lähtudes võlgniku ja sissenõudja kokkuleppest, või selle puudumisel määrab hinna täitur, lähtudes kohalikust keskmisest müügihinnast. Kaebaja ei ole vara arestimisel määratud hinda vaidlustanud. Seoses 17.10.96 koostatud täitemenetluses sissenõudmise võimatuse aktiga leiab vastustaja, et riik ei saa vastutada selle eest, et ühelt eraisikult teise kasuks kohtuotsusega välja mõistetud summa jääb reaalselt saamata sissenõudmise võimatuse tõttu täitemenetluses. Harju Maakohtu 26.04.96 otsusega tuvastati vara üleandmise kui õigustoimingu tühisus. tehingu tühisuse tuvastamisega Kehtinud TsÜS §66 lg 5 tulenevalt kaasnes 4 restitutsioonikohustus, st et tühise toiminguga saadu pidi tagastatama või tagastamise võimatuse korral hüvitatama saadu rahas. Seega peab P.M. vastavalt Harju Maakohtu 26.04.96 otsusele tagastama OÜ X pankrotivarasse sadulauto ja haagise või selle võimatuse korral tasuma 492 000 krooni. Kuna riik ei ole tühise õigustoimingu tulemusel autot ega haagist saanud, siis ei saa riigilt neid asju ega nende väärtusele vastavat hüvitist nõuda. Riik ei saa vastutada olukorra eest, kus P.M.ilt ei ole võimalik temalt kohtuotsusega välja mõistetud asju või rahasummat kätte saada. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et puudub võimalus vara tagasi saamiseks P.M.ilt või temalt rahalise hüvitise saamiseks. Täitemenetluse seadustik annab nõude sundtäitmiseks ka sellise võimaluse nagu võlgniku tagaotsimine. Harju Maakohtu otsuse sundtäitmine ei ole muutunud võimatuks ka juhul, kui P.M. on tõepoolest asunud elama Venemaale. 26.01.93 on sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille art 50 sätestab, et lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. Vastustaja palub jätta OÜ X kaebus rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled oma varem esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Asja kohtuliku arutamise käigus muutis vastustaja oma esialgset seisukohta ning nõustus kaebaja väitega, et kõnealune vara kuulus OÜ X omandisse, kuigi kaebusele lisatud kohtuotsused on selles osas vastuolulised. Kohtu otsus ja põhjendused OÜ X (pankrotis) on esitanud halduskohtule kaebuse, milles palub riigivastutuse seaduse §17 lg 1 ja §31 lg 2 alusel justiitsministeeriumilt välja mõista talle Tallinna ja Harju Täitevameti kohtutäiturite õigusvastaste toimingutega 1995.aastal tekitatud varaline kahju summas 492 000 krooni. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et taotlus ei ole aegunud. 01.01.2002 jõustunud riigivastutuse seadus muutis seni kehtinud kahju hüvitamise õiguslikku regulatsiooni. RVS §17 lg 1 järgi võib kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või halduskohtule. RVS §1 lg 1 ja §17 lg 1 tuleneb, et halduskohtu pädevuses on igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine. RVS rakendamist reguleeriv §31 lg 2 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käeoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kuni 1.jaanuarini 2002.a. ei saanud täitemenetluse seadustiku alusel tegutsenud kohtuametnikust kohtutäituri ega ka alates 01.03.2001 jõustunud kohtutäituri seaduse alusel tegutsenud avalik-õiguslikku ametit pidavast sõltumatust isikust kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kahjunõuet halduskohtule. Antud juhul tekitati kahju enne 1.jaanuari 2002.a. ning kaebuse sellise kahju hüvitamiseks võib tulenevalt RVS §31 lg 2 esitada kolme aasta jooksul, so kuni 1.jaanuarini 2005.a. Kaebus on halduskohtule esitatud 26.04.2004, seega tähtaegselt. 