) ASJAOLUD 07.02.2005 kell 14.36 koostas parkimisjärelevalvet teostava AS-i Falck Eesti töötaja R. B. viivistasuotsuse nr VTO 070859, mille kohaselt oli sõiduk BMW numbrimärgiga 934MDC pargitud Tallinnas Lauteri 7 vastas (südalinnas) kesklinna tariifiga. 04.03.2005 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub kaevatava haldusakti tühistada; teha ettekirjutus tasutud 480 krooni tagasitäitmise kohta ning jätta kaebaja kohtukulud vastustaja kanda. 04.03.2005 kohtule esitatud kaebuses kaebaja leidis, et juhindus parkimisel 1 liikluskorraldusvahendist kui erinormist Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 (edaspidi määrus) suhtes. Kaebaja parkis Tallinnas Lauteri 7 vastas liikluskorraldusvahendi, millega oli märgistatud südalinna parkimisala algus ja parkimistariifid, ees ca 15 m kaugusel sellest. Kaebaja juhindudes liikluskorraldusvahendist, tasus parkimistasu vastavalt eelviidatud määruse p-le 6.1.1. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 502 lg 1 alusel teeb parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Kuna kaebaja ei jätnud viivistasu maksmata ega ületanud tasutud parkimisaega, ei saa temalt nõuda viivistasu. 16.01.2006 kaebuse täienduses leidis kaebaja, et viivistasu määramine ei ole õiguspärane põhjusel, et kaebaja parkis kohas, kus parkimine oli keelatud. Tulenevalt Riigikohtu 16.03.2005 lahendist nr 3-3-1-8-05, saab tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel tuleb maksta parkimistasu, hõlmata vaid neid kohti, kus parkimine on lubatud. Kui parkimine on liikluseeskirja või liikluskorraldusvahendi kohaselt keelatud, siis ei saa selles kohas parkida ega nõuda keelatud kohas parkimise eest viivistasu. Kaebaja parkis ristuva sõidutee äärele lähemal kui 5 meetrit (vahetult liiklusmärgi lisatahvlikesega „välja arvatud Olümpiat teenindavad sõidukid“ ette). Sellega rikkus kaebaja Vabariigi Valitsuse 02.02.2001 määrusega nr 48 vastu võetud Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 152 p-i 1, mille kohaselt ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata ja mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja kohtukulud. Kaebuse esitaja parkis määruse lisa kohaselt kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsoonis, kuid parkimistasu oli tasutud kesklinna tariifi aluse, s.o poole väiksemas summas. Seega oli viivistasuotsuse koostamine õiguspärane. Parkimise kohas olid paigaldatud liikluskorraldusvahendid, mis teavitasid, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Vastustaja leiab, et LS § 502 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et hõlmatud on ka juht, millal isik on tasunud parkimistasu ettenähtust väiksemas määras. KOHTU PÕHJENDUSED LS § 502 lg 1 alusel teeb parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Kohus leiab, et kui parkimistasu on tasutud vähem kui näeb ette vastava parkimistsooni kohta kehtestatud tariif, siis saab seda käsitleda nii parkimistasu maksmata jätmise kui tasutud parkimisaja ületamisena. Kaebaja poolne kasuistlik tõlgendus eeltoodud normile ei võimaldaks normi mõistlikult kohaldada ega saa olla seetõttu õige. Kohus nõustub, et tulenevalt Riigikohtu 16.03.2005 lahendist nr 3-3-1-8-05, saab tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel tuleb maksta parkimistasu, hõlmata vaid neid kohti, kus parkimine on lubatud, mistõttu juhul, kui kohus tuvastab, et kaebaja parkis sõiduki keelatud kohas, kuulub kaebus rahuldamisele. 04.03.2005 esitatud kaebuses väidetu kohaselt parkis kaebaja Tallinnas Lauteri 7 vastas liikluskorraldusvahendi, millega oli märgistatud südalinna parkimisala algus ja parkimistariifid, ees ca 15 m kaugusel sellest. Kaebaja oma eeltoodud väitest ei loobunud, kuid täpsustas 16.01.2005 kaebuse täienduses, et parkis vahetult liiklusmärgi lisatahvliga „välja arvatud Olümpiat teenindavad sõidukid“ ees, lähemal kui 5 meetrit ristuva sõidutee äärele. LE § 151 p 14 kohaselt ei tohi peatuda ristuva sõidutee äärele lähemal kui 5 m, kuid mitte kohakuti ristuva kõnniteega. LE § 152 p 1 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. Kohus leiab, et kaebaja ei saanud parkida vahetult parempööret keelava liiklusmärgi lisatahvliga „välja arvatud Olümpiat teenindavad sõidukid“ ees arvestades, et esialgses kaebuses kinnitas kaebaja, et parkis liikluskorraldusvahendist (teadetetahvel „südalinn“) ca 15 meetri kaugusel. Vahemaa teatetahvlist „südalinn“ (mis asub nähtuvalt kaebaja poolt esitatud fotost /tlk 33/ ning 2 tunnistaja R.B ütluse /tlk 40/ kohaselt, peaaegu tänavate ristumise nurgas) kuni tänavakividega kaetud kõnnitee servani on 7-8 meetrit (tunnistaja ütlus, tlk 40) ja sissesõidutee laius on 4-5 meetrit ning parempööret keelav liiklusmärk asub kõnnitee servas (foto, tlk 32). Seega parkides teatetahvlist „südalinn“ ca 15 meetri kaugusel, ei saanud kaebaja parkida parempööret keelav liiklusmärgiga tähistatud kõnnitee äärele ehk ristuva sõidutee äärele lähemal kui 5 meetrit. Asjaolu, et kaebaja ei parkinud sõidukit keelatud kohas, tõendab ka kaudselt tunnistaja ütlus selle kohta, et kui kaebaja auto oleks pargitud vales kohas oleks parkimiskontrolör teinud viivistasu otsusele selle kohta märkuse (tlk 40). Vastav märkus viivistasuotsusel puudub.
