lõigetele 5 ja 5 1 ning
Valga Maavalitsuse 26.01.2005.a kirjaga nr 3.2-3/4785 tagastas maavanem samadel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel nimetatud toimiku teistkordselt Valga Linnavalitsusele ettekirjutusega viia erastamise ulatus kooskõlla seadusandlusega. 3.Aivar Jänes esitas 07.03.2005.a Tartu Halduskohtule kaebuse Valga Maavalitsuse toimingu seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlus 4.Aivar Jänes pöördus 01.02.2005.a teabenõudega Valga Maavalitsusse, et teada saada Valga Maavalitsuse seisukohta Tartu 113 maa ostueesõigusega erastamise suhtes. Valga Maavalitsuse 03.02.2005.a vastusega teatati Aivar Jänesele, et Valga Maavalitsus on maa ostueesõigusega erastamise toimiku tagastanud Valga Linnavalitsusele 26. 01. 2005 kirjaga nr 3.2-3/4785. Valga Maavalitsus asus seisukohale, et antud maaüksuse juriidiline toimik ei ole kooskõlas seadusandlusega, Valga Linnavalitsuse korraldustest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on määratud krundi suurus ja sihtotstarve. Samuti leidis Valga Maavalitsus, et elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisel tuleb lähtuda
lõigetes 1, 5 ja 51sätestatud ulatusest, milleks on vaid elamu juurde kuuluv elamuomaniku õiguspärases käsutuses olev krunt või teenindusmaa. Kaebuse esitaja vaidlustab Valga Maavalitsuse toimingu - maa ostueesõigusega erastamise toimiku tagastamise ja taotleb, et Valga Maavalitsus sõlmiks temaga maa müügilepingu. Kaebuse esitaja leiab, et Valga Maavalitsuse toiming on olnud seadusevastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi. Valga Maavalitsuse toimingu seadusevastasus põhjendamisel tugineb kaebuse esitaja
lõigetele l ja 6 (21.04.1999.a kehtinud redaktsioonis),
lõigetele 1 ja 5 (21.04.1999.a kehtinud redaktsioonis), Maakorraldusseaduse §-dele 3 lg 1 ja 5 lg
Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a määrusega nr 267 kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise korra “ punkt 23 sätestab, et erastamise korraldaja kontrollib maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Peale Valga Linnavalitsuse poolt esitatud materjalide esitamist oli erastamise korraldaja, maavanem, kohustatud kontrollima esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Kontrollimise käigus selgus, et Valga linnas asuva Tartu 113 maaüksuse ostueesõigusega erastamise juriidilises toimikus sisalduvad materjalid olid puudulikud ja seadusandlusega vastuolus ning seetõttu tagastas maavanem Valga Tartu tn 113 ostueesõigusega erastamise juriidilise toimiku puuduste kõrvaldamiseks Valga Linnavalitsusele 26.01.2005. a kaaskirjaga nr 3.2-3/4785. 3 Eelnimetatud maaüksuse erastamiseks anti Aivar Jänesele nõusolek Valga Linnavalitsuse 21.04.1999.a korraldustega nr 246. Nimetatud korralduse punkti 4 muutis Valga Linnavalitsus 06.10.2004.a korraldusega nr 618. Eelnimetatud korraldustest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on määratud krundi suurus ja sihtotstarve. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid maareformi seaduse
§-i 7 lõigetes 5 ja 5 1 sätestatust lähtudes ning arvestades Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a määrusega nr 144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korras” sätestatut. Eelnimetatud korra punkti 4 alapunkti 2 kohaselt tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestada, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitise alune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Kuna
