§-de 127 lg 1; 1056 lg 1 alusel suurema ohu allikaga tekitatud varalise kahju hüvitise 13 211 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele ja kohtuistungil hagi ei tunnistanud (tl 18-19, 49-52). Kostja sõitis Tartust Valga poole. Tee pindamine oli juba toimunud, see ei olnud pooleli. Kiiruse piirang oli 30 km/h ja kostja sõitis mööda autodest, mille sõidukiirus oli väiksem kui 30 km/h ning kostja ei ületanud möödasõidul kiirust. Kostja leiab, et kuna möödasõitu keelavad märgid puudusid, ei olnud tema poolt sooritatav möödasõit seadusevastane. Hageja ei ole esitanud tõendeid vastupidiste väidete kohta. Tunnistaja Alari Paroli auto pidas hageja kinni alles siis, kui nendest oli 7-8 autot mööda sõitnud. Tunnistaja väitis, et ta olevat näinud, kui kostja möödasõitu teostas. Kostja ei eitagi, et teostas möödasõitu. Kostja leiab, et ta ei saanud hageja autot kahjustada, sest ta ei sõitnud hageja autost mööda. Kohapeal väitis hageja, et kostja on rikkunud tema auto esiklaasi, kuid hiljem on ta liiklusõnnetuse teatesse kahjusid juurde kirjutanud. Teatele liiklusõnnetusest oli kostja nõus alla kirjutama üksnes põhjusel, et teadis, et esiklaasi lubas kindlustusfirma hüvitada. Hageja nõutavad summad on olnud kõikuvad. Kohapeal nimetas hageja nõutavaks summaks 10 000 krooni (esiklaasi maksumus), seejärel helistati kostjale konsultatsioonifirmast ja nõuti 6000 krooni tasumist ning 13.10.2005 sai kostja kirja, milles nõutakse 13 000 krooni tasumist enne 12.10.2005. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused, põhjendused ja kohtukulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
lg 1 kohaselt vastutab kahju tekitamise eest kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel ohu allikat valitsenud isik, sõltumata oma süüst. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejale varalise kahju põhjustanud liiklusõnnetuse toimumise asjaolud on tõendatud liikluskindlustuse tuvastamisotsusega, hageja pretensiooniga, Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse ASi vastusega pretensioonile, liikluskahju teadetega ja teatega liiklusõnnetusest (tl 10-15). Viidatud materjalidest nähtub, et 12.06.2005 sõitis kostja juhitud sõiduauto Opel Corsa Tartu-Valga mnt 7-8 km-l mööda tema sõidureas liikuvatest sõiduautodest ning sõiduauto rataste alt paiskus lahtine killustik vastassuunavööndis liikunud hageja autole BMW. Tee oli pindamisel ja teel oli kiirusepiirangu liiklusmärk 30 km/h. Hageja väitel tekkisid killustiku paiskumisel tema autole esiklaasi täkked, vasaku esituleklaasi purunemine, vasaku esitiiva ja kapoti kriimustused, mille tulemusena on tekitatud kahju suurus 13 161 krooni. 29.07.2005 liikluskindlustuse tuvastamisotsusega on tõendatud, et liiklusõnnetust ei tunnistatud kindlustusjuhtumiks, kuna 2 kahju põhjustasid teelt vastu teist sõidukit paiskunud kivid. Nähtuvalt liiklusõnnetuse teatest on kostja võtnud vastutuse liikluskahju põhjustamise eest.
lg 1 kohaselt vastutab ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst, mistõttu kostja väidetel, et möödasõidu sooritamisel ei ületanud ta kiirust ja käitus õiguspäraselt, ei ole tähtsust. Asjaolu, et lahtine killustik paiskus hageja autole kostja auto rataste alt, on tõendatud ka tunnistajate Alari Paroli ja Anneli Benno ütlustega (tl 41, 42, 49-52). Kostja ei ole tõendanud, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises ulatuses kostja auto rataste alt paiskunud lahtised kivid tekitasid kahju hageja autole. Tunnistajate Alari Paroli, Anneli Benno, Merike Lipu ja Kristlyn Lipu ütlustega (tl 41-44, 49-52) on tõendatud, et nad nägid mõra (või täkkeid) hageja auto esiklaasis. Keegi tunnistajatest ei näinud hageja autol muid vigastusi ja tunnistajad on kinnitanud, et poolte vahel oli juttu üksnes hagejale esiklaasi maksumuse hüvitamisest. Kostja väitel oli ta nõus teatele liiklusõnnetusest alla kirjutama üksnes teadmises, et esiklaasi hüvitab hagejale kindlustusandja ja teatele oli märgitud nähtavate kahjudena üksnes esiklaas, muu kahju on hageja poolt juurde kirjutatud hiljem. Ka 14.06.2005 kostja poolt esitatud liikluskahju teates (tl 13) on märgitud, et BMW vaadati mitu korda üle ja jutt oli ainult esiklaasist. Eeltoodud tõendite põhjal jõuab kohus järeldusele, et kostja kui ohu allikat valitsenud isiku käitumisega võib pidada põhjuslikus seoses olevaks hageja autol esiklaasi täkete või mõra tekkimist. Muu nõutava kahju tekitamine kostja poolt ei ole kohtu arvates tõendatud.
lg 1, 3 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ning asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus leiab, et hageja on tõendanud tema vara kahjustamise tõttu kulutuste tegemise vajaduse liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduautole tekkinud kahjustuste likvideerimiseks. Pakkumisega (tl 9) on tõendatud, et auto esiklaasi, klaasiliistu, tüüblite ja klaasitihendi vahetus maksab 6289,29 krooni, millele kohus leiab põhjendatud olevat juurde arvestada poole montaazi hind, s.o 732,20 krooni, kokku koos käibemaksuga 8285,35 krooni. Seega on hageja poolt nõutava kahju hüvitise näol tegemist vajaliku liiklusõnnetusest põhjustatud parandamise mõistliku kulutusega, mis tuleb kostjalt kui kahju tekitajalt välja mõista. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel hagi osalise rahuldamise korral välja kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hageja kohtukulude nimekirja kohaselt (tl 45) on tema kohtukuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 krooni (tl 5), makstud tunnistajatasu 134,50 krooni (tl 47) ja õigusabikulu 800 krooni (tl 46). Kostja ei ole kohtukulude hüvitamist nõudnud. Kohus rahuldas hagi 8285,35 krooni ulatuses, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 700 krooni ja vastavalt TsMS §-le 61 lg 1 p 1 kulu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 414,25 krooni. Tunnistajatasu tuleb hagejale tagastada. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele kohtukulu 1114,25 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.