Obsah (5)

§ 62§ 1§ 91§ 114§ 257

3-35/2005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 29.detsember 2005, Tallinn Haldusasi X AS ka

) § 91 lg-st 5 ja § 239 lg-st 3. Seega nähtuvalt eeltoodust vastutas isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati (käesoleval juhul kaebaja), nii

kui TS kohaselt tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest ning selle eest, et tollideklaratsioonis deklareeritud andmed (sh kauba sooduspäritolu) on õiged. See, millisel viisil kaebuse esitaja oma eeltoodud kohustust täidab on kaebuse esitaja enda valida. Kaupade kirjeldus tekitas tollis kahtluse, et tegemist ei pruugi olla Poola sooduspäritoluga kaubaga. Samuti oleks pidanud vastav kahtlus tekkima kaebaja esindajal, kuna asjaolu, et Poolas ei kasva troopilised pähklid on ilmselt ka kaebuse esitajale teada ning see oleks pidanud tekitama kahtlust, mida oleks saanud hajutada ainult kauba päritolu kontrollides. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vaatamata asjaolule, et kaubaks on pistaatsia pähklid ja troopilised pähklid, mis looduslikult Poolas ei kasva, pidanud vajalikuks kontrollida kauba päritolu vastavust arvedeklaratsioonile ning ei ole seega täitnud oma kohustust tagada, et kaup vastaks deklareeritule, mistõttu kaebuse esitaja sellist käitumist ei saa pidada heauskseks. Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu muutmise resolutsiooni nr 1/97 ratifitseerimise seadusega (RT II 1997, 14/16, 68) ratifitseeriti juurdelisatud Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi poolt Tallinnas 06.02.1997 alla kirjutatud resolutsioon nr 1/97 Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu protokolli A muutmise kohta. Protokoll A asendati Euroopa Ühenduse päritolureeglite uuel versioonil baseeruva protokolli A uue versiooniga (edaspidi Protokoll A). Protokoll A artikkel 32 lg 1 kohaselt viiakse päritolutõendite tagantjärele kontroll läbi pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollivõimudel on põhjendatud kahtlusi niisuguste dokumentide autentsuse või kõnealuste toodete 3 päritolutõendi tõepärasuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmise suhtes. Seega puudub tollil 100%-line kohustus kontrollida arvedeklaratsioonide õigsust ning vastupidine olukord oleks ka mõeldamatu, sest selline praktika tooks kaasa meeletu järelepärimiste koguse, millele vastamine käiks ülejõu iga riigi tolliorganitele. Käesoleval juhul tekkiski tollil põhjendatud kahtlus, et imporditud kaubale väljastatud arvedeklaratsioon ei ole väljastatud Protokollile A vastavalt ning sellest tulenevalt koostatigi järelepärimised eksportinud riiki. Kuna toll peab päritolutõendi kontrollimiseks tegema järelepärimise välisriiki, siis ei saa ta seda teha enne tollideklaratsiooni aktsepteerimist, ega anda päritolutõendi vastavuse, või mittevastavuse kohta isikule informatsiooni tollideklaratsiooni esitamise ajal. Kogu päritolutõendite kontroll toimub järelkontrolli käigus peale seda, kui kaup on vabastatud.