§-i 22 1 (maa erastamise ulatus) lõiked 1 ja 6 viitavad sama seaduse §-i 7 lõigetele 5 ja 5 1, siis tuleb elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisel lähtuda maareformi seaduse §-i 7 lõigetes 1, 5 ja 5 1 sätestatud ulatusest, milleks on elamu juurde kuuluv elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev krunt. Kuna Valga Tartu 113 elamu krunt oli määramata, siis kohalik omavalitsus pidi määrama ehituse teenindamiseks vajaliku maa, mille ulatuses olnuks kaebajal õigus maad erastada. Valga Linnavalitsuse 21.04.1999.a korraldusega nr 246 määratud Valgas Tartu 113 maaüksuse suurus 16 400 m 2 on ebareaalselt suur ning vastuolus Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a määrusega nr 144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra” punkti 4 alapunktis 2 sätestatuga, mille kohaselt tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestada, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise . Lähtudes eeltoodust on maavanema, erastamise korraldaja, toimingud olnud seaduspärased ning tuginenud seadusandlusele. Samas on Valga Linnavalitsuse 21.04.1999.a korraldusega nr 246 määratud Valga Tartu 113 erastamisele kuuluv maaüksus ebareaalselt suur tiheasustusega alal ning seega vastuolus kehtiva seadusandlusega. Õigesti on maavanem Valga Linnavalitsusele tagastanud Valga Tartu 113 maaüksuse erastamise juriidilise toimiku paludes see kooskõlla viia kehtiva seadusandlusega. Lähtudes eeltoodust palutakse jätta kaebaja Aivar Jänese kaebus rahuldamata ja kohtukulud jätta kaebaja enda kanda. Kaasatud isiku seisukoht 6.Kaasatud isik Maa-amet on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaasatud isik on seisukohal, et Valga Rajooni TSN TK korraldust nr 36-k, kui pädeva organi poolt enne ORASe jõustumist vastu võetud otsust, tuleb lugeda varasemalt nõukogude täitevorgani poolt välja antud “majavalduste kruntide kasutamise õiguse” õigsust kinnitavaks haldusaktiks, millega Aivar Jänes elamuomanikuna saab tõendada, et tema elamu juurde kuuluv 7617 m² suurune krunt on tema õiguspärases kasutuses olev maa. Teisi dokumente tema kasutuses oleva maa suuruse õiguspärasuse tõendamiseks esitatud ei ole. Asjas ei oma sisulist tähtsust Valga Linna RSN TK 22. augusti 1990 otsus nr 62 ega ka Valga Maakonna Maksuameti 28. augusti 1990 teatis nr 395, mille kohaselt Aivar Jänes vabastati 1990. aastal Tartu 113 asuva majavalduse eest hoonete- ja maamaksu tasumisest, sest neist dokumentidest ei nähtu maakasutuse suurus. 4
i § 7 lõige 5¹ on selgelt erisätteks
i § 6 lõike 3³ suhtes. Elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev elamu teenindamiseks vajalik maa on reeglina kordades suurem, kui tegelikult ehitise teenindamiseks vajalik oleks ning
i § 7 lõikes 5¹ on sätestatud elamuomanikule elamu juurde erastatava maa piirmäär. Järelikult saab elamu teenindamiseks vajalik maa hõlmata üksnes elamuomaniku õiguspärases kasutuses oleva maa ning krundi või elamu teenindamiseks vajaliku maa määramine suuremas ulatuses kui elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa, ei ole millegagi põhjendatav. Elamuomaniku õiguspärases kasutuses oleva maa suurendamine ostueesõigusega erastamiseks enam kui 2 korda, ei vasta seaduse sättele ega mõttele ja on täielikult seadusevastane. Teatavatel konkreetsetel asjaoludel ja tingimustel võib kõne alla tulla üksnes otstarbekusest tulenev ning planeeringu ja maakorralduse nõuetele vastav piiride mõningane korrigeerimine, mitte aga senise, elamu juurde määratud krundi suurendamine enam kui 2 korda. Kaasatud isik on seisukohal, et nii Valga LV
i paragrahvile ja OEkorrale tervikuna ning neist ei selgu, millistel asjaoludel ja kaalukatel põhjendustel on peetud võimalikuks ja otstarbekaks erastada just Aivar Jänesele ostueesõigusega linna piires maad enam kui 1,6 ha, millest vaid 20% on elamumaa. Vastavalt KSMaluste punktile 7 määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohalik omavalitsusorgan. Maa erastaja ei saa maa sihtostarvet ise määrata ega ka nõuda kohalikult omavalitsuselt, millise sihtotstarbe see peaks erastatavale maale määrama. Kuivõrd KSMalused võimaldavad linna territooriumil asuvale ühekorruselisele elamule määrata vaid väikeelamumaa sihtotstarbe alaliiki kuuluva maa sihtotstarbe, siis ei vasta nii Valga LV