5 Riigikohtu erikogu on oma 04.03.2002 määruses asjas nr 3-3-4-1-02 asunud seisukohale, et kui kahju tekitati enne 1.jaanuari 2002.a., siis kohaldatakse kahju hüvitamisel pärast 1.jaanuari 2002.a. esitatud kaebuste läbivaatamisel enne riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. Kahju hüvitamise üldalused, millest antud vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda, on sätestatud tsiviilkoodeksi (TsK) §-s 448. Need on - kahju esinemine kaebuse esitajal, põhjusliku seoses olemasolu tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus ja kahjutekitanu süü olemasolu. Kui kasvõi ükski märgitud tingimustest puudub, siis ei teki kohustust kahju hüvitada. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendatud kõigi kahju hüvitamiseks vajalike asjaolude esinemine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kohtutäiturite tegevus oli õigusvastane. Harju Maakohus oma 26.04.96 otsusega tsiviilasjas nr 2-1282/95 on tunnistanud Tallinna ja Harju Täitevbüroo kohtutäiturite M.Reilenti ja L.Auksmanni 23.10.95 ja 25.10.95 toimingud täitemenetluse läbiviimisel õigusvastaseks ja tühiseks. See on aga vaid üks eeldus TsK §448 kohaldamiseks. Vastustaja on leidnud, et ebaseaduslikult läbiviidud täitemenetlus ja selle käigus kaebaja vara üleandmine P.M.ile ei tähenda iseenesest veel kaebaja vara kaotsiminekut ja sellega temale kahju tekitamist TsK §222 mõttes. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui täitemenetlust ei oleks toimunud. Kahju olemasolu ja suuruse kindlaksmääramisel on põhjendatud arvestada kaebuse esitaja säästetud varaga, st tuleb arvesse võtta varalisi kohustusi, mille täitmisest ta täitemenetluse käigus vabanes. See ei ole vastuolus ka põhiseaduse paragrahvides 25 ja 32 sätestatuga. Sellisele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud ka oma 24.12.2002 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-153-02. Käesolevas vaidluses on tõendatud, et Tallinna Linnakohtu 16.10.95 otsusega mõisteti kaebuse esitajalt OÜ-lt X P.M.i kasuks välja 473 008,65 krooni suurune võlg ning 15 156 krooni kohtukulude katteks. Kohtuotsust OÜ X vaidlustanud ei ole. 23.10.95 koostasid Tallinna ja Harju Täitevbüroo kohtutäiturid M.Reilent ja L.Auksmann eelpoolnimetatud kohtuotsuse täitmiseks akti Tallinna Linnakohtu määrusega P.M.i taotluse alusel arestitud sadulauto Volvo F-12 ja haagise üleandmise kohta sissenõudjale P.M.ile arestimisaktis märgitud hinnaga 300 000 krooni. Võla osas tehti tasaarvestus (Harju Maakohtu 26.04.96 otsuse tsiviilasjas nr 2-1282/95 lk 1, toimiku lk 7). Vara anti reaalselt üle P.M.ile 25.10.95. Seega täideti kohtutäiturite poolt võlgniku, so kaebuse esitaja varaga tema enda kohustusi sissenõudja ees, mistõttu ei saa rääkida kahju tekkimisest. Vara üleandmise tulemusena vabanes kaebuse esitaja 488 164,65 krooni suurusest võlakohustusest P.M.i ees. Tallinna Linnakohtu otsusega 24.10.95 kuulutati välja OÜ X pankrot (pankrotiotsus tehti teatavaks ajalehes Postimees 26.10.95). Pankrotiotsuse alusel muutus OÜ X vara 6 pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks (kuni 01.01.97 kehtinud pankrotiseaduse §41 lg 1). Juhul, kui täitemenetlust ei oleks toimunud, oleks kaebuse esitajal olnud täitmata