1. Rahandusministri 23.04.2004 määruse nr 95 Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised (edaspidi Juhised) § 7 lg 1 teine lause sätestab, et juhul, kui deklarant või esindatu ei esita tollile määruse § 3 kohast taotlust teatises nimetatud tähtaja jooksul, teeb toll muudatused tollideklaratsioonis tema kasutuses olevate andmete alusel ning maksusumma nõutakse sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Käesoleval juhul on Tallinna tolliinspektuur eeltoodud juhiste sättest lähtunud ja nõudnud kaebuse esitajalt maksuotsusega maksusumma tasumist. Mis puudutab tollideklaratsioonides muudatuse tegemist, siis ei ole tollil võimalik seda enne teha, kui tollivõlast tulenev maksusumma on tasutud. Eeltoodu tuleneb juhiste § 9 lg 1 p-st
2. Juhiste § 6 lg 2 kohaselt lähtub muudatuste vormistamise viisi valikul toll tarbetute halduskulude vältimise põhimõttest. Seega teeb toll praktikas tollideklaratsioonis muudatused juhiste § 6 lg 1 kohaselt andmetöötlussüsteemis ning alles siis, kui muudatuste tegemise aluseks olev maksusumma korrigeerimise (seda tehakse maksuotsusega) osas vaidlusi ei esine. Eeltoodu on igati kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega, eelkõige ökonoomsuse põhimõttega, mille vastane oleks olukord, kui tolli tegevuse tulemusena toimuks samas asjas kaks paralleelset vaidlust. Lisaks eeltoodule ei ole kusagil sätestatud, millise aja jooksul peab toll oma algatusel muudatused tollideklaratsioonis tegema. Siinkohal peab vastustaja vajalikuks lisada, et vaidlustatud maksuotsuste aluseks ei ole mitte tollideklaratsioonide korrigeerimine, vaid asjaolu, et kaebuse esitajal on tekkinud maksukohustus. Käesoleval juhul ei tekkinud kaebuse esitajal maksukohustus seetõttu, et tollideklaratsioone korrigeeriti, vaid seetõttu, et tollideklaratsiooni alusel kohaldati kaubale vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri - vt

§ 62lg 1 p 1 ja TS § 239 lg 1 p 1.

Eeltoodud sätete alusel tekkis kaebajal tollivõlg, mis vastavalt

§ 1

p-le 29 ja TS § 6 lg-le 22 on isikule pandud kohustus tasuda impordimaksude summa või ekspordimaksude summa, mis maksuseaduste alusel kaubale määratakse.

