Kaebaja taotleb, et Ämari Vangla teda tööle rakendaks ning senikaua kui seda ei ole tehtud, taotleb ta , et Ämari Vanglat kohustataks kandma igakuuliselt kaebaja arvele minimaalne töötasu tsiviilnõuete rahuldamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Ämari Vangla vaidleb kaebusele vastu ja peab seda põhjendamatuks. Vangla juhtkond kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades tema füüsilisi ja vaimseid võimeid ja oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik tööga kinldustada, rakendatakse teda vangla majandustöödel. J.Z.i 04.04.2005 taotlus jäi rahuldamata seeõttu, et hetkel puudusid AS-s Eesti Vanglatööstus vabad töökohad. Kinnipeetava tööle määramise otsustamisel võetakse aluseks kinnipeetava kohta koostatav individuaalne täitmiskava. Kinnipeetav on kohustatud töötama võimaluste olemasolul vangla poolt korraldatavatel majandustöödel või tema nõusolekul vangla territooriumil või väljaspoole seda rajatud käitistes. Kaebuse esitajale on koostatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava 10.03.2004.a., millest nähtuvalt on kinnipeetaval põhiharidus ning esimese prioriteedina tuuakse välja kutsehariduse omandamine ja arvutiõpe. Üheaegselt õppimine ja töötamine üldjuhul võimalik ei ole, sest tööpäev ja koolitundide ajad kattuvad. Samas rõhutab vastustaja, et tööle saab rakendada kinnipeetavat ikkagi vaid vabade töökohtade olemasolul ning töökohad on piiratud. Ämari vanglal ei ole võimalust kõikidele kinnipeetavatele töö tagamiseks. Kinnipeetavaid saab rohkem tööle võtta AS Eesti Vanglatööstus laienemisel, kui luuakse uusi töökohti, samuti avaneb selline võimalus vangla koosseisulisel majandustööl töötava kinnipeetava vabanemisel. Rahalised nõuded J.Z.i vastu on seotud tema eelneva kuritegeliku käitumisega ning kohustamisnõue on põhjendamatu. KOHTU PÕHJENDUSED 1.Kohus on asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistavas menetluses selgitanud kaebuse esitajale , et kohustamisnõue haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb HkMS § 9 lg 2 tulenevalt esitada 30 päeva jooksul keeldumise teatavakstegemisest. Vastustaja leidis kirjalikus seletuses, et 04.04.2005.a. esitatud taotlusele on kaebaja saanud vastuse 05.05.2005.a. ning kohustamiskaebus arvates otsuse teatavakstegemisest on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et kaebaja tööle rakendamata jätmine kui seadusest tuleneva kohustuse täitmatajätmine tähendab antud juhul vangla tegevusetust ning sellisel juhul on isikul kaebeõigus kogu tegevusetuse( või viivituse) ajal. Kaebuse esitaja on asja arutamisel kinnitanud, et ta ei vaidlusta mitte konkreetset keeldumist tööle lubamisest, vaid vangla tegevusetust temal lasuvate kohustuste täitmisel. Vastustaja selles osas kaebuse tähtaegsusele vastuväiteid ei esitanud , mistõttu kohus tähtaegsuse küsimuse põhjalikumat analüüsi vajalikuks ei pea. 2 Kohus leiab, et esitatud taotlus – kohustada Ämari Vanglat rakendama kaebuse esitajat tööle , rahuldamisele ei kuulu. Samuti ei kuulu rahuldamisele eelnevast tulenev taotlus kohustada Ämari Vanglat kuni kaebaja töölerakendamiseni kandma igakuuliselt kaebaja arvele minimaalne töötasu tsiviilnõuete rahuldamiseks. 2.Riigikohus on 06.03.2001.a. otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-2-01 leidnud:”Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg. 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt, toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud ja ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. “ Kohus on seisukohal, et
st ega selle alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest ei tulene vangla vaieldamatut ja üleüldist kohustust iga kinnipeetava töölerakendamiseks, s.o.kohustust igale kinnipeetavale töö leidmiseks. Kinnipeetavate töötamist reguleerib
-§ 43, samuti § 63 lg 1 p 3.
järgi on kõik alla 63-aastased, mitteõppivad ja meditsiiniliste vastunäidustusteta süüdimõistetud kohustatud töötama.
