KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2006, Tallinn Haldusas
) § 12 lg 4 p 1 alusel ja välismaalase passi väljaandmisest isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 12 lg 1 alusel. 2. N. A. esitas kaebuse, milles palus tühistada KMA 10. juuni 2004. a otsuse nr 20041204 ja kohustada KMA-d asja uuesti läbi vaatama. 3. Tallinna Halduskohtu 11. veebruari 2005. a otsusega kaebus rahuldati ja KMA otsus tü- 3-04-174 histati ning vastustajat kohustati asja uuesti läbi vaatama. Kohtu põhjendused:
- a)Välismaalasele elamisloa andmise otsus tuleb teha kaalutlusõiguse alusel lähtuvalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. juuni 2004. a otsusest asjas nr 3-4-1-904, kuna selle otsusega tuvastati VS § 12 lg 4 p 1 ja § 12 lg 5 põhiseadusevastasus.
- b)Asjaolust, et seoses elektroonilise piiriületamise registreerimise süsteemi käivitamisega on alates 1. jaanuarist 1997 võimalik saada isikute piiriületuste kohta andmeid, ei saa teha meelevaldset järeldust, et kaebaja tuleb lugeda alles nimetatud kuupäevast alates Eestis viibinuks. Kui haldusorgan kahtles kaebaja informatsioonis, oleks tulnud koguda tõendeid vastupidise kohta. Kaebaja viibimine Eestis alates 1990. aastast on tõendatud ja seega võib kaebajat pidada pikaajaliseks riigis viibijaks ning seda asjaolu tuleb elamisloa taotluse lahendamisel arvestada.
- c)Kaebaja elab Eestis perekonnaelu. Kohus peab ütluste põhjal usutavaks, et praeguse elukaaslasega asus kaebaja koos elama 2002. aasta sügisel. Elukaaslase ekslikku arusaamist isikutunnistuse taotlus ankeedist ei saa tõlgendada selliselt, et ta ei pea kaebajat oma perekonnaliikmeks. Kui KMA kahtleb talle esitatud andmete õigsuses, tuleb uurimispõhimõttest lähtudes koguda täiendavaid andmeid.
- d)Kaebajale keelduti elamisloa andmisest õigusvastaselt ja vastustaja peab taotluse uuesti läbi vaatama. Kohus ei saa teha haldusorgani eest kaalutlusotsust. Elamisloa taotluse uuel läbivaatamisel saab vastustaja hinnata kohtus tuvastatud asjaolusid koosmõjus kaebaja puhul esinevate negatiivsete asjaoludega ja anda hinnangu, kas kaebaja on esitanud tahtlikult valeandmeid ning kas kaebaja kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. KMA apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellandi põhjend used on järgmised:
- a)Interpoli Aserbaidžaani osakond teatas KMA- le, et N. A. elukoht on alates 29. juulist 1996 registreeritud Aserbaidžaanis. Kaebaja passis on muudetud 2. ja 4. leheküljel dokumendi välja andmise kuupäeva, 15. leheküljel on muudetud sõjaväekohustuse kuupäeva ning 16. leheküljel elukoha registreerimise kuupäeva. Siiski pidas kohus tunnistajate ütlustega tõendatuks N. A. saabumist Eestisse 1990. aastal. Esmakordselt pöördus kaebaja Eestis viibimise seadustamiseks KMA poole 2. oktoobril 2002. ENSV immigratsiooniseadus kehtestas nõ ude, et Eestisse elama asumiseks peab olema elamisluba. 12. juulist 1993 jõustunud välismaalaste seadus täpsustas elamisloa taotlemise ja andmise korda. Välismaalase Eestis töötamiseks peab olema välismaalasel tööluba. Põhjusel, et kaebajal ei ole Eestis viibimiseks ega töötamiseks luba, on AS ** tõend ebausaldusväärne. Kaebaja ja tunnistaja andsid erinevaid selgitusi kaebuse esitaja elukohtade kohta.