1. Käesoleval juhul on Tallinna Tolliinspektuur päritolutõendite järelkontrollil pidanud rangelt kinni Protokollis A sätestatud kontrollimise reeglitest. Protokoll A art 32 lg 5 kohaselt peab kontrollimist nõudnud tollivõime informeerima kontrollimise tulemustest niipea kui võimalik. Need tulemused peavad selgelt näitama, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid tooteid saab pidada pärinevaks pooltest või mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist. Läti tolli vastused vastavad Protokoll A art 32 lg 5 tingimustele ning neist nähtub selgelt, et eksportija riigile saadetud arvedeklaratsioonide alusel imporditud kaubad ei oma sooduspäritolu. Seega piisab, kui päritolu kontrollimise tulemusena edastab eksportija riik vaid andmed kontrolli tulemuste kohta. Eeltoodut kinnitab ka Protokoll A art 32, mis sätestab - põhjendatud kahtluse korral, juhul kui järelkontrolli palve esitamise kuupäevast kümne kuu jooksul ei ole vastust laekunud või vastus ei sisalda kõne all oleva dokumendi autentsuse või toodangu tõelise päritolu kohta piisavalt informatsiooni, võivad kontrolli nõudnud tollivõimud õigustatult keelduda sooduskäsitlusest, välja arvatud erandolukordades. Seega Tallinna Tolliinspektuuril oleks olnud õigus loobuda sooduskäsitlusest ka juhul, kui Läti tolli 4 vastus ei oleks sisaldanud piisavalt informatsiooni. Seega on Tallinna Tolliinspektuur õigesti loobunud kaebuse esitaja poolt imporditud kaubale sooduskäsitluse kohaldamisest ning nõudnud vaidlustatud maksuotsustega sisse mittesooduspäritoluga kaupadelt tasumisele kuuluvad tollimaksud ning nendelt tasumisele kuuluva käibemaksu.
2. Käesoleval juhul ongi tolli tegevus tollideklaratsioonide kinnitamisel olnud õiguspärane. Tallinna Tolliinspektuur ei ole tollideklaratsioone aktsepteerides ja kinnitades rikkunud mitte ühtegi tollieeskirja. Tollil ei olnud võimalik kontrollida arvedeklaratsioonide õigsust tollideklaratsioonide aktsepteerimise ajal ning enne tollideklaratsioonide kinnitamist, kuna vastavaks kontrolliks on kehtestatud eraldi kord Protokollis A (art 35 lg 1) ning see eeldab endast järelepärimise koostamist välisriiki. Kuna arvedeklaratsioonid olid sõnastatud korrektselt puudus tollil tollideklaratsioonide aktsepteerimise ajal alus väita, et arvedeklaratsioonid on valed ning seega ka õigus mitte aktsepteerida esitatud arvedeklaratsioone. Menetlusse kolmanda isikuna kaasatud AS Y seisukoht AS Y ja X AS-i vahel on 18.04.2002 sõlmitud kliendileping nr
3. Vastavalt lepingu punktile 7.
4. vastutab klient (X AS) teenuste osutamiseks (ekspedeerimis- ja logistikateenused, s.h. ka tollimaakleri teenused) vajalike andmete õigsuse eest. Vastavalt lepingu punktile 7.
5. tagab AS Y tollimaaklerina klienti esindades ja tema eest tollivormistust läbi viies kõigi tolliseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate omapoolsete kohustuse täitmise. AS Y vastustab täielikult t e ma p o o l t v o r mi s t a va t e t o l li d e k lar a t si o o n i de j m. t o l li d o k u me n t i d e seaduselevastavuse ja sisulise õigsuse eest, välja arvatud juhul kui eksimuse põhjustavad kliendi poolt esitatud tõele mittevastavad andmed, puudulikud või ebatäpsed algdokumendid või algandmed. Algdokumentideks või algandmeteks loetakse kõiki AS Y esitatavaid saatedokumente ning andmeid, mille tollimaakler võtab aluseks tollivormistusele. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu (kehtetu alates 01.05.2004, kehtis kaubadeklaratsioonide esitamise ajal, edaspidi nimetatud ka Vabakaubandusleping) protokolli 3 artikli 16 lg 1 b) alusel saavad Eestist pärinevad tooted importimisel Poolasse ja Poolast pärinevad tooted saavad importimisel Eestisse käesoleva lepingu kohaseid soodustusi kui esitatakse arvedeklaratsioon, mille sõnastus on toodud protokolli 3 IV lisas ning antakse eksportija poolt saatelehe alusel, saabumisteatis või muu kaubadokument, mis kirjeldab neid tooteid piisavalt detailselt, võimaldamaks nende tuvastamist. Vabakaubanduslepingu protokolli 3 lisas IV, peab arvedeklaratsioon olema koostatud vastavalt joonealustele märkustele. Märkusi ei pea arvel ära tooma. Kohustuslik versioon arvel on inglise keeles vastavalt: The exporter of the products covered by this document declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of... preferential origin. AS Y esitas kaubadeklaratsiooni I 118092 11/04/02 ning deklareeris kaubad sooduspäritoluga, kuna kaubadeklaratsiooni aluseks oleval X AS-i poolt esitatud arvel oli expressis verbis märgitud: The exporter of the products covered by this document declares that. except where otherwise clearly indicated, these products are of Poland preferential origin. Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuur esitas 26.08.2004 AS Y teatise nr 16.31/6708, millega teavitas maksusumma muutmisega seotud vigadest tollideklaratsioonis (I 118092 11/04/02) deklareeritud andmetes ning sellest tulenevalt tollideklaratsioonide muutmise vajadusest. AS Y teavitas X AS-i nimetatud teatisest nr 16.3-1/6708 oma 15.09.2004 kirjas ning samuti 26.10.2004 saadetud avalduses. AS Y teavitas X AS-i, et vastavalt seadustele lasub sellel kohustus korrigeerida tollideklaratsioonid ning palub X AS-il tasuda nimetatud maksusumma. Juhul kui X AS maksusummat ei tasu palub hüvitada talle kõik summad, mis AS Y sisse nõutakse seoses ebaõigete algandmete alusel deklareerimisega 5 seotud nõuetest. X AS teatistele ei vastanud. Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuur teavitas 26.10.2004 teatisega nr 16.31/8192 maksusumma muutumisega seotud vigadest tollideklaratsioonides deklareeritud andmetes. Punktis 3 nimetatud deklaratsioonide aluseks olevatel X AS-i poolt AS Y esitatud arvetel nr 363; 369; 392; 396; 404; 410 oli kõigil expressis verbis märgitud: The exporter of the products covered by this document declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of Poland preferential origin. Nimetatud tekst vastab täpselt Vabakaubanduslepingu protokolli 3 lisale IV. X AS-ile 08.11.2004 saadetud teatises informeeris AS Y X AS-i Maksu-ja Tolliameti teatisest nr 16.3-1/8192 ning palus viivitamatult tasuda Y või Maksu-ja Tolliameti pangakontole teatises nimetatud summa, vältimaks täiendavaid pretensioone seoses teatises nimetatud asjaoludega. AS Y teatas X AS-ile 07.12.2004, et ta on 06.12.2004 kätte Maksu-ja Tolliameti maksuotsused nr 16.2.2-9/117 ja 16.2.2-9/118, mis on adresseeritud ka otse X ASile. Teatises leidis AS Y, et täiendava maksusumma tasumise kohustus lasub X AS-il ning palus X AS-il teatada seisukoha antud küsimuses või tasuda täiendav maksusumma. 07.12.2004 saadetud teatisele X AS ei vastanud. AS Y tasus 13.12.2004 Maksu- ja Tolliameti maksuotsuste nr 16.2.2.-9/117 ja nr 16.2.2-9/118 alusel Maksu- ja Tolliameti pangakontole vastavalt 5284,00 kroonija 130.107,00 krooni. Vastavalt Läti tolli kirjadele 16.06.2004 nr 16.2.1/917 ning 30.09.2004 nr 16.2.1/2004 on välja selgitatud uus asjaolu, et kaupade eksportija ei ole esitanud sooduspäntolu tõendavaid dokumente ning seega ei ole kaubad sooduspäritoluga. See asjaolu ei olnud ei kolmandale isikule ega ka tollile kaupade deklareerimise ajal teada. Seega puudub alus soodustuse saamiseks ning toll on õigesti määranud juurdetasumisele kuuluva maksusumma. Kolmas isik on täitnud kõik seadustest ning lepingust tulenevad korrastused X AS-i ning Maksu-ja Tolliameti ees nõuetekohaselt ning tähtaegselt. Kolmandal isikul puudub võimalus iseseisvalt selgitada välja kaubadeklaratsioonide aluseks olnud kaupade sisuline vastavus sooduspäntolu saamiseks esitatavatele nõuetele. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud toimiku materjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kõnealused improditehingud toimusid ajavahemikus 17.12.2001-27.12.
6. TS (kehtis 01.02.2002-01.07.2002) § 62 lg 1 kohaselt tollivõlg tekib kauba sisseveol kaubadeklaratsiooni tollis aktsepteerimise päevast arvates, kui impordimaksudega maksustatav kaup imporditakse vabaks ringluseks või kui töötlemiseks väljaveetud kaup veetakse taas sisse. Võlgnik on deklarant, samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati. Enamsoodustusrežiimi tollimaksu seadus (kehtis kuni 01.05.2004) § 3 kohaselt maksab enamsoodustusrežiimi tollimaksu deklarant või isik, kelle eest deklarant deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni esitas.

