lg 1, mille kohaselt residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt
-50 ja § 54 lg 4, mille kohaselt maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu 10.kuupäevaks. KAEBUSE MOTIIVID
Põhiseaduse mõttest ja Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt peab seadus olema selge ja andma seaduse subjektile ühesed käitumisjuhised. Majanduslikult põhjendatav ei ole olukord, kus maksubaasiks on teine maksukohustus( algne maksukohustus või intressi maksmise kohustus).
lg 2 p 1 näol on tegemist olukorraga, kus sama maksubaasi maksustatakse korduvalt, millist jada võiks jätkata lõpmatuseni. MKS § 117 lg 1 sätestatud intressimäär on eksitav, kuna intressimakse kui kõrvalkohustuse täitmisega kaasneb maksukohustuslasele ka täiendav tulumaksukohustus. Selge ei ole kaebaja arvates ka maksukohustuse tekkimise regulatsioon ning faktliselt on maksukohustuse täitmisega viivitamisel kaasnevad kõrvalkohustused oluliselt suuremad, kui seda lubab arvata MKS regulatsioon. Samuti leiab kaebaja, et olemasolev regulatsioon on vastuolus õigusselguse põhimõttega, kuna spetsiifilise maksuseadusega (
) reguleeritakse muu maksuliigi –antud juhul käibemaksu tasumisega seonduvaid asjaolusid.Kaebuse esitaja leiab, et olukord, kus käibemaksu deklareerimise ja tasumisega kaasneb maksukohustuslasele sama maksubaasi põhjal
regulatsiooni alusel täiendav maksukohustus, seab maksukohustuslase olukorda, mis on vastuolus PS § 10 tuleneva õiguskindluse printsiibiga. Kaebaja leiab ka , et regulatsioon, mis lubab maksu alusbaasina käsitleda muuhulgas alternatiivset maksukohustust, toob kaasa maksuseadustes sätestatud maksumäärade näilikkuse ning tegelikkusele mittevastavuse ning on seetõttu vastuolus PS §-st 10 tuleneva õiguskindluse ning § 13 lg 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub see jätta rahuldamata. Maksukohustuse tekkimise regulatsioon on selge,
lg 1 ja lg 2 p 1 nimetatud teokoosseisu saabumisel on residendist juriidiline isik kohustatud maksma tulumaksu. See tuleneb üheselt mõistatavalt seaduse sõnastusest ja mõttest, samuti annab
juhised, kuidas ja millal tuleb seda teha. Ekslik on väide, et hilinenult tasutud käibemaksu korral intressi tasumisel ja nimetatud intressilt tulumaksu tasumise kohustusel on üks ja sama maksubaas. Tulumaksukohustuse tekkimise aluseks on ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tegemine, mitte esialgne maksukohustus, mille täitmisega viivitamisel tekkis intressi tasumise kohustus. MKS § 31 lg 1 sätestatud maksukohustus, antud juhul käibemaksu tasumise kohustus lõpeb rahalise kohustuse täitmisega. Intressi tasumisel tekib iseseisev maksukohustus- tulumaksu tasumise kohustus, kuid selle kohustuse näol on tegemist täiesti iseseisva maksukohustusega. 2 MKS alusel tastud intresside näol on tegemist väljamaksega, mille maksustamine määratakse objektiivsete tunnuste alusel ning mille puhul ei ole vaja tuvastada väljamakse seotust maksumaksja ettevõtlusega, sest väljamaksed kuuluvad igal juhul maksustamisele. Seega on tegemist maksumaksja jaoks selge regulatsiooniga. Kõne alla ei saa tulla antud juhul ka topeltmaksustamine, mis eeldab, et üht ja sama rahalist kohustust või väljamakset on maksustatud mitu korda ühel ja samal alusel. Käesoleval juhul ei ole maksubaasi, mida on maksustatud käibemaksuga, maksustatud ka tulumaksuga. Tulumaksuga maksustamise alus on iseseisev, milleks on intresside tasumine. Siinjuures ei oma tähtsust ka see, millise maksu tasumisega viivitamisel on tekkinud intressi tasumise kohustus, sest tulumaksu tasumise kohustus tasutud intressidelt tekib väljamakse tegemise hetkel. Seega erineb tulumaksu tasumise kohustuse tekkemoment põhimaksu tähtaegselt tasumata jätmisel kõrvalkohustuse tekimise momendist. Tulumaksukohustust
lg 1 ja lg 2 p1 tähenduses ei ole võimalik pidada esialgse maksukohustuse täiendavaks kõrvalkohustuseks intressi maksmise kohustuse kõrval.
