) § 3 p-le 1 võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muu vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt
lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostjale kuulub xxxx asuv eluruum. Nimetatud elamut haldab hageja. Kostja on tarbinud hageja vahendusel kommunaalteenuseid, kuid selle eest täies ulatuses tasunud ei ole. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 18 648,89 krooni võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1400,00 krooni ja esitanud taotluse kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 1400,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 54 lg 1 ja 4 alusel tuleb 21,10 krooni postikulud kostjalt riigituludesse välja mõista. 2 2/ 1 – 2008/ 05/ 05 Hannes Olev Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.