(kehtis 01.07.2002-01.05.2004) § 239 lg 3 sätestas, et võlgnik on deklarant, kaudse esindamise korral samuti isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati. Pooled ei vaidle selle üle, et AS Y oli deklarant ning kaebaja isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati. Seega sai vastustaja eeltoodud normidest tulenevalt tollimaksu sisse nõuda nii deklarandilt (käesolevas kohtumenetluses kolmas isik) kui kaebuse esitajalt. TS § 15 lg 3 kohaselt vastutavad deklarant ja isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati, tollideklaratsioonis deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide 6 autentsuse eest, samuti üle tollipiiri toimetatava või toimetatud kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest.

§ 91

lg 5 sätestas, et deklareeritud andmete õigususe ja täielikkuse ning kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest vastutavad deklarant ja kaudse esindamise korral isik, kelle eest tollideklaratsioonid esitati. Nimetatud normidest tuleneb kaebaja kohustus tagada deklareeritud andmete õigsus ja täielikkus ning kauba vastavus tollideklaratsioonis deklareeritule. Tõendatud ja usutav ei ole kaebaja väide, et tal puudus võimalus veenduda andmete õigsuses ja kauba vastavust deklareeritule kontrollida ning ta tegutses heas usus. Kohtuistungil kinnitas ka kaebaja esindaja, et kõnealune kaup jõudis kliendini (kaebaja) ning kaebajal oli võimalik peale kauba kättesaamist tutvuda arvedeklaratsioonidega, arved maksis kaebaja (tlk 132 kohtuistungi protokoll). Kaebaja tegevusalaks on juba ligi 9 aastat olnud toiduainete hulgikaubandus (äriregistri andmetel). Kohus on seisukohal, et kaebajal oli õigus ja kohustus ning objektiivne võimalus nii peale deklarandilt dokumentide saamist kontrollida ja kõrvaldada puudused deklaratsioonides kui ka toiduainete improtimisega (sh pikaajaline pähklite import) tegeleva kogemustega ettevõtjana võimalus tagada oma lepingupartneri kaudu eelnev kontroll kauba päritolu osas ning nõuda selle kohta vastavaid dokumente. Importides kaupu nimetusega - maapähklid, pistaatsipähklid ja troopilised pähklid oleks kaebajal kui mõistlikult tegutseval ettevõtjal pidanud tekkima kahtlus, kas märgitud kaup pärineb Poolast. Kaebaja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et ta oleks teinud mõistlikke jõupingutusi oma hoolsuskohustuse täitmiseks ning sellele vaatamata puudus tal võimalus ära hoida tekkinud vigu kauba deklareerimisel. Ka asjaolu, et kaebaja ei vastanud deklarandi pöördumistele (kolmanda isiku vastus kaebusele tlk 102) näitab kaebaja hooletust oma kohustuste täitmisel. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et toll oleks pidanud vea avastama koheselt ja nõudma kaebajalt õigete andmete esitamist ning pärast kahe aasta möödumist kauba riiki toomisest ei saa järelkontrolli käigus avastatud väidetavalt sooduspäritolu mitte omavate kaupade impordilt nõuda tollimaksude tasumist. Samuti ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et täiendava maksusumma määramiseks ja sissenõudmiseks pidanuks toll kõigepealt muutma tollideklaratsioone. Pooltel ei ole vaidlust, et tollieeskirjadest ning Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelisest vabakaubanduslepingust tulenevalt on tollil õigus kontrollida väljastatud arvedeklaratsioonide õigsust.

§ 114

lg 1 alusel võib toll tollideklaratsioonis sisalduvate andmete õigsuse või deklareerimata andmete kindlakstegemiseks pärast kauba vabastamist, samuti deklareerimata tehingu toimumise kahtluse korral kontrollida äri- või haldusdokumente ja asjassepuutuva kaubaga seotud sissevedu, väljavedu või neile järgnevaid äritehinguid puudutavaid andmeid, raamatupidamise kandeid ning finantsolukorra muutust bilansis. Selline kontrollimine võib toimuda deklarandi, mõne muu nimetatud tehingutega otseselt või kaudselt seotud isiku või selle isiku valdustes, kellel seoses äritegevusega on vastav dokument ja vajalikud andmed.