- b)Kaebuse esitaja puhul ei ole tegemist riigis seaduslikult viibiva välismaalasega ega perekonna taasühendamisega Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 13. septembri 2000. a soovituse Rec
(2000)15 punkti 1 mõttes. Riigil on õigus otsustada välismaalaste riiki sisenemine, nende sealviibimine ja riigist väljasaatmine. Kaebaja suhtes on haldusorgan tuvastanud tema vastamise
§ 12
lg 4 p-le 1.
§ 12
lg-s 6 käsitletakse valeandmete esitamise asjaolu ohuna Eesti riigi julgeolekule. Riigi julgeolek on põhiseaduse kohaselt väärtus, mida võib tunnustada põhiõ iguse piiramise legitiimse alusena. c) Õigusest perekonnaelule ei tulene riigi kohustust anda elamisluba igal juhul. Kaebaja väidetava elukaaslase ja tema poja elamisloa taotlusel ei ole kaebajat perekonnaliikmena märgitud. Ankeedil on küsitud lähedaste, sugulaste, abikaasa, pereliikmete ja ülalpeetava te isikute kohta. Elukaaslase selgituse kohaselt ei olnud ta teadlik, et ankeeti võib märkida dokumentideta isikuid, ent isikut tõendava dokumendi puudumine ei saa olla takistuseks lapse põlvnemise kindlaks tegemisel ja lapse perekonnanime valikul. Perekond ei pea elama just Eestis. Kaebaja ei tõendanud, et tal ei ole võimalik elada sünnimaal. Kaebaja esitatud andmed erinevad KMA 2
(5)3-04-174 kogutud andmetest. Välismaalane põhistas elamisloa taotlust tegelikkusele mittevastavate andmetega.
- N. A. vaidles kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
- KMA keeldus halduskohtus vaidlustatud otsusega kaebajale elamisloa ja välismaalase passi andmisest põhjendusega, et kaebaja on elamisloa taotlemisel esitanud valeandmeid välisriigis asuva elukoha kohta ja lisanud taotlusele võltsimistunnustega NSV Liidu sisepassi. Vaidluse all on nii küsimus, kas kaebaja esitas valeandmeid kui ka see, kas valeandmete esitamine annaks käesoleval juhul alust elamisloa andmisest keeldumiseks. 7.
§ 12
lg 4 p 1 oli keeldumisotsuse tegemise ajal ja on käesoleva ajani sõnastatud järgmiselt: „Elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele: … kes on esitanud valeandmeid (sealhulgas oma varasema tegevuse kohta) viisa, elamis- või tööloa taotlemisel või nende pikendamise taotlemisel.“ Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. juuni 2004. a otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-04 tunnistati
§ 12
lg 4 p 1 põhiseadusevastaseks osas, mis ei näe pädevale riigiasutusele ette kaalutlusõigust elamisloa andmisest keeldumisel valeandmete esitamise tõttu. Ehkki Riigikohus ei tunnistanud sätet kehtetuks tuleb see põhiseaduse § 152 lg 1 ja HKMS § 25 lg 5 alusel jätta kaalutlusõigust välistavas osas kohaldamata. Eeltoodu tõttu on halduskohus põhjendatult lähtunud sellest, et KMA pidi kaebajale elamisloa andmist kaaluma. Keeldumisotsuses ongi vaatamata
§ 12lg 4 p 1 sõnastusele elamisloa andmist tegelikult kaalutud (tl 9).
Kohus ei pidanud käesoleval juhul sätte kohaldamata jätmisel algatama uut põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, sest sama vaidluseseme suhtes samal alusel läbiviidud järelevalvemenetluses tehtud kohtulahend on seadusjõus. II 8.
§ 12
lg 4 p 1 kohaldamiseks tuleb esmalt kontrollida, kas kaebaja on esitanud elamisloa taotlemisel valeandmeid.
- KMA peab valeandmete esitamiseks esmalt seda, et kaebaja ei märkinud elamisloa taotluses oma elukohana Aserbaidžaanis registreeritud elukohta.
