← Eesti

3-05-562/1

3-928/05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 07.detsember

  1. a Tallinn Haldusasja number 3-928/05 Haldusasi A.K. kaebus Murru vangla direktori 27.05.2005.a. käskkirja nr 678-dm tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 22.november 2005.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.K., Vastustaja Murru Vangla, volitatud esindaja Sven Ranniste Jätta HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel A.K. kaebus rahuldamata RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik. ASJAOLUD Murru Vangla direktori 27.05.2005.a. käskkirjaga nr 678-dm karistati kinnipeetav A. K. vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt väljendus A.K. poolt toime pandud distsipliininõuete rikkumine selles, et 06.05.2005.a. kell 09.30 läks ta töötsoonist eluosakonda helistama ja tagasi töötsooni tundi ei tulnud. 1 Käskkirjas on leitud, et vastavalt päevakorrale oleks A.K. pidanud samal ajal olema käsielektrikeevitajate tunnis, mistõttu ta pani toime päevakorra rikkumise. Käskkirjas on õigusaktidena, mille nõudeid A.K. oma teoga rikkus, viidatud Vangistusseaduse § 67 p1, mille kohaselt kinnnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, samuti Murru Vangla direktori 22.04.2004.a. käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Murru vangla kodukorrale“, mille p 29 alap 1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla töötajate seaduslikele korraldustele, aga ka Murru Vangla kodukorra punktile 47 , mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima vangla päevakorda. Murru Vangla direktor leidis distsiplinaarkaristuse määramisel, et päevakorra rikkumine on distsipliinirikkumine, mille eest üldjuhul karistatakse noomitusega, mistõttu määratav karistus on proportsionaalne toime pandud süüteoga. Ülalmärgitud juhtumi kohta koostas valvur Vitali Paškovski samal päeval ettekande, mis registreeriti numbriga
  2. A.K. 06.05.2005.a. seletuskirja kohaselt küsis ta helistama minekuks valvurilt luba. Justiitsministeeriumi 27.06.2005.a. vaideotsusega nr 4-1-08/7495 jäeti A.K. vaie rahuldamata ja Murru Vangla direktori 27.05.2005.a. käskkiri nr 678-dm muutmata. KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse väitel on A.K. järginud vangla päevakorda ja täitnud vangla sisekorraeeskirju. Kaebuse esitaja leiab, et temale distsiplinaarkaristuse põhjendamatu määramine muudab võimatuks ennetähtaegselt vabanemise, milleks ta on esitanud vajalikud dokumendid ning mille nimel kaebuse esitaja on seaduskuulekalt käitunud. Kaebuse esitaja läks elutsooni helistama põhjusel, et töötsooni telefon ei olnud töökorras. Kaebuse väitel palus kaebaja luba eluosakonnast helistamiseks ning sellise loa andis talle valvur Vitali Paškovski.Telefonikõne oli vajalik ennetähtaegselt vabanemise taotlemiseks vajalike dokumentide saamiseks. Eluosakonda jõudmiseks peab läbima kolm väravat, mida saab avada vaid korrapidajaruumist üldkorrapidaja poolt.Seega ei ole omavoliliselt töötsoonist lahkumine võimalik. Kaebaja väitel ei olnud tal eluosakonda jõudmiseks takistusi, kuna tal oli olemas luba valvurilt, kes informeeris raadio teel korrapidajat. Kaebajal ei olnud pärast helistamist võimalik töötsooni tagasi pöörduda, kuna eluosakonnas puudus valvur, kes kaebaja tagasi saadaks. Väravad avatakse korrapidaja poolt vaid valvurite korraldusel. Seega ei olnud kaebaja süüdi Vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumises. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Paljasõnaline on kaebaja väide, et teda lubati minna eluosakonda helistama. Valvur lubas kaebajal minna helistama, telefon asub kutsekooliga samas (töö)tsoonis. A.K. läks loata eluosakonda ja pani toime distsipliinirikkumise.Valvuril ei ole õigust anda luba töötsoonist lahkumiseks. Vastuolulised on kaebuse väited, et eluosakonda helistama läks kaebaja valvuri loal, kuid tagasi tulemiseks ei olnud valvurit, kes teda saadaks.Loa olemasolul ei saanud tal olla takistusi töötsoonis asuvasse kutsekooli naasta, mistõttu väited loa olemasolust on paljasõnalised. Samas tunnistab kaebaja, et ta lahkus töötsoonist ja läks eluosakonda , millega on ta distsipliinirikkumise toime pannud. A.K. ditsipliinirikkumine on tõendatud ja vaidlustatud käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Vangistusseaduse § 67 näeb teiste viidatud sättes loetletud kohustuste kõrval ette kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele (p 1). Murru Vangla direktori 22.04.2005.a. käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Murru vangla kodukorra“ p 29 alap 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldustele. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on kaebuse esitaja toime pannud päevakorra rikkumise ning vaidlustatud käskkirjas on muu hulgas viide Murru Vangla kodukorra punktile 47 , mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima vangla päevakorda. Murru Vangla direktori 28.03.2005.a. käskkirjaga nr 17 on kinnitatud „Kinnipeetavate päevakord tööpäevadel“ ( viidatud käskkirja lisa nr 2, tl 35), millest nähtuvalt algab õppetöö kell 08.15 ja lõpeb kell 12.
