Obsah (4)

§ 160§ 135§ 116§ 131

3-05-839 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-839 ( e

§ 160

lg-te 3 ja 4 alusel tunnistada H.K.’a teenistusest vabastamine Märjamaa Vallavalitsuse 29.08.2005. a käskkirja nr 21.1-1.1/58 punktiga 1 seadusevastaseks. 3.

§ 135

lg 2 alusel mõista Märjamaa Vallavalitsuselt H.K.’a kasuks välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitis summas 43 800 (nelikümmend kolm tuhat kaheksasada) krooni.

1. HkMS § 93 lg 1 alusel mõista Märjamaa Vallavalitsuselt H.K.’a kasuks välja kantud kohtukulud summas 5674 (viis tuhat kuussada seitsekümmend neli) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates apellatsioonkaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul samast päevast arvates 1 põhjendatud apellatsioonkaebuse. I ASJAOLUD
2. H.K. töötas alates 01.09.1998.a. Märjamaa Alevivalitsuses ning pärast Vabariigi Valitsuse
3. juuli
4. a määruse nr 228 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas“ alusel Märjamaa alevi, Märjamaa valla ja Loodna valla baasil Märjamaa valla moodustamist Märjamaa Vallavalitsuses. Esialgu töötas H.K. kantselei-personalijuhina (nooremametnik), alates 01.04.2005 juriidilises osakonnas personalispetsialisti ametikohal (vanemametnik), kus tema põhiülesandeks oli personalitöö korraldamine, kõikide personalidokumentide koostamine, personalitöö küsimustes vallavalitsuse ametnike ja hallatavate asutuste juhtide nõustamine, personaliprogramm Persona V2 juurutamine
5. aastal, elektrooniliste personaliaruannete koostamine ja töötlemine, Haigekassa elektroonilises andmebaasis vallavalitsuse töötajate kohta arvestuse pidamine ning konkursikomisjoni töö protokollimine. Alates 03.03.2003.a täitis H.K. lisaks ka vallavalitsuse töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid. H. K. ametipalk personalispetsialistina oli 7300.- krooni. Varem on H.K. töötanud lasteaia juhatajana ja metoodikuna, teinud pidevat koostööd noorte lastevanematega, organiseerinud üritusi, pidanud loenguid Rapla maakonna lasteaedade juhatajatele ja kasvatajatele. Ta on läbinud täiendkoolitusena lasteaia juhatajate kursuse (300 tundi) ning osalenud mitmetel enesetäiendamiskursustel. H.K. on oma täisealise töötu tütre ja tütretütre põhiliseks ülalpidajaks.
6. Märjamaa Vallavolikogu 21.06.2005.a. määrusega nr. 98 kinnitati alates 01.09.2005.a. Märjamaa valla uus ametiasutuse struktuur ja teenistujate koosseis, milles ei olnud enam ette nähtud personalispetsialisti ametikohta. 30.07.2005.a. edastati H. K. koondamisteade, teatades, et talle ei ole võimalik pakkuda teist ametikohta. Märjamaa vallavanema 29.08.2005 käskkirjaga nr 21.1-1.1/58 vabastati H.K. teenistusest koondamise tõttu seoses teenistuse ümberkorraldamisega

§ 116lõike 1 alusel alates 01.09.2005.a.

ning talle maksti hüvitisena kuue kuu ametipalk.

1. Märjamaa Vallavolikogu 21.06.2005.a määrusega nr 98 kehtestatud Märjamaa valla ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseis on tunnistatud kehtetuks 01.detsembril 2005.a. jõustunud Märjamaa Vallavolikogu
2. novembri 2005.a määrusega nr 1, millega samas kehtestati Märjamaa valla ametiasutuste uus struktuur ja teenistujate koosseis. Viimatinimetatud struktuuris vastab õigusosakonna struktuur täpselt
3. veebruari 2005.a määrusega nr 87 kehtestatud, ehk enne 01.09.2005.a kehtinud juriidilise osakonna struktuurile. II KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUS
4. Kaebuse esitaja H.K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Märjamaa vallavanema 29.08.2005.a käskkirjaga nr 21.1-1.1/58 enda teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ning kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebuse esitaja leiab, et teenistuse ümberkorraldamisel võis sisuliselt tegemist olla üksnes ametikoha nimetuse muutmisega ning funktsioonid, mida kaebuse esitaja täitis, tegelikult säilisid. „Märjamaa Nädalalehes“ avaldatud vallavanema selgituse kohaselt pidi uues struktuuris ette nähtud tehniline sekretär tegema ühe osana personalitööd, kuid eelkõige aitama kiirendada asjaajamist dokumentidega. Personalitöö oli H.K põhitöö, samuti oli seda asjaajamine ja vallavalitsuse konkursikomisjoni koosolekute protokollide koostamine. Samuti leiab kaebuse esitaja, et tema koondamisel oli Märjamaa Vallavalitsuses vabu ametikohti, millele ta oleks oma ettevalmistuse, kogemuste ja võimete poolest sobinud, ent mida talle ei 2 pakutud. Sellisteks vabadeks ametikohtadeks olid uues struktuuris ette nähtud tehnilise sekretäri ja noorsootööspetsialisti ametikohad. Seejuures tulnuks noorsootööspetsialisti ametikoha täitmisel eelistada kaebuse esitajat ametikohale nimetatud K.E’ile, kuivõrd kaebuse esitaja oli põhikohaga ametnik, tal oli pikem teenistusstaaž ning samuti olid tal ülalpeetavad. III VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Märjamaa Vallavalitsus on kohtule esitatud kirjalikus seletuses märkinud, et nõustub kaebusega ning tunnistab H. K. nõuet teenistusest vabastamise ebaseaduslikkuse osas. IV KOHTUISTUNG
6. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Märjamaa Vallavalitsuse esindaja selgitas täiendavalt, et pärast
7. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse valimisi on vallavalitsus vahetunud ning praegune vallavalitsus peab H K teenistusest vabastamist ebaseaduslikuks, samas ei olnud poliitilistel põhjustel võimalik sõlmida kaebuse esitajaga kohtuvälist kokkulepet seoses erimeelsustega H K hüvitise maksmisel. Pooled kinnitasid kohtule, et praeguseks on H.K. taas Märjamaa Vallavalitsuse teenistusse võetud, seejuures mitte teenistusse ennistamise korras. V HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Avaliku teenistuse seaduse (

