KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt
lg 2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. 2
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Käesoleval aastal moodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest pool moodustab 1 500 krooni. Elatise miinimumsumma tähendusest tuleneb, et see peaks katma lapse hädapärasemad kulutused ning sellest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel. Hageja esitatud tõendi kohaselt (tl. 5) õpib ta Kohtla-Järve Kutsekoolis. Hageja ei ole dokumentaalseid tõendeid endale tehtavate kulutuste osas esitanud. Kostja poolt esitatud tõendi (tl 21) kohaselt töötab ta alates 01.11.2005.a osalise tööajaga OÜ-s Balamton ning tema kuu sissetulek on 700 krooni. Hageja nõustaja (hageja ema) seletuste kohaselt on tema keskmine kuupalk 4500 – 500 krooni.
lg 6 kohaselt võib kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla miinimummäära, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Peale hageja on kostjal xxx sündinud tütar D ning xxx sündinud poeg D (tl 22,26). Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist 400 krooni kuus, kuna tema ülalpidamisel on veel kolmeaastane tütar ning maksab ka poja D ülalpidamiseks elatist. Hageja poolt nõutavas elatise väljamõistmisel osutuksid alaealised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks.
lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla
lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt
on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Seetõttu peaks lapsevanem tegema kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal, teenides nii vähemalt riiklikku miinimumpalka. Tulenevalt üldisest tõendamiskoormuse reeglist, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 230 lg 1, peab elatiseasjas kostja, kel puudub stabiilne sissetulek, tõendama, et ta on teinud kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal. Kui kostja ei ole seda tõendanud, peab ta täitma ülalpidamiskohustust vähemalt samas suuruses nagu isik, kes töötab täisajaga töökohal saades selle eest riiklikku miinimumpalka. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal. Seetõttu tuleb eeldada, et kostja sissetulek on vähemalt alampalk ehk 2005.a 2 690 krooni ning 2006.a 3 000 krooni. Nimetatud asjaolu kinnitab ka asjaolu, et kostja on nõustunud elatisena maksma 400 krooni, mis moodustab suurema osa tema sissetulekust. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on: 2005.a 2690/4= 672,50 krooni ning 2006.a 3000/4=750 krooni.
mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. 3 Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis viimase ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 01.08.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 672,50 krooni ning alates 01.01.2006.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni, s.o. 30.06.2006.a, summas 750 krooni. MENETLUSKULUD TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 01.08.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 7 862,50 krooni (672,50 x 5 + 750 x 6). Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 560 krooni väljamõistmisele kostjalt. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Helgi Vinni Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.