  4. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et kõnealusel ajal 06.05.2005.a. kell 09.30 pidi kaebuse esitaja päevakorra kohaselt viibima kutsekoolis käsielektrikeevitajate kursustel ning et loata kutsekoolist lahkumine või koolist loaga lahkumisel sinna tagasi tulemata jäämine on päevakorra rikkumiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebuse esitaja lahkus töötsoonis asunud kutsekoolist ja läks elutsooni ning töötsoonis asuvasse kutsekooli tagasi ei tulnud.
  5. Kaebuse kohaselt läks kaebaja valvuri loal elutsooni, kuid tagasi ei olnud tal kaebajast sõltumatutel põhjustel võimalik tulla. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et tema rikkumiseks on loetud tagasi kutsekooli tulemata jätmist, milles aga kaebuse kohaselt puudus kaebaja süü. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ja vastustaja seletuste kohaselt on kaebuse esitajale pandud süüks päevakorra rikkumist sellega, et ta lahkus omavoliliselt koolist (esiteks läks ta eluosakonda ning teiseks ei tulnud tagasi kutsekooli) ja seeläbi rikkus päevakorda. Kaebuse esitaja väited valvur Vitali Paškovski loa alusel elutsooni helistama minekust on ümber lükatud nii vastustaja seletustega, tunnistaja- vanemvalvur Vitali Paškovski ütlustega ja kirjaliku ettekandega kui ka kaebaja enda vastuoluliste seletustega. Vastustaja ja kaebuse esitaja on asja arutamisel seletanud, et väljaspool kutsekooli ruume liikumiseks juhul, kui kinnipeetaval on vaja kutsekoolist lahkuda, kooskõlastab ta selle õpetajaga, kes omakorda kooskõlastab valvuriga. Kui kinnipeetav lubatakse kutsekoolist ära, on selleks vajalik kutsekooli meistri luba ning sellest teatakse korrapidajale. Koolist lahkumisel ja näiteks eluosakonda minekul liigub kinnipeetav kas koos saatjaga ( kelleks vanemvalvur Vitali Paškovski ütluste kohaselt oleks tema) või vormistatakse kinnipeetavale kirjalik luba koos koolist lahkumise põhjuse ja tagasituleku kohustuse või sellest vabastamise äranäitamisega. Nii kaebuse väidetest, vastustaja seletustest kui tunnistaja Vitali Paškovski ütlustest ilmneb, et kinnipeetaval ei ole võimalik vabalt ühest tsoonist teise ( käesoleval juhul töötsoonis asuvast kutsekoolist elutsooni) liikuda. Kaebuse väide, mille kohaselt kaebaja läks töötsoonis asuvast kutsekoolist vanemvalvur Vitali Paškovski suusõnalisel loal töötsooni on paljasõnaline ja ümber lükatud nii Murru Vanglas kujunenud praktikaga kinnipeetavate liikumiseks, vastustaja seletustega kui ka tunnistaja ütlustega. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse väide valvuri suulise loa alusel koolist elutsooni minekust ei ole usutav ka seetõttu, et kui kaebaja väitel liikus ta koolist lahkudes läbi lukustatavate väravate viidates suusõnalisele loale, siis tagasitulekuks ta väidetavalt sama moodust kasutada ei saanud. Muu hulgas kinnitab kaebaja vastuoluline väide vastustaja ja tunnistaja selgitusi selle kohta, et ühest tsoonist teise tsooni kinnipeetav ilma saatjata või kirjaliku loata minna ei tohi . Põhjendamatu on ülaltoodust tulenevalt kaebuse väide, et valvur Vitali Paškovskilt saadud suulise loa alusel ja valvuri kinnitusel loa olemasolu kohta avati kaebuse esitajale lukustatav 3 läbipääs ning lubati üksinda ilma kirjaliku loata töötsoonis asuva kutsekooli ruumidest lahkuda ja ühest tsoonist teise liikuda :„teine uks on tsooni valvuri ruumi kõrval./../ teise ukse tegi lahti tsooni korrapidaja./../ Võib-olla Paškovski teatas minu tulekust raadiosaatja kaudu korrapidajale.“ ( tl 38). Vastustaja on selgitanud ja tunnistaja on kohtuistungil kinnitanud, et kaebaja kirjeldatud viisil kutsekoolist lahkumine ei ole lubatav ja tegelikkuses ka ei peaks saama seda teha. Vanemvalvur V.Paškovski ei või vastustaja seletuse kohaselt lubada kinnipeetaval koolist lahkuda ilma, et sellest informeeritaks korrapidajat, tunnistaja omakorda on kinnitanud, et kooli meister ei ole teda teavitanud kaebuse esitajale loa andmisest:“Kui on suuline luba, siis see tähendab, et ma olen kohal. Kui meister või keegi lubab, siis ma võtan ta kaasa ja viin.