(VangS)§ 38 lg 1 sätestab, et vangla juhtkond kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 38 lg 2 tulenevalt võib kinnipeetavate tööga kindlustamiseks vangla rajada oma territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada kinnipeetavatel töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel. Eespooltoodust tuleneb, et VangS § 37 lg 1 sätestatud kinnipeetava töökohustust tuleb mõista nii, et kinnipeetaval ei ole õigust keelduda töötamisest, kui vanglal on tema tööle rakendamiseks võimalused . Ämari Vangla esindaja on selgitanud, et Ämari Vanglas tegeleb kinnipeetavate tööhõivega vangla ja kolm käitist – AS Eesti Vanglatööstus, OÜ Edipsos ja OÜ Rummu Puit . Seega töötavad kinnipeetavad jagunevad kaheks: vanglasisestel majandustöödel hõivatud – abitöölised, koristajad, köögitöölised jt – ning tootmistegevuses hõivatud kinnipeetavad. Vastustaja antud selgituste kohaselt on vangla majandustöödel ette nähtud 50-52 töökohta, mis on täidetud ning kinnipeetavaid on võimalik tööle rakendada vangla koosseisulisel majandustööl töötavate kinnipeetavate vabanemisel. VangS § 38 lg 3 kohaselt võib kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Lepingu nõuded kehtestab justiitsminister. Samas näeb VangS § 37 lg 5 ette, et kinnipeetava tööle rakendamine § 38 lg 3 nimetatud käitises võib toimuda üksnes kinnipeetava nõusolekul. 2001. aastal loodi riigi äriühing AS Eesti Vanglatööstus , et suurendada kinnipeetavate tööhõivet, tõsta toodangu konkurentsivõimet ning vähendada vanglate kulusid. Aktsiaselts organiseerib muu hulgas kinnipeetavate hõivamist tootmistöödel Ämari Vanglas. Nagu kohus eespool märkis, tegeleb Ämari Vanglas kinnipeetavate tööhõivega vangla ja kolm käitist – AS Eesti Vanglatööstus, OÜ Edipsos ja OÜ Rummu Puit. Vastustaja seletuste kohaselt on AS-s Eesti Vanglatööstus 60 ning OÜ-s Edipsos samuti 60 töökohta, mis on alaliselt täidetud. OÜ-s Rummu Puit, mis tegutseb väljaspool vangla territooriumi, on ette nähtud 5-10 töökohta ning seal töötamist kohaldatakse VangS § 22 tulenevalt soodustusena. On ilmne, arvestades, et Ämari Vanglas viibib 500-550 kinnipeetavat, et töökohtade arv on piiratud ning kinnipeetavaid saab rohkem tööle rakendada AS-i Eesti Vanglatööstus või selle allrentnikest ettevõtete laienemisega . 3 Seadusest tuleneb vangla kohustus kinnipeetavatele töö kindlustamiseks vastavalt võimalustele. Ülaltoodud sätetest ja olemasolevate töökohtade arvust järelduvalt ei ole Ämari Vanglal võimalust kindlustada kõiki kinnipeetavaid tööga. Seega puudub alus väita vangla tegevusetust või viivitust vanglal lasuvate kohustuste täitmisel. Justiitsministeeriumi veebilehelt nähtuvalt on aastaks 2007 plaanis suurendada tööga hõivatud kinnipeetavate osakaalu pooleni kõigist töövõimelistest kinnipeetavatest ning pakkuda töid, mille oskamine võimaldaks ka vabaduses tööd leida. Toodust tulenevalt ei saa ka väita probleemiga mittetegelemist või sellest möödavaatamist. 