KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-637 Haldusasi H. M. ja L. V. kaebused Vasalemma Vallavalitsuse 27.11.2000 korralduse nr 301 punkt 7, 09.12.2003 korralduse nr 335 ja 04.02.2004 korralduse nr 40 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.02.2006 määrus haldusasjas nr 305-637 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H. M. määruskaebus RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Halduskohtu
- veebruari 2006 määrus e haldusasjas nr 3-05-637 põhjendusi osas, milles kohus pidas vararegistris vara käsutamise keelumärke tegemise eelduseks vara kuulumist vastustajale. Muus osas jätta määrus muutmata ja H. M. määruskaebus rahuldamata. HKMS § 122 lg 5 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Vasalemma Vallavalitsus nõustus 27.11.2000 korraldusega nr 301 Keskkonnaministeeriumi poolt volitatud isiku *** AS taotlusega jätta MaaRS § 31 lg 1 p 9 alusel riigi omandisse Vasalemma karjääri maa pindalaga 349,14 ha (Vasalemma valla Lemmaru 2-3/346/05 küla endiste talude maadest) sihtotstarbega mäetööstusmaa (punktid 1-4). Korralduse punktis 5 märgiti, et maa-alal ei ole ehitisi. Punkt 7 kohaselt ei kuulu antud maa-ala õigustatud subjektidele tagastamisele ja kompenseeritakse MaaRS § 6 lg 2 p 1 alusel. 01.09.2003 esitasid H. M. ja L. V. halduskohtule kaebuse Vasalemma Vallavalitsuse korralduse nr 301 p 7 tühiseks tunnistamiseks väites, et said korraldusest teada 04.07.
- ** talu lahusmaatükk suurusega 11,4279 ha piirnes Vasalemma karjääriga ja kaebajad taotlevad selle tagastamist. Seetõttu on ebaõige korralduse viide MaaRS § 6 lg 2 punktile
- 3-05-637 Vasalemma Vallavalitsuse 09.12.2003 korraldusega nr 335 otsustati MaaRS § 6 lg 2 p 4 ja § 13 alusel mitte tagastada Vasalemma vallas ** külas õigusvastaselt võõrandatud ** maaüksuse lahusmaatükki kui riigi omandisse jäetud maad (p 1) ja alustada maa kompenseerimist (p 2). 29.12.2003 esitasid H. M. ja L. V. halduskohtule kaebuse Vasalemma Vallavalitsuse 09.12.2003 korralduse nr 335 tühiseks tunnistamiseks. Kaebajad leidsid, et korraldus on vastuolus 27.11.2000 korralduse nr 301 punktiga 7, sest üks ja sama maa on jäetud tagastamata erinevatel õiguslikel alustel. Kuni on lahendamata maa riigistamisega seonduvad asjaolud, on ennatlik alustada maa kompenseerimise menetlust. Vasalemma Vallavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr 40 muudeti 27.11.2000 korralduse nr 301 punkti 7 ning märgiti, et maa-ala ei kuulu õigustatud subjektidele tagastamisele ja kompenseeritakse MaaRS § 6 lg 2 p 4 ja § 31 lg 1 p 9 alusel kui üleriigilise tähtsusega maardla maa olemasoleva mäeeraldise piirides. 16.02.2004 esitasid H. M. ja L. V. halduskohtule kaebuse Vasalemma Vallavalitsuse korralduse nr 40 tühiseks tunnistamiseks, väites, et korraldus nr 40 on asja tehioludele mittevastav, ebaloogiline ja antud pädevust ületades. Vallavalitsus ei saa tagasiulatuvalt muuta oma varasema korralduse õiguslikku alust, sest maa riigi omandisse jätmine oli vahepeal juba toimunud. Korralduse nr 301 punktiga 7 tehti kindlaks, et kogu maaeraldisel suurusega 349,14 ha ei ole tagastusnõudega maad ning sellest lähtus keskkonnaminister 12.03.2001 käskkirjaga nr 157 maa riigi omandisse jätmisel. Tallinna Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse ja jättis 07.10.2004 otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2005 otsusega rahuldati H. M. ja L. V. apellatsioonkaebused. Kohtuotsuse kohaselt on haldusasja materjalide juures Keskkonnaministeeriumi 12.03.2001 käskkiri nr 157, millega jäeti riigi omandisse 174,14 ha riigi maareservina MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel ja 174 ha üleriigilise tähtsusega maardlate maa MaaRS § 31 lg 1 p 9 alusel. Kohus on jätnud tähelepanuta, et MaaRS § 6 lg 2 p 4 ei näe õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamata jätmise alusena ette maa riigi maareservi jätmist. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsus e selgitamiskohustuse täitmata jätmise ning asjas tähtsust omavate asjaolude kontrollimata jätmise tõttu ning saatis asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
- 10.02.2006 taotles H. M. käsutamise keelumärke tegemist riigile kuuluva Vasalemma karjääri kinnistu (katastritunnus ***) koosseisus oleva tagastamisnõudega „**“ maa 10,62 ha kohta kuni kohtuvaidluse lõpuni.