i § 7 lõigetest 1 ja 5¹ tulenevalt õigus erastada üksnes elamu juurde kuuluv krunt ehk elamu teenindamiseks vajalik maa, mis saab hõlmata üksnes elamuomaniku õiguspärases kasutuses oleva maa, kuivõrd Tõlliste vallas ei asu majavaldust aadressiga Tartu mnt 113 ja kuivõrd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist ei nähtu, et Tõlliste vallas Jaanikese külas asuks Aivar Jänesele kuuluvaid ehitisi, siis asub kaasatud isik seisukohale, et Tõlliste VV
i § 22² lõike 1 kohaselt korraldab maa erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. OEkorra punkti 15 kohaselt, pärast katastriüksuse moodustamist maamõõtja poolt fikseerib kohalik omavalitsus oma otsuses maa erastamise seisukohalt olulised tingimused üksnes kohaliku omavalitsuse seisukohalt. Tulenevalt OEkorra punktist 23 otsustab maa erastamise aga erastamise korraldaja, kes enne otsustamist on kohustatud kontrollima maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Seega on maavanema kui erastamise korraldaja pädevuses otsustada, kas esitatud dokumendid ja kogutud andmed veenavad teda ning kas nende alusel on võimalik maa erastamise otsust vastu võtta või mitte. Antud juhul maavanem leidis, et esitatud dokumentide ja kogutud andmete alusel ei olnud maa erastamise otsuse vastuvõtmine võimalik, sest toimik on koostatud puudulikult ja ei ole seadusega kooskõlas ning maavanem tagastas maa ostueesõigusega erastamise juriidilise toimiku Valga LVle. Valga LV eelosundatud korraldus(t)e andmine on vaid maa ostueesõiguse erastamise üheks eeltoiminguks ega ole maa erastamise aluseks olevaks otsuseks. Selleks, et maavanem erastamise korraldajana saaks kaebajaga sõlmida maa ostu-müügilepingu, on esmalt vaja teostada Valga LV poolsed maa erastamise eeltoimingud vastavuses õigusaktidega, seejärel on maavanemal võimalus vastu võtta maa erastamise korraldus ja alles seejärel on võimalik sõlmida kaebajaga maa ostumüügileping. Maa-amet on seisukohal, et Valga MV tegevus Valgas, Tartu mnt 113 asuva maaüksuse ostueesõigusega erastamise juriidilise toimiku tagastamisel Valga LVle on õiguspärane ning vastab nii seaduse sättele kui ka mõttele. Valga maavanem on kohaselt teostanud erastamise korraldaja järelevalvet maa ostueesõigusega erastamise üle. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet seisukohal, et kaebus on alusetu ja põhjendamatu ning see tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus 7.Tegemist on tähtaegse (HKMS § 9 lg 2 ja 5) ja lubatava (HKMS § 6 lg 3 p 1; HKMS § 6 lg 2 p 2) kaebusega, kuid puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kaebus on esitatud Valga Maavalitsuse vastu, lähtudes kaebuse eesmärgist käsitleb kohus kaebust Valga maavanema vastu esitatud kaebusena, kuna vaidlustatud toimingu on teostanud maavanem. HKMS § 7 lg 1 tulenevalt saab toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud kaebus kuuluda rahuldamisele, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi või piiratakse tema vabadusi ja kui kaebuse esitajal on põhjendatud huvi taotletava konstateeringu suhtes. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et vastustaja toiminguga rikutakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piiratakse tema vabadusi. Seetõttu ei saa tal ka esineda põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuses ja kohtuistungil asja arutamise käigus toodud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel. Vastuseks kaebuse esitajale osundab kohus, et tema poolt osundatud õigusaktid ja Riigikohtu lahend ei sätesta alust kaebuse rahuldamiseks. Riigikohus ei ole kaebuse esitaja poolt osundatud kohtulahendis käsitlenud ostueesõigusega erastatava maa ulatusega seonduvat. Vastustaja ja kaasatud isik on õigesti osundanud asjakohaste õigusaktide sätetele. AÕSRS § 13 lg 3 sätestab, et ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks
sätestatud alustel ja korras.
lg 1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad erastada ka isikud, kellel on õigus osta maad ehitise 6 omanikuna vastavalt
.
