3-05-789/1

3-05-789 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised esindajad ja Tallinna Halduskohus Lea Kuuse 24.jaanuar

1. a Tallinn 3-05-789 ( endine nr 3-1206/05) A.S.i kaebus Murru Vangla õigusvastase toiminguga põhjustatud kahju hüvitamiseks nende Kaebuse esitaja A.S., Vastustaja Murru Vangla , volitatud esindaja Sven Ranniste Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON 09.jaanuar 2006 1.Jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel A.S.i kaebus rahuldamata . 2.Mõista A.S.ilt Murru Vangla kasuks välja kohtukulu 4 krooni ja 70 senti ( HKMS § 92 lg 1, 93 lg 1 ) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates apellatsioonkaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse. ASJAOLUD 1.Kinnipeetav A.S. soovis 22.08.2005.a. saata Strasbourgi Euroopa Inimõiguste Kohtusse kirja tähitud kirjana . A.S. andis eluosakonnas vangla töötajatele üle kinnise ümbriku, millele olid märgitud adressaat ja saatja ning olid kleebitud margid kokku 14 krooni väärtuses. Nimetatud kiri tagastati Rummu postkontorist põhjusel, et hinnakirja järgi tuleb vastava kaaluga kirja eest ( 88 grammi) tasuda rohkem kui seda on tehtud käesoleval juhul, nimelt on sellise kirja saatmise hinnaks 30 krooni. Kaebaja nõutavat summat ei tasunud vaid palus 24.08.05 vanglalt kirja ärasaatmist ja temale sellest teatamist. Kaebuse esitaja kirjutas temale vangla poolt antud ümbrikule kirja adressaadi ja saatja, üldosakonnale esitatud avaldusele märkis, et soovib ärasaatmise kohta ametlikku vastust. Üldosakonna spetsialist kinnitas oma allkirjaga avalduse pöördel, et kiri on Rummu postkontorisse ärasaatmiseks edastatud 25.08.05.a. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 1 2.Kaebuse esitaja taotleb kohtult Murru Vangla toimingu, mis seisneb kirja tähitud kirjana saatmata jätmises ja kirja saatmise eest raha nõudmises, õigusevastaseks tunnistamist. Kaebuse kohaselt rikub vangla tegevus isiku õigust saada teada, kas kaebuse täiendused ja dokumentaalsed tõendid on jõudnud kohtusse. Kaebaja väitel on see oluline, sest vangla ei edasta kinnipeetavate kõiki pöördumisi. Kaebaja leiab, et kuna ta oli tasunud 14 krooni kirja tähitud kirjana saatmise eest, pidi vangla temal lasuvate kohustuste täitmiseks kirja tähitud kirjana edastama. Samuti väidab kaebaja, et sellekohase nõude, s.o. kirjade saatmise tähituna, esitas temale Inimõiguste Kohus. 3.Kohtuistungil muutis kaebuse esitaja kaebust, esitades kahju hüvitamise nõude. Kaebaja väitel põhjustas vaidlustatud toiming – tähitud kirjana kirja saatmata jätmine temale nii moraalset kui varalist kahju. Vastustaja käitumine põhjustas kaebajale hingelisi kannatusi, mida ta pidi üle elama, et kiri ära saadetaks, samuti kandis ta varalist kahju, mis seisnes tema poolt ümbrikule kleebitud kirjamarkide kogumaksumuses - summas 14 krooni. Kaebaja väitel maksis ta kinni tähitud kirja saatmise ja seega oli tal sellisena kirja ärasaatmisele ka õigus. Kaebaja kinnitusel selgitas ta kontaktisikule, kuidas ja kuhu kiri saata, maksumuse arvutas ta ise ja pani ümbriku peale marke tähitud kirja eest. VASTUSTAJA SEISUKOHT 4.Murru Vangla vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on põhjendamatu. Kaebaja soovis 22.08.05 edastada kirja, mis oli kinnises ümbrikus ja millele olid peale kleebitud margid. Seega vangla töötaja sai ja pidi aru saama, et kaebaja soovis kõnealust kirja edastada tähitult ja oma kulul. Postkontoris ilmnes, et kirja kaalust tulenevalt tuli hinnakirja järgi täiendavalt juurde maksta. Kinnipeetavate kirjavahetus toimub üldjuhul kinnipeetavate kulul, samas kohtule kirja edastamine toimub vangla kulul. Vangistusseadusest ega selle alusel ja täitmiseks vastu võetud vangla sisekorraeeskirjadest ei tulene kirjade tähitud saatmine vangla kulul ning vastustaja arvates ei saa kinnipeetav seda ka nõuda. Kui kaebaja soovis saata kirja tähitult, oli tal kohustus tasuda kirja saatmise kulud. Vaidlustatud toiming kaebuse esitaja õigusi ei rikkunud, väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu järgi on kaebaja kiri Strasbourgi edastatud 25.08.2005.a. HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