- Tallinna Halduskohtu 15.02.2006 määrusega jäeti taotlus rahuldamata. 1) Lisaks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 3 p-des 1-3 sätestatud esialgse õiguskaitse võimalustele võib kohus HKMS § 121 lg 3 p 4 alusel rakendada ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ettenähtud hagi tagamise abinõusid. Kaebaja taotlus vastab TsMS § 378 lg 1 p 2 võimalusele hagi tagamiseks arestida kostja või teise isiku valduses olev kostjale kuuluv vara, muuhulgas teha vara käsutamise keelumärge vararegistris. Selle abinõu kohaldamisel on eelduseks, et vara käsutamise keelumärge tehakse kinnisasja suhtes, mis kuulub kostjale (halduskohtumenetluses vastustajale). Käesolevas kaebuses on vastustajaks Vasalemma Vallavalitsus, kellele ei kuulu kinnisasi, mille suhtes kaebaja taotleb käsutamise keelumärke tegemist. Kinnisasi kuulub kolmandale isikule. 2) Kaebaja ei ole põhjendanud, mil viisil raskendab käsutamise keelumärke tegemata jätmine asjas kohtuotsuse täitmist või teeb selle võimatuks. 2
(4)3-05-637 Käesolevas asjas tehtav otsus puudutab küsimust, kas vaidlustatud Vasalemma Vallavalitsuse korraldused on seadusega kooskõlas või mitte. Kui ka selgub, et korraldused ei ole seadusega kooskõlas, ei järeldu sellest, et maa kuulub tagastamisele. Vald ei saa ignoreerida jõustunud haldusakte ja otsustusi, mis võimaldavad kolmandal isikul maavara kaevandamise karjääris. 3) Kaebaja ei ole vaidlustanud keskkonnaministri 12.03.2001 käskkirja nr 157, millega otsustati jätta riigi omandisse 349,14 ha maad, sellest riigi maareservina 175,14 ha ja üleriigilise tähtsusega maardlate maana 174 ha. Selle käskkirja vaidlustamisel tuleks kohtul kontrollida, kas kaebuse rahuldamine võiks tuua kaasa olukorra, mille tulemusel kuuluks ** lahusmaatükk kaebajale tagastamisele ja tuleks keelata karjääris tööde edasine teostamine. Viidatud käskkirja vaidlustamise vajadus t on kohus selgitanud kaebajale korduvalt. 23.01.2006 kirjas paluti H. M- il teatada, kas ta soovib vaidlustada keskkonnaministri 12.03.2001 käskkirja nr
- Kaebaja vastas 06.02.2006 kohtuistungil, et ei soovi. Seega ei ole käesolevas asjas vastustajaks Keskkonnaministeerium, kelle haldusakti alusel jäeti maa riigi omandisse ja kohus ei saanud kohaldada HKMS § 121 lg 3 p 4 koostoimes TsMS § 378 lg 1 p- ga
- ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- H. M. määruskaebuses paluti tühistada halduskohtu määrus. Kohus leidis ekslikult, et maa kuulub kolmandale isikule (rentnik ule). Maa kuulub riigile hetkest, mil vastustaja teatas, et maa ei kuulu tagastamisele. Seepeale omanikuta maa riigistati. Kaebaja leiab, et maa riigistamine MaaRS § 31 lg 1 p 9 alusel ei ole tõendatud, kuigi võimalus selleks anti. Et tagada maa olemasolu pikale veninud protsessi jooksul, taotleb kaebaja käsutamise keelumärke tegemist tagastamisnõudega ** maa osas kaebaja kasuks. Rentnik on ** maadel asunud kaevetöödele või nendeks ettevalmistamisele. Maa riigistamine teostati kaebajast mööda minnes ja talle teatamata. Kaebajal on võlaõigussuhe vastustajaga subjektiotsuse alusel. Kui vastustaja väidab, et tema asemel on vastustajaks Keskkonnaministeerium, peaks ministeeriumi kaasama protsessi