¹ lg 1 sätestab, et ostueesõigusega võib maad erastada
sätestatud ulatuses, kui
Vastavalt
i § 22¹ lg 6 (27.03.1999 jõustunud redaktsioon) määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid
Alates 29.03.2001.a kehtib
¹ lg 6 viimane lause sõnastuses, mille kohaselt tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid
Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra” punkt 4.2 sätestab, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise.
lg 1 sätestab, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Alates 27.03. 1999.a kehtis
lg 5 sõnastuses, mille kohaselt ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguslikus kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguslikuks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne ORAS jõustumist või kui maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne ORASe jõustumist. Muude ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Alates 29.03. 2001.a sätestab
lg 5, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata ning
lg 5¹, et elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne ORASe jõustumist või kui maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne ORASe jõustumist. 1999. aastal elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa ulatuse määramisel tuli lähtuda
lg 1 ja 5 ning tuleb käesoleval ajal elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa ulatuse määramisel lähtuda
lg 1 ja 5¹ sätestatust, milleks on elamu juurde kuuluv elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev krunt. Seega on vastustaja ja kaasatud isik õigesti leidnud, et linnas elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa ulatuseks on elamu juurde kuuluv krunt või teenindamiseks vajalik maa, kusjuures teenindamiseks vajalik maa määratakse vaid juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Kohus nõustub kaasatud isiku seisukohaga, et Valga Rajooni TSN TK 27.02.1970.a korraldus nr 36-k (tl 66) on käsitletav kui pädeva organi poolt enne ORASe jõustumist vastu võetud otsus, mis tõendab, et Aivar Jänese elamu juurde kuuluv 7 617 m² suurune krunt on tema õiguspärases kasutuses olev maa. Vastustaja on vaidlusaluse toimingu teostamisel järginud kehtivat õigust.
Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a määrusega nr 267 kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise korra” punktile 23 kontrollib erastamise korraldaja maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning korraldab ostueesõigusega erastatava maa müügihinna määramise, võttes arvesse, et maa ostueesõigusega erastamisel on maa müügihinna määramise aluseks korralise hindamise käigus määratud maksustamishind ilma soodustusi arvestamata, määrab kindlaks maa ostueesõigusega erastamise tingimused, pöördudes vajadusel teiste asutuste poole ja võtab
is sätestatu, esitatud dokumentide, täiendavalt kogutud andmete ja riigi maakatastri andmete alusel vastu maa ostueesõigusega erastamise otsuse. Kohus nõustub vastustajaga, et Valga Linnavalitsuse 21.04.1999 korraldus nr 246 (tl 7) Valga Linnavalitsuse 06.10.2004 korralduse nr 618 (tl 13) redaktsioonis, on sisuliselt motiveerimata ega vasta Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise korra” punktis 15 sätestatule, mille kohaselt pärast katastriüksuse moodustamist maamõõtja poolt fikseerib kohalik omavalitsus oma otsuses maa erastamise seisukohalt olulised tingimused. Asjas kogutud tõendid, ei tõenda faktilisi asjaolusid ja neid põhjendusi, mille alusel on peetud võimalikuks ja otstarbekaks erastada kaebuse esitajale ostueesõigusega linna piires maad enam kui 1,6 ha, kuna tõendatud on, et sellest ainult 20% on elamumaa ja et kaebuse esitaja õiguspärane maakasutus piirdub 7 617 m². MKaS § 2 p 9 on sätestatud katastriüksuse sihtotstarbe mõiste, milleks on õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. Vabariigi Valitsuse 24.01.1995.a määrusega nr 36 kinnitatud “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise aluste” p 2 kohaselt, katastriüksuse sihtotstarve (maakasutuse sihtotstarve) on õigusaktidega määratud ja maaomaniku või maavaldaja poolt rakendatud katastriüksuse otstarve või otstarbed. Vastavalt aluste punktile 7 määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohalik omavalitsusorgan, kusjuures aluste kohaselt saab linna territooriumil asuvale ühekorruselisele elamule määrata vaid väikeelamumaa sihtotstarbe alaliiki kuuluva maa sihtotstarbe, mistõttu ei vasta Valga Linnavalitsuse 21.04.1999 korraldus nr 246 (tl 7) Valga Linnavalitsuse 06.10.2004 korralduse nr 618 (tl 13) redaktsioonis, millega määrati erastatava maa sihtotstarbeks 20% väikeelamumaa ja 80% maatulundusmaa, õigusaktides sätestatule. On õige, et elamuomanik võib ja saab elamut sihtotstarbeliselt kasutada üksnes elamuna ning sellest lähtuvalt saab elamuomanik ka maad kasutada üksnes elamumaana, nagu õigesti osundab kaasatud isik. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja Aivar Jänese elamu asub Valga linna territooriumil. Sellest faktilisest asjaolust tuleneb, et tal on
lg 1 ja 5¹ tulenevalt õigus erastada üksnes elamu juurde kuuluv krunt ehk elamu teenindamiseks vajalik maa, mis saab hõlmata üksnes elamuomaniku õiguspärases kasutuses oleva maa. Seetõttu ei muuda vaidlustatud toimingut õigusvastaseks ka kaebuse esitaja viide Tõlliste Vallavalitsuse 23.03.1999 korraldusele nr 54 (tl 8). Kuna vastustaja ei ole vaidlustatud toimingut tehes tuginenud Tõlliste vallaga seonduvale, puudub kohtul alus nimetatud korralduse õiguspärasuse kaalumiseks. Kohus piirdub ainult märkusega, et ka see õigusakt ei ole aluseks vaidlustatud toimingu õigusvastasusele. Kuna puuduvad alused vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, puudub alus ka vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kohus aktsepteerib kaasatud isiku seisukohta ja selgitab kaebuse esitajale, et selleks, et vastustaja erastamise korraldajana saaks kaebuse esitajaga sõlmida maa ostu-müügilepingu, on esmalt vaja teostada Valga Linnavalitsuse poolsed maa erastamise eeltoimingud vastavuses õigusaktidega. Muuhulgas tuleb arvestada asjaoluga, et praeguseks on tõendatud kaebuse esitaja õiguspärane 8 maaksustus 7 617 m² suhtes, mida peab lisaks maavanemale arvestama ka linnavalitsus. Alles seejärel on maavanemal võimalus vastu võtta maa erastamise korraldus, mille vastuvõtmise järgselt on võimalik sõlmida kaebuse esitajaga maa ostu-müügileping. Kokkuvõtvalt ei saanud kaebuse esitajal õigusvastastele linnavalitsuse haldusaktidele tuginedes tekkida õigustatud ootust, et temal on õigus maa ostueesõigusega erastamisele linnavalitsuse poolt määratud ulatuses. Seoses vastustaja poolt tuvastatud linnavalitsuse haldusaktide õigusvastasusega, puudus vastustajal kohustus arvestada kaebuse esitaja usaldusega. HMS § 66 lg 1 kohaselt ei pea õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestama soodustatud isiku usaldusega, mistõttu ei olnud selleks kohustatud ka vastustaja, kui ta teostas vastustajale endale mitte aga linnavalitsusele kuuluvat kaalutlusõigust. Vaidlustatud toiming ei ole õigusvastane ka motiivil, et kaebuse esitaja on tasunud erastamise ettemaksu, kuna õigusaktid ei seo vastustaja poolt ettemaksu vastuvõtmist hilisema erastamise kohustusega. Samuti ei ole vaidlusaluseid katastriüksusi registreeritud maakatastris vastustaja poolt, kuna maavanema pädevuses ei ole katastriüksuste registreerimist, millega tegeleb Maa-ameti maakataster. Maavanema pädevus maa ostueesõigusega erastamise korraldajana kohaliku omavalitsuse toimingute õiguspärasuse hindamisel ei ühti maaktastri pädevusega. Samas ei võta katastris registreerimine vastustajalt õigust erastamise korraldajana vajaliku järelevalve teostamiseks oma pädevuses piires ega vabasta vastustajat järelevalve teostamise ja õigusaktide järgimise kohustusest maa erastamisel. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, tuleb HKMS §-de 92 lg 1 ja 93 lg 1 alusel poolte kohtukulud jätta nende enda kanda. Roby Koik Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.