lg 3 kohaselt on protsessiosaline kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kaebaja ei ole oma väidet parkimise kohta keelatud kohas tõendanud. Järgnevalt käsitleb kohus kaebaja väiteid selle kohta, et teatetahvel „südalinn“, mille mõjualast väljaspool kaebaja parkis tähistab südalinna parkimisala algust ning kaebaja ei pea teadma Tallinna parkimistsoonide piire, vaid võis parkimisel lähtuda teatetahvlist „südalinn“, mis on erinorm Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 suhtes. LS § 501 lg 2 p 1 volitab kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestama määrusega tasulise parkimise ala. Seega toimub tasulise parkimise ala kehtestamine volikogu määrusega. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 5.2.2. kohaselt on kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsoon piiritletud Vabaduse väljaku – Roosikrantsi tänava – Pärnu maantee – Sakala tänava – Kentmanni tänava – Liivalaia tänava – Pronksi tänava – Narva maantee ja Pärnu maanteega. Viidatud määruse kohaselt kuulub kõrgendatud maksumääraga valveta tasulise parkimise alasse ka Lauteri tänav. Määruse p 5.4 kohaselt tähistatakse mootorsõidukite avalikud tasulise parkimise alad liikluskorraldusvahenditega. Ka liiklusmärk on liikluskorraldusvahendiks. Liikluseeskirja lisa 2 „Liiklusmärgid“ kohaselt on liiklusmärkide liikideks hoiatusmärgid, eesõigusmärgid, keelu- ja mõjualamärgid, kohustusmärgid, osutusmärgid ja lisateatetahvlid. Fotol (tlk 33) tahvli „südalinn“ all olev liiklusmärk on liikluseeskirja p 578a kohaselt osutusmärk, mille tähendus on „tasuline parkimine“. Seega osutab nimetatud märk sellele, et tegemist on alaga, kus parkimine on tasuline (nähtuvalt märgil olevast infost on 15 minutit parkimist hinnaga 6 krooni). Märgile ei ole liikluseeskirjaga antud tähendust „tasulise parkimisala algus“ ehk liigitatud seda mõjuala märgiks. Ka tunnistaja ütluste (tlk 40) kohaselt on parkimistsooni piiridel olev tsooni algust tähistav märk erinev kõnealusest märgist. Kohtu hinnangul ei ole ka teatetahvlil „südalinn“ mõjuala ning selle tähendust ei sätesta liikluseeskiri. Teatetahvel saab seega olla vaid teavitava tähendusega. Seega, lähtudes eelviidatud määrusest ja liikluskorraldusvahenditest, parkis kaebaja sõiduki kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis (südalinnas). Tsooni parkimistasu suurus (6 krooni 15 minuti eest) oli teatavaks tehtud osutusmärgiga ning tsoon teatetahvliga „südalinn“ (foto, tlk 33). Määruse p 6.2.1 kohaselt on kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsoonis iga kuni 15 minutit parkimist (v.a esimesed 15 minutit) 6 krooni. Pooltel puudub vaidlus selles, et kaebaja tasus parkimistasu kesklinna tariifiga, s.o 3 krooni 15 minuti parkimise eest. Seega ei tasunud kaebaja parkimise eest ettenähtud määras, mis tõi kaasa LS § 502 lg 1 kohaldamise. Kuna viivistasu otsus on eeltoodust tulenevalt õiguspärane ega kuulu tühistamisele, jääb rahuldamata ka kaebaja teine taotlus. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
Vastustaja taotleb kaebajalt õigusabikulu väljamõistmist summas 708 krooni. Vastustaja on kohtule esitanud õigusabikulude suuruse kohta OÜ Aksum Konsult poolt 01.06.2005 väljastatud arve nr 613 05. Nimetatud arvest nähtub, et õigusabi seisnes vastuse koostamises ja kohtus esindamises. Samuti on lisatud kinnitus, et AS Falck Eesti ja OÜ Aksum Konsult vahel on sõlmitud õigusteenuse osutamise leping ning eelnimetatud arve on AS Falck Eesti poolt tasutud 06.06.2005.
lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning
lg 1 kohaselt mõistetakse välja kantud kohtukulud poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti.
Asja läbivaatamise kuluks on
p 3 kohaselt õigusabikulu.
lg 1 kohaselt on õigusabikuluks asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Kohus leiab, et esitatud õigusabikulude nõue vastab asjas osutatud õigusabi mahule ja keerukusele, kulude kandmine on tõendatud, mistõttu tuleb need kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. Kristina Maimann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.