3.Kui asja arutamisel selgitas J.Z., et lisaks 31.03.2005.a.tööleasumise taotlusele on ta esitanud sellise taotluse ka 2004.a., mis samuti jäi vaba töökoha puudumisel rahuldamata, ent vahepeal said mõned kinnipeetavad tööd, siis tuleb märkida, et alates 01.07.2005.a., millisest ajast kinnipeetavate tööhõivega Ämari Vanglas tegeleb majandusosakond, ei ole kaebaja taotlust tööle lubamiseks AS-i Eesti Vanglatööstus esitanud. Asjas antud seletuste kohaselt on viidatud kuupäevast alates muutunud praktika tööle lubamise taotluste läbivaatamisel. Nimelt, kui enne lahendas vangla direktor küsimuse hetkel olemasoleva olukorra järgi vanglatööstuses ning vaba töökoha puudumisel jäi taotlus rahuldamata ja taotluse menetlus lõppes, siis alates 01.07.2005.aastast vaadatakse esitatud taotlusi läbi nii, et vaba töökoha puudumisel taotluse läbivaatamise ajal jääb see komisjonis n.ö.reservi ning tuleb uuesti läbivaatamisele töökoha vabanemisel või uue töökoha loomisel, mis tähendab, et kinnipeetav ei pea korduvalt esitama taotlusi tema AS-s Eesti Vanglatööstus töölerakendamiseks , kui varasemad taotlused jäid rahuldamata seoses vaba töökoha või vastava kutseala töökoha puudumisega. Kohus ei hinda vangla poolt taotluste läbivaatamise korda otstarbekuse printsiibist lähtuvalt , ent peab siinjuures vajalikuks kaebuse esitajale selgitada, et isegi juhul, kui kohus annaks ka selles osas hinnangu ja leiaks, et varasem praktika ei olnud ratsionaalne, ei annaks see kohtule alust kohustada vanglat kaebuse esitajat tööle rakendama. Põhjendused on kohus esitanud eespool, ennekõike tuleb silmas pidada, et vangla saab oma kohustusi täita olemasolevate võimaluste piires ning selliselt on sätestatud tööga kindlustamise kohustus ka seaduses. Kaebuse esitaja oli teadlik, et tema töölelubamise avalduse menetlus on lõppenud, sest ta oli saanud sellele vastuse. Kaebuse esitajal puudus põhjus loota, et tema poolt uut taotlust tööle lubamiseks esitamata hakkab tööhõivekomisjon lahendama kaebaja AS-s Eesti Vanglatööstus töölerakendamise küsimust. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebuse esitaja 04.04.2005.a. taotlusele tööle asumiseks vangla territooriumil asuvasse käitisesse AS Eesti Vanglatööstus vastanud sama käitise osakonnajuhataja R.Kaljund, selgitades, et hetkel puudub vajadus tööliste järele. Vangla direktor on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata , põhjendades seda vabade töökohtade puudumisega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et esitatud dokumentidest nähtuvalt oli kaebuse esitajale tööleasumiseks loa andmisest keeldumisel määravaks AS –s Eesti Vanglatööstus vabade töökohtade puudumine, mitte kaebuse esitaja iseloomustus ning ka taotluse teistsugune lahendamine ( vangla poolt tööle lubamine) kaebuse esitajale tegelikult tööd taganud ei oleks.. 4.