§ 257

kohaselt on täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks tollil õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates. Vastavalt Protokollile A (art 18 lg 1) toimub päritolutõendite tagantjärele kontrollimine pisteliselt või siis kui importiva maa tollivõimudel tekib põhjendatud kahtlus taoliste dokumentide audentsuse, kõnealuste toodete päritolustaatuse või kõnesoleva protokolli teiste nõuete täitmise suhtes. Kohus nõustub vastustajaga, et tollil ei olnud võimalik kontrollida arvedeklaratsioonide õigsust tollideklaratsioonide aktsepteerimise ajal ning enne tollideklaratsioonide kinnitamist ja neid mitteaktsepteerida, kuna vastavaks kontrolliks on kehtestatud eraldi kord Protokollis A (art 35 lg 1) ning see eeldab järelepärimise koostamist välisriiki. Tolli vastupidine käitumine oleks kaasa toonud olukorra, kus kaupa oleks kinni peetud kuni 7 vastavate asjaolude selgitamiseni vastavalt Protokoll A (art 35 lg 1) kehtestatud korrale. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna arvedeklaratsioonid on sõnastatud korrektselt puudus tollil tollideklaratsioonide aktsepteerimise ajal alus väita, et arvedeklaratsioonid on valed. Deklaratsioonide ebaõigsust kinnitav asjaolu selgus alles järelkontrolli käigus Protokolli A nõuetele vastava protseduuri läbiviimisel. Kohus leiab, et kaebaja ei ole oma hoolsuskohustuse rikkumise tõttu teinud maksu koheseks õigeks määramiseks vajalikke andmeid tollile kättesaadavaks ning viga ei tekkinud tolli tegevuse tagajärjel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei saa tugineda õiguspärasele ootusele, kuna kaebuse esitaja ei ole oma tegevuses järginud nõuetekohast hoolsuskohustust, mille tõttu on vabasse ringlusse lubatud kaup, mis ei vasta tollideklaratsioonis deklareeritule. Isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et maksuhaldur tema vigu ei avasta. Vastustaja on viidanud ka asjakohastele Euroopa Kohtu lahenditele (C-251/00 Ilumitronica; C250/91 Hewlett Packard France; C-15/99 Sommer; liidetud kohtuasjad C-153/94 ja C-204/94 Faroe Seafood and Others), milles on kohus asunud eeltooduga samasugusele seisukohale. Rahandusministri 23.04.2004 määruse nr 95 Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised § 7 lg 1 teine lause sätestab, et juhul, kui deklarant või esindatu ei esita tollile määruse § 3 kohast taotlust teatises nimetatud tähtaja jooksul, teeb toll muudatused tollideklaratsioonis tema kasutuses olevate andmete alusel ning maksusumma nõutakse sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Vastustaja on nimetatud juhistest lähtunud ja nõudnud kaebuse esitajalt maksuotsusega maksusumma tasumist. Kohus nõustub vastustajaga, et lähtudes juhiste § 9 lg 1 p-st 4 ja § 6 lg 2 on tollil tarbetute halduskulude vältimise eesmärgil võimalik teha muudatused tollideklaratsioonides siis kui tollivõlast tulenev maksusumma on tasutud.