vallavalitsus. Kaebajal puudub õigussuhe ministeeriumiga. Kui selgub, et riigistamine ei ole MaaRS § 31 lg 1 p 9 alusel võimalik, tuleb kohaldamisele ORAS § 18, mis sätestab omavalitsuse kohustuse tagada maa allesolek kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni tühisuse ähvardusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta selles, et TsMS § 378 lg 1 p-s 2 sätestatud vararegistris vara käsutamise keelumärke tegemise eelduseks on vara kuulumine vastustajale. Vara kuulumine kostjale (isikule, kelle vastu on hagi esitatud) omab tähtsust tsiviilkohtumenetluses, kus lahendatakse eraõigussuhetest tulenevaid vaidlusi. Halduskohtul tuleb tsiviilkohtumenetluse sätetest juhindumisel arvestada HKMS § 5 lg 2 kohaselt halduskohtumenetluse erisusi. Halduskohus lahendab avalik-õiguslikke vaidlus i, kus vaidluse esemeks on valdavalt avalik-õiguslikes suhetes antud haldusaktid, millega on otsustatud nii kaebuse esitajate kui ka kolmandate isikute õiguste üle. Vara kuulumine kolmandale isikule ei välista halduskohtumenetluses vara käsutamise keelumärke tegemist vararegistris kaebuse esitaja kasuks. Kolmas isik, kellele kuuluva vara suhtes kohus otsus tab teha vara käsutamise keelumärke vararegistris, peab aga olema kindlasti kaasatud menetlusse.
- Kohus võib HKMS § 121 lg 2 alusel kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. 3
(4)3-05-637 Halduskohus leidis õigesti, et käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse täitmist ei ole kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega võimalik tagada, sest isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et vaidlustatud vallavalitsuse korraldused on õigusvastased, ei ole Vasalemma Vallavalitsusel võimalik teha kaebuse esitajatele vaidlusaluse maa tagastamise kohta otsust põhjusel, et see kuulub riigile.
- Keskkonnaministri 12.03.2001 käskkiri nr 157 maa riigi omandisse jätmise kohta on õigusjõus olev haldusakt, mida Vasalemma Vallavalitsusel ei ole kaebaja maa tagastamise taotluse lahendamisel võimalik eirata. Kaebaja viidatud ORAS § 18 lg 1 ei ole antud juhul kohaldatav. ORAS § 18 lõikest 1 tulenev õigusvastaselt võõrandatud vara võõrandamise keeld enne õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse lahendamist ei laiene
- lõike kolmanda lause kohaselt riigile vara võõrandamisele. Kaebuse esitajad võivad vaidlustada selleks seaduses ettenähtud korras ja tähtaja jooksul haldusakti, millega nende poolt tagasi taotletav maa on jäetud riigi omandisse, sest neid on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohaliku komisjoni otsusega (subjektiotsusega) tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks vaidlusaluse maa suhtes. Kuigi kohus on korduvalt (ka 10.01.2006 määruses) osundanud Keskkonnaministri 12.03.2001 käskkiri nr 157 vaidlustamise vajadusele, ei ole kaebajad seda vaidlustanud.
- Neil põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust lõppjäreldustes õige halduskohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb aga muuta osas, milles kohus pidas vararegistris vara käsutamise keelumärke tegemise eelduseks vara kuulumist vastustajale. Kaire Pikamäe Silvia Truman Lilianne Aasma 4
(4)