2. Kuna kaebuse esitaja ei ole esile toonud muud täiendavat põhjendatud huvi, on toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlus hõlmatud kaebaja poolt esitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Nõudeõigus varalise kahju hüvitamiseks tekib riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 kohaselt juhul, kui isiku õigusi on avaliku võimu kandja poolt avalikõiguslikus suhtes rikutud ning temale on seeläbi tekkinud kahju, mille tekkimist poleks saanud vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3,4 ja 6 sätestatud õiguste kaitsmise või taastamisega. Nõudeõigus mittevaralise kahju hüvitamiseks tekib isikul RVS § 9 lg 1 kohaselt juhul, kui süüliselt on alandatud tema väärikust, kahjustatud tervist, võetud vabadus, rikutud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, teotatud au või head nime. 6.Esmalt kontrollib kohus, kas kirja tähitud kirjana saatmata jätmine oli õigusvastane, s.o. kas vastustajal oli seadusest või selle alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest tulenev kohustus 2 edastada kinnipeetava kiri tähitud kirjana ning kas vaidlustatud toiminguga rikuti kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vangistusseaduse § 28 lg 1 sätestab, et kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjade“ § 47 sätestab, et kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul. Õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile , Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. „Vangla Sisekorraeeskirjade“ § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav annab oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu ja registreerib kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning kirja esitamise kuupäeva kirjavahetuse kaustas. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kinnitab kirja üleandmist allkirjaga. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et lõikes 1 sätestatust võib kõrvale kalduda vangistusseaduse § 29 lg-s 1 ja § 97 lg-s 1 nimetatud juhtudel. Seega on silmas peetud eespoolnimetatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirju. Viidatud paragrahvi lg 3 näeb ette, et kinnise ümbriku tagaküljele peab kinnipeetav kirjutama oma nime ja kirja vanglatöötajale edastamise kuupäeva. Eespooltoodust tulenevalt ei sätesta vangistusseadus ega ka „Vangla sisekorraeeskirjad“ vangla kohustust saata vangla arvel edastatavaid kirju tähitud kirjana, seadus sätestab üksnes kohustuse selliste kirjade vangla arvel edastamiseks, mida vastustaja on ka teinud. „Vangla sisekorraeeskirjades“ ettenähtud vangla kohustust edastada kohtule adresseeritud kirjad vangla kulul on põhjendamatu tõlgendada normina, millest tuleneb isiku subjektiivne õigus kirjade tähitud kirjana edastamise nõudmiseks.
3. Ekslik on kaebaja väide nagu tuleneks selline kohustus Euroopa Inimõiguste Kohtu seatud nõudmisest. Kaebaja selle väite kinnituseks kohtule esitatud Euroopa Inimõiguste Kohtu 31.03.2005.a. kirjast nähtuvalt on kaebajale selgitatud, et üldreeglina kohus ei kinnita kaebusele täiendavalt saadetud dokumentide kättesaamist ei kirjalikult ega ka telefoniliste järelpärimiste peale ning kaebajale on selgitatud, et kui ta soovib veenduda kirja kättesaamises adressaadi poolt, tuleb tal saata pöördumised tähitud kirjana .