“( tl 41). Kaebuse väited selle kohta, et helistamiseks loa küsimist sai mõista ainult kui luba elutsooni minekuks on tunnistaja kategooriliselt ümber lükanud, kinnitades, et valvuril ei ole õigust anda luba kinnipeetava lahkumiseks töötsoonist ning „ühestki väravast mulle ei helistatud ja ma ei ole kinnitanud luba, et K tohiks minna elutsooni“. Ka ei ole tunnistaja väitel keegi teatanud, et töötsoonis asuv telefon, kust kõik käisid kaardiga helistamas, ei tööta. Kohus ei ole asja arutamisel tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kuna kaebuse esitajal ei olnud kirjalikku luba töötsoonist lahkumiseks ning suulise loa alusel saanuks ta ettenähtud korra kohaselt liikuda ühest tsoonist teise vaid saatjaga, on põhjendamatud kaebuse väited töötsoonist valvuri loa alusel lahkumisest . Kaebuse esitaja on ise kinnitanud töötsoonist eluosakonda lahkumist. Ülaltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et asjas on leidnud tõendamist kaebuse esitaja omavoliline lahkumine kutsekoolist ja vangla kodukorraga kehtestatud päevakorra süüline rikkumine. Eespooltoodud põhjendustel puudub vajadus eraldi analüüsida kutsekooli tagasitulemiseks kaebajal olnud väidetavaid takistusi. Distsiplinaarmenetluses on tuvastatud , et kinnipeetav rikkus temale kehtestatud päevakorda ning kohtuliku arutamise ajal ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber distsiplinaarmenetluse järeldusi. Murru Vangla on distsiplinaarmenetluse käigus selgitanud välja asja lahendamiseks tähendust omavad asjaolud.
  6. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on kooskõlas kehtiva õigusega, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, välja antud menetlusnorme järgides ning vastab vorminõuetele Distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, kui eelnev menetlus on läbi viidud kooskõlas vangistusseaduse ja haldusmenetluse seaduse sätetega ning asjas on välja selgitatud kõik tähtsust omavad asjaolud, karistuse määramisel on aga arvestatud diskretsioonireeglitega. Distsiplinaarasja menetlemine on toimunud kooskõlas nii seaduses sätestatud menetlusreeglite kui üldiste menetluspõhimõtetega . Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud ametnik. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse.Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik.Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud Vangla sisekorraeeskirjade § 97 ja 98 tuleb distsiplinaarmenetluse kohta koostada protokoll, millele lisatakse tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja märkused protokolli kohta, õiend kehtivate distsiplinaarkaristuste ja kartserisse paigutamise kohta. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on käsitletaval juhul koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll ( tl 29), samuti on distsiplinaarasja materjalide hulgas vanemvalvur Vitali Paškovski ettekanne ( tl 31). VangS § 64 lg 2 sätestab, et 4 kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi, mida käesoleval juhul on A.K. teinud 06.05.2005.a.( tl 30). Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud distsiplinaarkaristuse määramist menetlusnõuete rikkumise motiivil. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja on kirjalikus seletuses märkinud, et käskkirjas on ekslikult märgitud, et kaebuse esitaja lahkus töötsoonist, kuid kaebaja lahkus kutsekoolist, mis asub töötsooni territooriumil. Kohus leiab, et osundatu ei mõjutanud asja otsustamist ning ei saa seetõttu ka avaldada mõju haldusakti õiguspärasusele. Siinjuures märgib kohus, et ka kaebuse esitaja ei ole ülalmärgitud ebatäpsust pidanud asjaoluks, millele oleks ta tuginenud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamisel. Käskkiri on faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud sel määral, mis võimaldab temast aru saamist . Distsiplinaakaristuse määramine on karistuse määramise õigust omava isiku diskretsiooniline otsustus.Distsiplinaarkaristuse määramisel on kohaldatud diskretsiooni õiguspäraselt.Kaebuse esitajale kohaldatud karistus vastab rikkumise raskusele, distsiplinaarsüüteo iseloomule ja toimepanemise asjaoludele . Lea Kuuse kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.