- oktoobril 2002 esitatud elamisloa ankeedis on kaebaja tõepoolest jätnud täitmata lahtri „elukoht välisriigis“ (tl 25). Interpoli andmete alusel tegi KMA aga kindlaks, et kaebajal oli elamisloa taotlemise ajal registreeritud elukoht Aserbaidžaanis (tl 56). Ringkonnakohus leiab, et see asjaolu ei ole käsitatav valeandmete esitamisena. Elamisloa taotlemise ankeedist ei nähtu, kas seal on silmas peetud üksnes kohti, kus isik elamisloa taotlemise ajal tegelikult alaliselt, peamiselt, perioodiliselt või ajutiselt elab, või ka registreeritud elukohti, kus isik ei ole juba aastaid elanud. Sõltumata sellest, kas kaebaja elas Aserbaidžaanis viimati
- aastal või varem, ei pruukinud tal
- aastal olla enam alust pidada Aserbaidžaanis registreeritud elukohta igal juhul oma tegelikuks elukohaks. Arvestada tuleb ka seda, et pikka aega Eestis elanud isik ei pruugi olla teadlik sellest, kas tema elukoha kohta välisriigis tehtud registrikanne on jätkuvalt kehtiv.
- Lisaks eeltoodule käsitas KMA valeandmete esitamisena võltsimistunnustega passi koopia esitamist. Ringkonnakohus nõustub KMA-ga, et võltsitud dokumendi koopia esitamine on käsitatav valeandmete esitamisena, kuid üksnes juhul, kui isik oli teadlik, et dokument või koo3
(5)3-04-174 pia on võltsitud. Kaebaja väidab, et passi koopia toodi talle
- aastal Aserbaidžaanist ja ta ei tea, kes on andmeid võltsinud. Ringkonnakohus leiab, et see, kas dokumenti võltsis kaebaja või tundmatu isik, ei oma asjas tähtsust. Küll aga pidi kaebaja olema teadlik, et esitatud passikoopias kajastuvad tegelikkusele mittevastavad andmed. Kaebajale ei saanud passi väljaandmise võltsitud kuupäev jääda ka märkamata, sest ta tõi selle ära elamisloa taotluses. Seega on kaebaja elamisloa taotlemisel esitanud teadlikult valeandmeid. III
- Valeandmete esitamise tõttu elamisloa andmisest keeldumise kaalumisel omab käesoleval juhul ennekõike tähtsust, kas kaebajal on Eestis perekonnaelu ja kui kaua ta on Eestis elanud. Mõlema asjaolu üle käib vaidlus.
- Halduskohus leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et KMA käsitlus kaebaja perekonnasuhetest on väär. KMA tähtsustab üle fakti, et kaebaja elukaaslane ei ole kaebajat ära märkinud enda ja nende ühise poja elamisloa taotluses. Andmete ankeeti märkimata jätmine ei lükka esiteks kuidagi ümber lapse põlvnemist kaebajast. Isegi, kui kaebaja ja elukaaslase vahel tegelikult puuduvad perekondlikud sidemed, on igal juhul kaitstav kaebaja suhe oma alaealise pojaga. Asjas ei ole esitatud ühtki tõendit, mis lükkaks ümber kaebaja ja lapse ema kinnituse, et kaebaja on lapse isa. Isa kohta tehtud kande puudumine lapse sünnitunnistuses sääraseks tõendiks ei ole. Kande puudumise kohta on antud usutav seletus. Samuti ei tõenda elukaaslase poolt elamisloa taotlusankeeti kaebaja andmete märkimata jätmine seda, et kaebaja ei ela koos väidetava elukaaslasega ja et nende vahel puudub tihe side. Kaebaja ja elukaaslase suhtele hinnangu andmisel tuleb esmalt arvestada ühise lapse olema solu. KMA ei ole ümber lükanud ka asjaolu, et kaebajal ja elukaaslasel on ühine eluase ja majapidamine. Need asjaolud on tunduvalt kaalukamad kui ankeediandmed. Ka ankeedi täitmise asjaolude kohta on antud usutav seletuse. KMA leiab jätkuvalt, et elukaaslase selline toimimisviis ei ole mõislik, kuid ebamõistlikkus isiku käitumises ei anna igal juhul alust pidada tema väiteid ebausutavaks. Eeltoodu tõttu oleks haldusmenetluses kogutud andmete põhjal KMA pidanud lähtuma sellest, et kaebajal on Eestis perekonnasuhted nii oma poja kui elukaaslasega.
