Obsah (7)

§ 31§ 26§ 92§ 93§ 83§ 85§ 87

L.V.3-05-418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 9.veebruar 2006, Tallinn 3-05-418 Haldusa

§ 31

) ASJAOLUD 13.04.2005 kell 15.53 koostas parkimisjärelevalvet teostava AS-i Falck Eesti töötaja viivistasuotsuse nr VTO 082451, mille kohaselt oli sõiduk Mitsubishi numbrimärgiga 696MDI pargitud Tartu mnt 6 parkimistasu maksmata. Nimetatud viivistasuotsuse kohaselt oli autole asetatud ühe osutiga kella näit 14.

1. 06.06.2005 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud viivistasuotsuse tühistamiseks. 14.04.2005 kell 16.43 koostas parkimisjärelevalvet teostava AS-i Falck Eesti töötaja viivistasuotsuse nr VTO 082451, mille kohaselt oli sõiduk Mitsubishi numbrimärgiga 696MDI pargitud Tartu mnt 6 parkimistasu maksmata. Nimetatud viivistasuotsuse kohaselt oli autole 1 asetatud ühe osutiga kella näit 16.
2. 06.06.2005 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud viivistasuotsuse tühistamiseks. Kohus liitis 26.07.2005 kohtumäärusega haldusasjad ühte menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub kaevatavad haldusaktid tühistada. Kaebajal oli parkimiskaart kehtivusega 04.04.2005-03.05.2005, kuid see oli sõidukile asetamata. Kaebaja leiab, et juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-4-1-14-04, ei ole õigust nõuda viivistasu selle eest, et parkimise õigust tõendav dokument on nõuetekohaselt sõidukile paigutamata. Vastustaja leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 4.4 kohaselt tuleb parkimiskaart paigutada sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiklaasi taha nähtavana ja loetavana. Seega oli sõiduki parkimisõiguse tekkimise aluseks parkimiskaardi paigaldamine sõidukile. Kaebaja parkimiskaarti sõidukile ei asetanud. Samuti puudub kaebajal kaebeõigus, kaevatavad haldusaktid tema subjektiivseid õigusi ei puuduta, kuna sõiduki vastutav kasutaja oli liiklusregistri andmetel OÜ Malaki. KOHTU PÕHJENDUSED Pooltel on vaidlus selles, kas viivistasu määramine juhul, kui sõidukile ei ole asetatud parkimiskaarti, on õiguspärane. Vastustaja loobus kohtuistungil vastuväitest, et L.V´il puudub kaebeõigus (tlk 39). Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 4.4 (kaevatavate viivistasuotsuste tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis tuleb paigutada valveta tasulises parkimiskohas parkimistasu maksmise kohustuse tekkimisel vahetult sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha väljastpoolt täies ulatuses nähtavana ja loetavana. Parkimisautomaat peab olema käivitatud, selle osuti automaadi skaalal ei tohi näidata parkimisaja lõppu. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei paigutanud parkimise kuukaarti sõidukile kooskõlas eeltoodud nõuetega. Kaebaja on kohtule esitanud 04.04.2005 väljastatud Tallinna kesklinna parkimiskaardi kehtivusega kuni 03.05.
3. Kaebaja andis kohtuistungil vande all seletuse, mille kohaselt soetas ta Tallinna kesklinna parkimiskaardi nr AB000056 ning kaardi omandiõigus kuulus kaebajale ka 13 ja 14.aprillil. Kaebaja ei edastanud parkimiskaarti kõnealusel ajal kolmandatele isikutele ning parkimise ajal asetses kaart ilmselt kaebaja ülikonna taskus (tlk 38). Kohus leiab, et kaebaja vande all antud seletusega on tõendatud, et kohtule esitatud parkimiskaart nr AB000056 (tlk 5) oli 13 ja 14.aprillil 2005 kaebaja kasutuses ning kaebaja kasutas nimetatud ajal seda sõiduki Mitsubishi numbrimärgiga 696MDI parkimise tarbeks. Kaebaja kinnitas, et ei andnud kõnealusel ajavahemikul parkimiskaarti edasi kolmandatele isikutele ning kahe sõiduki kasutamine üheaegselt ühe isiku poolt ei ole võimalik, seetõttu oli välistatud parkimiskaardi AB000056 kasutamine mõne muu sõiduki parkimiseks. Seega on tõendatud, et kaebajal oli parkimistasu tasutud. Vastustaja oma vastupidist seisukohta tõendanud ei ole. 2 Kaebaja seletas, et 13.aprillil asetas sõidukile parkimiskella sõidukis olnud ja seda juhtinud kolleeg, kes ei teadnud, et kaebajal on parkimiskaart ning 14.aprillil võis parkimiskell olla autos eelmisest päevast (tlk 37). Vastustaja esindaja oletus, et parkimiskella paiknemine sõidukis näitab, et parkimiskaart ei olnud kaebaja kasutuses kõnealuse sõiduki parkimiseks, on paljasõnaline ja tõendamata. Liiklusseaduse § 502 lg 1 kohaselt parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Viidatud sättes on ammendavalt toodud juhud, mille esinemisel saab määrata viivitasu, seega eeltoodust tulenevalt ei saa määrata viivistasu, kui parkimistasu on küll tasutud aga parkimise õigust tõendav dokument on jäetud sõidukile paigutamata. Kuna viivistasu nõutakse sisse sõiduki omanikult või liiklusregistrisse kantud kasutajalt, siis on kaebajal kohustus tasuda sõiduki kasutamise õiguse üleandnud juriidilisele isikule viivistasu summa ning kaevatavad haldusaktid rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 26lg 1 p-st 1 tuleb kaevatavad viivistasu otsused tühistada.

Kaebaja taotleb vastustajalt riigilõivu 14,40 krooni ja õigusabikulu summas 1500 krooni väljamõistmist. Kaebaja on kohtule esitanud õigusabikulude kandmise kohta sularaha arve (tlk 32) ja riigilõivu tasumise kohta maksekinnituse väljatrüki (tlk 10).

§ 92

lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning

§ 93

lg 1 kohaselt mõistetakse välja kantud kohtukulud poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti.

§ 83kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon.

Asja läbivaatamise kuluks on

§ 85

p 3 kohaselt õigusabikulu.

§ 87

lg 1 kohaselt on õigusabikuluks asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud.

§ 87

lg 2 kohaselt võib kohus asjast esindajana osavõtnud õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Nähtuvalt kohtukulude nimekirjast seisnes õigusabi istungi ettevalmistamises 2 tundi ja istungil osalemises 1 tund, tunni hinnaga 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades asja vähest keerukust ja mahtu ei saanud istungiks ettevalmistamiseks kuluda kahte tundi, mistõttu on õigusabikulu selgelt üle paisutatud. Kohtukulude nimekirjast ei nähtu, et esindaja oleks koostanud kaebuse või kogunud kohtule esitamiseks tõendeid. Arvestades eeltoodut on õigusabikulu väljamõistmine põhjendatud 700 krooni suuruses summas. Riigilõiv kuulub väljamõistmisele summas 14,40 krooni vastavalt esitatud taotlusele ja kohtukulude nimekirjale. Kristina Maimann kohtunik 3