Tallinna Linnakohtu 16.10.95 otsusest tulenev varaline kohustus P.M.i ees. P.M.il oleks olnud sel juhul õigus esitada pankrotimenetluses OÜ X (pankrotis) vastu võlanõue eelpoolnimetatud summa, so 488 164,65 krooni ulatuses, mille kaebuse esitaja oleks olnud kohustatud tasuma. Samal ajal on OÜ-l X (pankrotis) Harju Maakohtu 26.04.96 otsusest tulenev võlanõue P.M.i vastu summas 492 000. Kaebuse esitaja on väitnud, et pankrotimenetluses ei ole lubatud nõuete tasaarvestus. Pankrotiseaduse §68 lg 1 (kuni 01.01.97 kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et nõuet võlgniku vastu, mida saab tema pankroti korral esitada, võib võlausaldaja tasaarvestada nõudega, mis oli võlgnikul tema vastu enne pankroti väljakuulutamist, kui tasaarvestus ei ole seadusega keelatud. Kohus leiab, et reaalselt ei ole kohtutäiturite ebaseaduslikuks tunnistatud toimingutega kaebuse esitajale kahju tekitatud, kuna täitemenetluse käigus vabanes ta varaliste kohustuste täitmisest võlausaldaja P.M.i ees praktiliselt samas ulatuses, kui oli kaebaja enda kinnituse kohaselt üleantud vara väärtus (492 000 krooni) ja mille suuruses on ta nõudnud kahju hüvitamist riigi poolt. Kuna puudub tekitatud kahju TsK §222 mõttes, siis puudub ka alus TsK §448 kohaldamiseks ning kohus ei pea eraldi analüüsima teiste kahju hüvitamist tingivate asjaolude olemasolu või puudumist. Kaebuse esitaja on leidnud, et käesoleval juhul on kahjunõude esitamine riigi vastu põhjendatud ka sellega, et riik ei ole täitnud oma kohustust tagada kohtuotsuste täitmine. Harju Maakohtu 26.04.96 otsust ei ole täidetud ja selle kohta on 17.10.96 koostatud kohtuotsuse täitemenetluses sissenõudmise võimatuse akt seoses sellega, et P.M. on väidetavalt Eestist lahkunud ja talle üleantud sadulauto koos haagisega on Eestist välja viidud. Võlgniku kohustust sissenõudjale täidetakse kohtutäituri vahendusel. Kui protsessiosaline vabatahtlikult jõustunud kohtuotsust ei täida, tagab otsuse täitmise riik tema käsutuses olevate vahenditega, kohaldades selleks vajadusel riiklikku sundi. Selle avalik-õigusliku iseloomuga ülesande täitmiseks on riik ametisse määranud spetsiaalselt ettevalmistust ja pädevust omavad ametiisikud – kohtutäiturid. Kaebaja leiab, et on omalt poolt on teinud kõik endast oleneva kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. Viimatinimetatud kaebuse esitaja väitega kohus ei nõustu ning leiab, et kaebuse esitaja ei ole alates 1996.aastast kasutanud oma täitemenetluse seadustiku §-st 77 tulenevat õigust vaidlustada kohtutäiturite tegevus(etus)t Harju Maakohtu 26.04.96 otsuse täitmisel. Kaebuse esitajal oli võimalus TMS §77 alusel kohtus vaidlustada 17.10.96 koostatud kohtuotsuse täitemenetluses sissenõudmise võimatuse akt. Kaebuse esitaja seda teinud ei ole. Kasutatud ei ole võimalust võlgniku tagaotsimiseks ettekäändel, et P.M. on rahvastikuregistri andmetel Eestist lahkunud ja tema asukoht ei ole teada, mistõttu tema tagaotsimine on kaebuse esitaja arvates ebamõistlikult keerukas ja koormav. 7 Vara tagasisaamine võlgnikult on eelkõige võlausaldaja, so antud juhul kaebuse esitaja huvi. Olukorras, kus kaebaja ei ole ise olnud huvitatud sellest, et P.M.ilt kohtuotsusega väljamõistetu oleks täitmisele pööratud, ega kasutanud selleks kõiki seadusega ettenähtud võimalusi, ei ole põhjendatud nimetatud nõude esitamine riigi vastu. Sirje Tromp kohtunik