on loetletud kulud, mida ei tohi ettevõtlustulust maha arvata ning nimetatud paragrahvi punktides 3-6 ja 11 nimetatud kulud loetakse ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks
Tegemist on kuluga, mida ei saa tulust maha arvata olenemata sellest, kas selline kulutuste tegemine oli ettevõtluseks vajalik või mitte. Punktides 3-6 kirjeldatud maksed on tingitud maksumaksja ebaseaduslikust tegevusest. Seadusandja on lähtunud eeldusest, et ebaseaduslik tegevus ei saa olla ettevõtluseks vajalik ega kohane.Ka MKS § 115 tulenev intressi maksmise kohustus tekib isikul vaid siis, kui ta ei täida nõuetekohaselt temale seadusega pandud maksukohustust. Vaidlusalusel sättel on preventiivne eesmärk – takistada ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemist. Seepärast ei ole seadusandja tundnud muret võimaliku topeltmaksustamise pärast.Maksumaksja saab edukalt topeltmaksustamist ning maksustamist üldse ära hoida sel teel, et väldib ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemist. Vastustaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et intressi tasumise kohustuse ja intressi tasumisel tekkival tulumaksu maksmise kohustusel on erinevad alused, mis on seaduses selgelt väljendatud. Vastupidiselt kaebajale leiavb vastustaja, et antud juhul ei reguleerita tulumaksuseadusega käibemaksu tasumisega seonduvaid asjaolusid, vaidlusaluse sätte näol ei ole tegemist täiendava kõrvalkohustusega intressi kõrval põhikohustuse täitmata jätmisel, vaid erineval alusel põhineva maksukohustusega.
KOHTU PÕHJENDUSED 1.Kohus leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Maksukohustuse tekkimise regulatsioon ning tulumaksuseaduse (
) § 51 lg 2 p 1 ei ole vastuolus Põhiseaduses sätestatud õiguskindluse põhimõttega ning vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja seaduslik. Põhiseaduse §-s 10 toodud sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõttest tuleneb õiguskindluse printsiip. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 15.12.2005.a. otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-16-05 leidnud, et kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. “Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob.” Kohus leiab, et kehtiv regulatsioon võimaldab isikul ette näha oma tegevuse tagajärgi ja seega oma käitumist reguleerida. Sealjuures on seadusesätetest arusaamisel probleemide tekkimisel maksukohustuslasel vajadusel võimalik 3 kasutada nõustajaid. Kaebuse esitaja on sellisest võimalusest teadlik olnud,kasutades eriteadmistega nõustaja abi kohtusse pöördumisel. 2.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg 1 sätestab maksuseadustest või maksukorralduse seadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused , sealjuures sama sätte p 1 kohaselt on maksumaksja põhikohustuseks maksukohustus - maksusumma tasumine ning kõrvalkohustuseks sama lõike p 5 kohaselt kohustus tasuda intress. MKS § 115 alusel maksavad intressi maksukohustuslased, kes on hilinenud maksu tasumisega. Ühist meelt on menetlusosalised selles, et intressi näol on tegemist põhimaksu hilinenult tasumisega kaasnevatest asjaoludest tuleneva kõrvalkohustusega. MKS § 31 lg 1 järeldub, et rahalised nõuded ja kohustused tulenevad mitte ainult maksukorralduse seadusest, vaid ka maksuseadustest. MKS viidatud paragrahvi lg 2 annab maksukohustuslasele selgituse, sätestades:”Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused tekivad seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti.”. Osundatud säte annab maksukohustuslasele selge viite sellele, et maksuseaduses sätestatud teokoosseisu ilmnemisel on maksukohustuslane kohustatud tasuma maksu. MKS § 4 lg 1 kohaselt maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. PS § 113 kohaselt sätestab riiklikud maksud seadus. Maksu sätestamine tähendab MKS § 4 lg 3 toodud maksuõigussuhte komponentide määramist. Seega annavad eespoolnimetatud sätted juhise, et maksukohustuse tekkimiseks sätestatud tingimuste ja seega maksukohustuse tekkimise aluse teadasaamiseks tuleb pöörduda maksuseaduste poole. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 2 kohaselt on maks seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. 3.MKS § 31 lg 3 p 1 sätestab :Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused lõpevad: 1) tasumisega (§ 105);2) tagastusnõude täitmisega (§ 106);3)tasaarvestamisega (§-d 108–109); 4) aegumisega (§ 33 lõige 1, § 132); 5) maksuvõla kustutamisega (§ 114); 6) muudel seadusega sätestatud juhtudel. Seega lõpeb maksukohustus maksukohustuse täitmisega või sellega võrdse tegevuse teel. Kaebaja väitel on MKS § 31 lg 3 p 1 üheselt mõistetav ja lubab maksukohustuslasel järeldada, et MKS § 31 lg 1 sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega maksukohustus lõpeb. Käibemaksu ja käibemaksu tasumisega viivitamise eest intressi tasumisega lõppeski käsitletaval juhul käibemaksu tasumise kohustus. Kaebuses on põhjendamatult väidetud intresside tasumisest tekkiva residendist juriidilise isiku ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tulumaksuga maksustamist käibemaksukohustuse kõrvalkohustuseks ja § 117 sätestatud intressimäära eksitavusest. Ekslik on kaebaja väide regulatsiooni ebaselgusest motiivil, et tulumaksu maksubaasiks on esialgne maksukohustus ja selle baasil arvestatud kõrvalkohustuse täitmine. Ka puudub alus MKS § -le 31 tuginevalt väita, et selles sätestatu on vastuolus maksuseadustes, antud juhul
sätestatuga. 4.Intressimakse kui kõrvalkohustuse täitmisega ei kaasne maksukohustuslasele veel täiendavat kõrvalkohustust tulumaksu tasumise kohustuse näol ,vaid tegemist on iseseisval alusel põhineva maksukohustusega, mille tekkimise tingimuste võimalikule sätestamisele maksuseaduses viitavad MKS eespoolnimetatud sätted, eriti neis sisalduv ning Põhiseaduse § 11, 113 ja 19 koosmõjust tulenev põhimõte , et maksukohustuse aluseks saab olla seadus ning MKS § 4 väljendatud põhimõte maksu sätestamisest maksuseadusega. MKS-st ei peagi 4 nähtuma asjaolud, mis määratakse maksuseadusega- maksu objekt, maksumaksja , maksumäär, maksustamisperiood, maksu deklareerimise ja tasumise kord . Maksumaksjal on MKS § 4 lg 2 kohaselt kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. 5.Ekslik on kaebuse väide, et
lg 2 p 1 ja § 34 p 3 koostoimest tuleneva regulatsiooni alusel määratud maksu baas on sama, mille alusel on juba määratud algne maks ja sellelt arvestatud intress, mistõttu tekkinud tulumaks on käsitletav vaid järjekordse kõrvalkohustusena.