4. Kaebusest, asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest ning menetlusosaliste seletustest järelduvalt on kaebuse esitaja kõnealusele ümbrikule kleepinud marke 14 krooni väärtuses . Kaebaja väitel on ta soovinud kirja saatmist tähitud kirjana. Kaebuse väited, mis puudutavad Rummu sidejaoskonna tegevuse õigusvastasust või õiguspärasust jätab kohus käesoleval juhul tähelepanuta, kuna kaebus on esitatud vangla tegevusele. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et kaebuse esitaja poolt kohtule adresseeritud kinnise markidega ümbriku üleandmist said vanglaametnikud mõista vaid kaebuse esitaja soovina saata kiri omal kulul. Siiski kohus märgib, et kaebaja poolt ümbrikule kleebitud postimaksevahendid väärtuses 14 krooni ei vasta Eesti Posti kehtivatele hinnatariifidele, mille kohaselt II tsooni rahvusvaheline tähtkiri kaaluga 50-100 gr maksab 30 krooni. Kaebaja on väitnud nii kohtule esitatud kaebuses kui ka asja arutamisel, et ta oli tasunud kirja tähitud kirjana saatmise eest.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebuse esitaja poolt koos postimaksevahenditega ( s.o.markidega) kirja üleandmist ei pidanud vangla töötajad mõistma kui kaebaja soovi kanda tähtkirja kulud koos vanglaga nii, et kaebuse esitaja kannab sellest kulust osa, mille moodustab liht- ja tähtkirja saatmiskulude vahe , kusjuures selle vahe on kaebaja tasunud 14 krooni väärtuses markide ümbrikule kleepimisega. Vastustaja on kohtuistungil selgitanud, et kinnipeetavate kulul saadetavate kirjade ja vangla kulul 3 saadetavate kirjade eest tasumine toimub erinevalt – vangla kulul saadetavate kirjade puhul toimub tasumine postkontori poolt vanglale esitatava arve alusel, mitte aga vangla poolt ümbrikele nõutavas väärtuses markide pealekleepimisega. Kaebuse esitaja arusaam, et tema maksab osa saatmiskuludest, kleepides ümbrikule 14 krooni väärtuses marke, ei tähenda, et kaebaja tahe pidi selliselt olema mõistetav ning et sel viisil saanuks postikulu kandmine ka tegelikkuses toimuda. Lisaks on kaebuse esitaja ise seletanud ja märkinud seda ka oma kaebuses, et vangla poolt anti talle kirja jaoks teine ümbrik, millele ta kirjutas omakäeliselt saaja ja saatja andmed. Teadaolevalt ei olnud kõnealune toiming esimene, kui kaebaja saatis vangla kulul kirja kohtusse. Kaebaja pidi mõistma, et tema arusaam kirja saatmise kulude kandmise viisist võib olla ekslik ning tal oli võimalus oma soovi üheselt arusaadavalt väljendada ja selgitada ,mida ta aga ei teinud, rõhutades vaid, et on tasunud tähitud kirja saatmise kulud. Kaebuse esitajal puudus subjektiivne õigus nõuda kirja saatmist tähitud kirjana vangla kulul, seadusest tuleneva kohustuse- vangla kulul ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul kirja edastamine, on vastustaja kaebuse esitaja suhtes täitnud, mistõttu vangla poolt kirja lihtkirjana edastamine on õiguspärane ning kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei riku . Seega on täitmata üks kahjunõude eeldustest. Oma soovi kanda tähitud kirja kulud koos vanglaga nii, et kaebaja kannab liht- ja tähtkirja saatmise vahe, kaebaja arusaadavalt ei väljendanud ning kaebaja selline tahe ilmnes alles kohtuistungil täiendava küsitluse tulemusena .