lg 2 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Sealjuures õiguskuulekale käitumisele suunamise all tuleb muu hulgas mõista ka koolitamist, tööharjumuste arendamist jms., kuid eespooltoodust ei järeldu, et vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine oleks võimalik vaid ja ainuüksi läbi kinnipeetava töölerakendamise, samuti ei tulene vangistuse täideviimise eesmärkidest, et selleks oleks kinnipeetavale töötamisega regulaarse sissetuleku võimaldamine, mida kinnipeetav saaks kasutada kas siis võlgnevuste likvideerimiseks, pereliikmete ülalpidamiseks või muul otstarbel. Vangistuse täideviimise eest vastutab vangla 4 direktor, mistõttu on vangla direktori ülesandeks igal konkreetsel juhul otsustada, kumba vangistuse täideviimise nimetatud eesmärkidest tuleb iga üksiku kinnipeetava puhul esile tõsta. Kaebuse esitaja tööleasumise taotluse lahendamisel ei ole vangla direktor leidnud, et esineksid muud takistused tööleasumiseks peale vabade töökohtade puudumise . Kirjalikus seletuses ja kohtuistungil on vastustaja viidanud ka kaebaja individuaalsele täitmiskavale, millega tuleb töölerakendamise taotluse lahendamisel arvestada.
määrusega nr 53 kinnitatud “ Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi” § 2 kohaselt on individuaalse täitmiskava eesmärgiks 1) ergutada kinnipeetavat seaduskuulekale käitumisele ning toetada tema arengut haridustaseme tõstmise ning kutse- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu; 2) soodustada kinnipeetava otsustusvõime ning vastutustunde arenemist; 3) valmistada kinnipeetav ette iseseisvalt vabaduses toime tulema ning ühiskonnas taaskohanema. Sama juhendi § 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse täideviimise programm. Täitmiskavas sätestatakse kinnipeetava resotsialiseerimise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Seega on nimetatud dokument aluseks paljude otsuste tegemisele. VangS § 16 lg 1 p 4 kohaselt nähakse individuaalses täitmiskavas ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus, samuti kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ( p 6) ning ka muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. J.Z.i individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on kaebuse esiaja puhul peetud oluliseks tema töövõimelisust ja kutseoskusi arvestades vabade töökohtade olemasolul töötamist, samas on märgitud, et dokumenti omab kaebaja vaid põhihariduse kohta ning vajalikuks on peetud arvutiõpet. 18.10.2005.a. kontaktisiku korralisest ettekandest täitmiskava eemärkide saavutamiseks tehtud töö kohta on leitud, et täitmiskava muutmiseks tuleb kaebaja suunata tööle. Seega, ehkki individuaalses täitmiskavas on peetud lisaks arvutiõppele vajalikuks töötamist, mida samaaegselt üldjuhul teha ei saa ning kontaktisik on pidanud individuaalse täitmiskava muutmiseks vajalikuks teha ettepanek kaebaja töölerakendamiseks, puudub kaebuse esitajal ometi õigus vangla kohustamiseks temale töö leidmiseks . Ülaltoodust tulenevalt ei ole vangla rikkunud
Kuna vanglal ei lasu üleüldist ja kõikehõlmavat kohustust iga kinnipeetava tööle rakendamiseks on väär ka kaebaja arusaam, et temal lasuvate võlgnevuste likvideerimiseks on vangla kohustatud võimaldama talle sissetuleku ning sellise kohustuse täitmatajätmisel on vanglal kohustus kanda minimaalne töötasu kaebaja arvele, tasumaks esitatud sissenõudeid.Vaieldamatult on kaebuse esitajal kohustus võlgnevuste tasumiseks, ent rahalised kohustused on kaebuse esitajal tekkinud seoses tema varasema käitumisega, mitte ei ole seda põhjustanud vangla. Vangistuse täideviimise eesmärgiks ei ole ning seega ka vangla kohustuseks ei ole tagada, et kinnipeetavatele oleks kindlustatud igakuuline sissetulek , mis võrdub vähemalt minimaalse töötasuga. Seega ei ole vangla kohustuseks tagada, et kinnipeetavate arvelt oleks võimalik igakuuliselt maha kanda nende suhtes esitatud nõuete võlgnevusi. Samuti ei ole vangla pannud kaebajat olukorda, kus võib olla tekkinud raskusi tema lapse ülalpidamisega, vaid süüdimõistmisega kaasnenud karistuse kandmine vanglas järgnes kaebaja enda käitumisele. Lea Kuuse kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.