Viidatud paragrahvi lg 1 sätestab: Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48–50. Sama paragrahvi lg 2 annab loetelu kuludest, mida sama paragrahvi lõike 1 tähenduses on peetud ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, sealjuures p.1 kohaselt on sellisteks kuludeks muu hulgas paragrahvi 34 punktides 3–6 ja 11 nimetatud kulud või väljamaksed.
p 3 on ettevõtlusega mitteseotud kuluna nimetatud seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse. Eespooltoodud
lg 2 p 1 ja § 345 p 3 koostoimest tulenevalt loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse.
-ga ei reguleerita käibemaksu tasumisega seonduvat ning väide spetsiifilise maksuseadusega teise maksukohustuse täitmisega kaasneva õigusliku olukorra reguleerimisest on põhjendamatu.
-st ei tulene, et tulumaksukohustuse tekkimise aluseks on teine maksukohustus, mis tugineb ise mingil kehtival baasil. Kuna juriidiliste isikute kasumit ei maksustata, siis on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed iseseisev maksuobjekt TuluMS § 51 järgi ning maksukohustuse tekkimise aluseks on viidatud sättes loetletud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemine kui juriidiline fakt. Seega on intresside puhul tegemist väljamaksega, mille maksustamine määratakse objektiivsete tunnuste alusel ning eraldi igal konkreetsel juhul ettevõtlusega seotuse hindamise vajadust seadusest ei tulene, erinevalt näiteks
lg 2 p 3, p 5, § 52 lg 1 p 1 toodud väljamaksetest, mille puhul tuleb kindlaks teha, kas tegemist oli ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks kohase kulutusega. Eriobjektiga tulumaksu maksuobjektid on
-s loetletud ammendavalt, seega ei saa ka selles osas olla ebaselgust. Asjaolu, et käesoleval juhul on selline väljamakse tegemine seotud maksukohustuse täitmata jätmisega, ei tähenda algse maksukohustusega või algse maksukohustuse täitmisega viivitamisel tekkinud intressi tasumise kohustusega sama maksubaasi. Samas on vastustaja õigustatult märkinud, et kaebuse esitajal on võimalik selliste väljamaksete tegemist vältida, täites maksukohustuse õigeaegselt. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses välja toonud, milles tegelikult seisneb
regulatsiooni selgusetus, sest kaebuse väited regulatsiooni ebaselgusest lähtuvad ennekõike MKS sätestatust. Ka on kaebuse esitajale olnud kaebusest nähtuvalt arusaadav, et MKS alusel tasutud intressidelt on
lg 1 kohaselt residendist juriidiline isik kohustatud tasuma tulumaksu kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
regulatsioon on selge ja üheselt mõistetav.
–s nimetatud teokoosseisu saabumisel –MKS alusel makstud intressi kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tegemisel on residendist juriidilisel isikul kohustus tulumaksu maksmiseks.
lg 4 sätestab,millal on maksumaksja kohustatud
-53 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu tasuma ning kuidas seda teha.
lg 2 p ja § 34 p 3 koostoimest tuleneva regulatsiooni alusel määratud maksu baas ei ole sama, mille alusel on juba määratud algne maks ja sellelt arvestatud intress, käsitletaval juhul ei ole tegemist topeltmaksustamisega. Vaidlustatud maksuotsusega ei ole maksustatud mitte kaebajale määratud maksuintresse, vaid tasutud intresse. Siinjuures märgib kohus ka, et intressi tasumine algab maksu tasumise või 5 ülekandmise tähtpäevale järgnevast päevast, tulumaksu tasumise kohustus tekkis intressivõla tasumise hetkest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.