5. Kaebuse esitaja väiteid selle kohta, et varasemalt on vangla kaebaja soovitud viisil saatnud kirju tähitud kirjana kaebaja esitatud postikviitung ei kinnita. Kohus on eespool märkinud, et kirjade vangla kulul saatmisel toimub selle eest tasumine arve alusel, mis välistab kaebuse esitajale kviitungi väljastamise. Ka peab kohus vajalikuks märkida, et vastustaja ei ole väitnud, et tähitud kirjana kirja vangla kulul saatmine oleks igal juhul välistatud, kuid selline vajadus üldreeglist erandi tegemiseks peab olema vastavas avalduses põhjendatud. Käesoleval juhul ei väljendanud kaebaja üheselt mõistetavalt oma sellekohast tahet. Kaebaja väitel on tal kirja tähitud kirjana ärasaatmist vaja selleks, et olla veendunud kirja vanglast postiasutusele edastamises. Kaebuse esitajale on üldosakonna ametnik kirjalikult kinnitanud kirja üleandmist postiasutusele 25.08.2005.a., väljavõte postiraamatust on esitatud ka kohtule.
6. Kohus märgib, et isegi juhul, kui eeldada, et vanglal lasus kohustus kirja tähtkirjana edastamiseks vangla kulul ning lihtkirjana kirja saatmine oli õigusvastane, ei põhjustanud nimetatud toiming kaebajale varalist kahju. Väidetava õigusvastase tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju , mis seisneb ümbrikule kleebitud markide koguväärtuses 14 krooni vahel puudub põhjuslik seos. Kaebuse esitaja kleepis margid ümbrikule enne seda, kui ta andis kirja ärasaatmiseks, vastustaja ei ole kaebuse esitajalt teatud väärtuses markide ümbrikule kleepimist nõudnud. Kohus on eespool märkinud, et vangla kulul saadetud kirjade eest tasumine toimub arve alusel, seega viisil nagu seda tegi kaebuse esitaja, ei oleks olnud võimalik tähtkirja kulude koos vanglaga kandmine. Siinjuures ei ole kaebuse esitaja kandnud ka lihtkirja saatmiskulu, mis on 16 krooni. Vangla toiming kaebuse esitajale varalist kahju ei põhjustanud. Kaebuse esitaja oleks saanud vältida asjatut markide kleepimist ümbrikule, kui ta oleks eelnevalt selgitanud välja võimalused koos vanglaga kulude katmisest ning põhjendanud vajadust kirja tähitud kirjana saatmisest. Seda ta käesoleval juhul aga teinud ei ole ning kaebaja tegelik tahe selgus alles kohtuistungil täiendava küsitluse tulemusena. 11.Kirja tähitud kirjana saatmata jätmine ei toonud kaebuse esitajale kaasa RVS § 9 lg 1 näidatud tagajärgi, mistõttu nõue mittevaralise kahju hüvitamisest ei kuuluks rahuldamisele isegi juhul, kui vangla toiming olnuks õigusvastane. 4 12.HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kohtukulude tasumisest oli kaebuse esitaja kohtumäärusega vabastatud, kuid ta ei olnud vabastatud teise poole kantud kohtukulude hüvitamisest. Ehkki kohus on tunnistanud määruse tegemise ajal kaebaja maksejõuetuks, ei tähenda see, et kaebuse esitaja on kindlasti maksejõuetu ka käesoleval ajal ja edaspidi. Murru Vangla nõuab kantud postikulu 4 krooni ja 70 senti vastustajalt väljamõistmist. Murru Vangla on esitanud kirjaliku seletuse ja vastuväiteid kinnitavad dokumendid kohtule posti teel, esitatud dokumentide kaaluks on 38 grammi. Kuigi ümbrikku toimikusse pandud ei ole, on vastavalt kehtivale hinnakirjale Eesti-siseste kirjade postikulu 20-50 gr kaaluvate kirjade puhul 4.70 krooni, mistõttu nimetatud kulu kandmine vastustaja poolt tuleb lugeda tõendatuks. Seetõttu tuleb A.S.ilt Murru Vangla kasuks viimase poolt kantud kohtukuluna välja nõuda postikulu 4.70 krooni. Lea Kuuse Kohtunik 5