§ 62

lg 1 p-le 1 kohaselt tekib tollivõlg kauba sisseveol kaubadeklaratsiooni tollis aktsepteerimise päevast arvates, kui impordimaksudega maksustatav kaup imporditakse vabaks ringluseks või kui töötlemiseks väljaveetud kaup veetakse taas sisse. Seega tekkis kaebajal maksude tasumise kohustus eeltoodud asjaolude tekkimisest (vabasse ringlusse lubamine), mitte hilisematest maksuotsustest, mistõttu on põhjendamatud väited deklaratsioonide muutmise vajadusest enne maksuotsuse tegemist. Kohus leiab, et Tallinna Tolliinspektuur on päritolutõendite järelkontrolli läbiviimisel pidanud kinni Protokollis A sätestatud kontrollimise reeglitest. Protokoll A art 32 lg 5 kohaselt peab kontrollimist nõudnud tollivõime informeerima kontrollimise tulemustest niipea kui võimalik. Need tulemused peavad selgelt näitama, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid tooteid saab pidada pärinevaks pooltest või mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist. Poolte vaidlus puudutab vaid asjaolu, kas deklareeritud kaubad pärinevad Poolast. Läti tolli 18.09.2003 kirja (tlk 48, 49- tõlge) kohaselt ei vasta kaebaja tehingupartneriks olnud Läti ettevõtte D.S.M poolt koostatud arvedeklaratsioon (nr 382) vabakaubanduslepingu Protokoll A nõuetele. Nähtuvalt täiendava päringu kohta antud 16.06.2004 vastusest (tlk 50, 51 – tõlge) paluti eelnimetatud Läti äriühingul esitada arvedeklaratsiooni nr 382 aluseks olevate kaupade sooduspäritolu kajastavad dokumendid, kuid firma ei esitanud ühtki dokumenti; samuti tolli andmebaasis tehtud otsingu kohaselt selgus, et kaubad imporditi Läti Vabariiki mittesooduspäritolu sertifikaadi alusel ning päritoluriigina oli märgitud Poola. Arvedeklaratsiooni esitanud eksportööri kohustus esitada eksportiva maa tollivõimude nõudel kõik kauba päritolustaatust tõendavad asjakohased dokumendid tuleneb Protokoll A art 21 lgst 3. Viidatud Läti tolli vastused vastavad Protokoll A art 32 lg 5 tingimustele ning neist nähtub üheselt, et eksportija riigile saadetud arvedeklaratsioonide alusel imporditud kaubad ei oma sooduspäritolu. 8 Kohus nõustub vastustajaga, et päritolu kontrollimise tulemusena piisab sellest, kui eksportija riik edastab andmed kontrolli tulemuste kohta, veelgi enam tulenevalt Protokoll A art-st 32, põhjendatud kahtluse korral, juhul kui järelkontrolli palve esitamise kuupäevast kümne kuu jooksul ei ole vastust laekunud või vastus ei sisalda kõne all oleva dokumendi autentsuse või toodangu tõelise päritolu kohta piisavalt informatsiooni, võivad kontrolli nõudnud tollivõimud õigustatult keelduda sooduskäsitlusest, välja arvatud erandolukordades. Samas on kaebaja taotluse alusel kohtumenetluse käigus välja nõutud ka Läti tolli kirjade aluseks olevad dokumendid (tlk 137-165) ning nende saatekiri (tõlgitud eesti keelde, tlk 167), millest nähtub, et Eestisse arvedeklaratsioonide nr 350, 382, 392, 410, 351, 352, 356, 369, 404 alusel toodud kauba Lätti importimise aluseks olid impordideklaratsioonid ja mittesooduspäritolu sertifikaadid. Ka läti keelt valdamata on võimalik veenduda, et tegemist on impordideklaratsioonidega (identsed Eestis kasutatud deklaratsiooni vormiga), mis ei ole sooduspäritolu tõendavateks dokumentideks ning mida ei saa väljastada Protokolli A nõuetele mittevastavatele kaupadele ning lisatud Poola sertifikaadid (mis sisaldavad ingliskeelset teksti ja olid kaebaja esindaja väitel keeleliselt arusaadavad) on mitte-sooduspäritolu sertifikaadid. Samuti nähtub esitatud impordideklaratsioonidest, et importimisel Lätti on kõnealustelt kaupadelt tollimaks tasutud. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis tõendaksid kauba (pähklite) sooduspäritolu. Kohtul ei ole alust pidada vaid kaebaja väite alusel vaidlusalust kaupa (pistaatsia pähklid, troopilised pähklid, maapähklid) Poola sooduspäritoluga kaubaks, vaid tulenevalt Poola geograafilisest asukohast on alust järeldada vastupidist. Kohus leiab, et vastustaja on järelkontrolli käigus õigesti tuvastanud, et impordi kohaldamiseks deklarandi poolt koos kaubadeklaratsioonidega esitatud väidetavalt sooduspäritolu tõendval dokumendil (tlk 85-99) kirjeldatud kaubad ei olnud sooduskäsitluse kohaldamist võimaldavat päritolu Protokoll A mõistes. Seega on Tallinna Tolliinspektuur õigesti loobunud kaebuse esitaja poolt imporditud kaubale sooduskäsitluse kohaldamisest ning nõudnud vaidlustatud maksuotsustega sisse mittesooduspäritoluga kaupadelt tasumisele kuuluvad tollimaksud ning nendelt tasumisele kuuluva käibemaksu. Tollitariifiseaduse § 1 kohaselt on tollimaks tollitariifi alusel määratud maks. Sama seaduse paragrahv 3 kohaselt maksustatakse tollitriifi alusel tollimaksuga Eesti tolliterritooriumile imporditud või sellelt eksporditud kaup ning paragrahv 4 alusel on maksumaksja importija või eksportija, kes on kohustatud tema poolt vastavalt improditud või eksporditava kauba eest tasuma tollimaksu samas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksusumma ja kõrvalkohustuse arvutuslikku õigsust ega määramise õiguslikku alust, mistõttu kohus neid aspekte pikemalt ei käsitle. Maksukorralduse seaduse § 115 lg 1 sätestab, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Seega on ka intressinõue eelkäsitletud faktilistest asjaoludest ja viidatud õiguslikust alusest tulenevalt õiguspärane. Juhindudes eeltoodust ja HKMS § 26 lg 1 p-st 6 kohus leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole kaevatavate haldusaktidega rikutud, haldusaktid on nii õiguslikult kui faktiliselt motiveeritud, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtukulud mõistetakse välja isikule, kelle kasuks kohtuotsus tehti, mistõttu jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks. Vastustaja kohtukulude väljamõistmiseks nõuet ei esitanud. 9 Kristina Maimann kohtunik 10