- Halduskohus leidis õigesti, et elamisloa andmisest keeldumine riivab kaebaja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. Ainuüksi teoreetiline võimalus lahkuda perekonnaga ühiselt kaebaja päritolumaale ei taga kooselu jätkumist. Elukaaslasel puudub igasugune side Aserbaidžaaniga. Ka kaebaja side selle maaga ei ole praegusel ajal tihe, isegi kui ta oleks seal
- aastal viibinud. Aserbaidžaanis kooselu jätkumise võimalus ei ole käesolevas asjas kogutud andmete va lguses reaalne. Perekonna- ja eraelu riive küll ei välista täielikult ela misloa andmisest keeldumist, kuid haldusorganil tuleb seda riivet otsuse tegemisel põhjalikult kaaluda. Eitades nii perekonnaelu puudumist kui ka selle riivet, on KMA lähtunud otsuse tegemisel valedest eeldustest ning teinud seega diskretsioonivea.
- Kaebaja väitel viibib ta Eestis alates
- aastast. Keeldumisotsuse aluseks on seisukoht, et kaebaja viibib Eestis alates
- aastast. Ringkonnakohus ei ole küll veendunud kaebaja väite õigsuses, kuid ei pea ka KMA poolt selle ümberlükkamiseks kogutud tõendusmaterjali piisavaks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et AS ** tõend töötamise kohta Eestis aastatel 1991? 1997 ei ole ebausaldusväärne ainuüksi seetõttu, et kaebajal puudus tööluba ja töötamine oleks seetõttu olnud ebaseaduslik. Ainuüksi keelavast normist tulenevalt ei saa välistada keeluga vastuolus olevat faktilist asjaolu. Välismaalas4
(5)3-04-174 te seadus välistas kaebaja seadusliku töötamise Eestis, kuid kaebaja ei olegi väitnud, et ta oleks töötanud Eestis seaduslikult. Teiseks teeb KMA apellatsioonkaebuses liiga kaugeleulatuvad järeldused tulenevalt passi väljastamisest
- aastal Aserbaidžaanis. Kuna passi koopia sisaldab võltsitud andmeid, ei saa välistada, et ka pass vormistati kaebajale ilma tema kohalolekuta. Kolmandaks ei tõenda ka elamisloa taotlemata jätmine fakti, et isik Eestis ei viibinud. Kui elamisloa andmise menetluses ei ole ebaselgust võimalik mõistlike pingutuste juures kõrvaldada, tulebki kaalumisel lähtuda asjaolu suhtes valitsevast ebakindlusest. Muude kaalutluste kogumis võib ka ebakindel asjaolu diskretsiooni teostamist mõjutada. Kuna KMA on läht unud kaebaja Eestis viibimisest alates
- aastast kui tuvastatud asjaolust, on KMA teinud taas diskretsioonivea.
- Diskretsioonivigadega haldusakti saaks kohus jõusse jätta vaid juhul, kui on selge, et vaatamata diskretsiooniveale ei ole kaebajal õigust elamisloale (haldusmenetluse seaduse § 58). Antud juhul selline selgus puudub. Seega on halduskohus KMA otsuse põhjendatult tühistanud ning KMA apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Elamisloa taotluse uuel läbivaatamisel on KMA- l võimalik käesoleva vaidluse esemeks olnud küsimustes koguda täiendavaid andmeid.
- Ringkonnakohus märgib, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee
- septembri
- a soovitus nr 15 ei ole asjas määrava tähtsusega. Tegemist ei ole välislepinguga. Asjas on määravad põhiseaduse §-d 26 ja 27, samuti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 lg 1, mille tõlgendamisel tuleb arvestada ka eelpoolnimetatud soovitusega. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 5
(5)