) § 116 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada teenistuse ümberkorraldamisel, kui teda ei ole võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Riigikohtu halduskolleegium on 22.05.2000 otsuses nr 3-3-1-14-00 asunud seisukohale, et

§ 116

lg 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. H.K. töötas Märjamaa Vallavalitsuses personalispetsialistina, varem oli ta samas asutuses töötanud kantselei-personalijuhina. Personalispetsialisti ametikoht oli Märjamaa Vallavolikogu

1. veebruaril
2. a. määrusega nr 87 kehtestatud Märjamaa valla ametiasutuste struktuuri kohaselt vallavalitsuse juriidilise osakonna koosseisus. Võrreldes eelnimetatud struktuuriga muutus vallavalitsuse juriidilise osakonna struktuur pärast vallavolikogu
3. juuni
4. a. määrusega nr 98 kehtestatud Märjamaa valla ametiasutuste struktuuri selliselt, et personalispetsialisti ametioht kaotati ning asemele loodi tehnilise sekretäri ametikoht. Seejuures oli varasemas struktuuris ettenähtud personalispetsialisti ametikoht vanemametniku ametikoht, tehnilise sekretäri oma aga nooremametniku ametikoht. Tehnilise sekretäri ametijuhendit poolte kinnitusel kehtestatud ei olnud, seega ei ole täpselt teada, milliseid funktsioone oleks tehniline sekretär täitma pidanud. Kohus nõustub aga kaebuse esitajaga selles, et tehnilise sekretäri funktsioonide kohta annab teavet
5. juunil 2005.a Märjamaa Nädalalehes ilmunud artiklis „Vallavalitsuse uus struktuur püüab anda omavalitsusele uue arenguimpulsi1“ esitatud toonase vallavanema Mart Tilk’i selgitus, et juriidilises osakonnas kaob personalispetsialisti ametikoht, kui liiga kitsalt piiritletud töövaldkond ja tekib tehnilise sekretäri ametikoht, mis ühe osana teeb personalitööd, kuid eelkõige aitab kiirendada asjaajamist dokumentidega. Pidades silmas, et uues struktuuris ette nähtud tehnilise sekretäri ametikoht oli nooremametniku ametikoht ning arvestades viidatud ajaleheartiklis öeldut, et tehniline sekretär hakkab tegema ka personalitööd, mida varem tegi vanemametnikust personalispetsialist, tuleb eeldada, et tehnilise sekretäri muud funktsioonid, mis ei seondu personalitööga, ei saa olla sellised, mis nõuaksid märkimisväärselt suuremat kvalifikatsiooni kui oli H K. Samuti tuleb eeldada, et tehnilise sekretäri ametikoht, sealhulgas personalitöö osas, ei saanud olla vanemametnikust personalispetsialisti omast vastutusrikkam. 1 http://www.marjamaa.ee/?id=9152 3 Ka ametikoha nimetus „tehniline sekretär“ viitab sellele, et valdavalt on tegemist tehniliste ja asjaajamist puudutavate ülesannetega. Eeltoodud pinnalt tuleb eeldada, et H.K. oleks oma arvestatavat vallavalitsuses töötamise kogemust, samuti varasemat lasteaia juhatajana saadud juhtimis- ja korraldusliku töö kogemust silmas pidades olnud igati sobiv täitmaks ka neid tehnilise sekretäri funktsioone, mis ei seondunud personalitööga. Kuivõrd vallavalitsuse personalitöö oli H.K. põhifunktsiooniks personalispetsialisti ametikohal töötades ning teadaolevalt ei ole H.K.le olnud personalitööd puudutavate ülesannete osas etteheiteid, siis tuleb kahtluseta asuda seisukohale, et ka tehnilise sekretäri personalitööd puudutavate ülesannete täitmiseks oleks H.K. olnud sobiv. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 116

lõikest 3 oleks tulnud H.K.le pakkuda vaba tehnilise sekretäri ametikohta, kuivõrd seda aga ei tehtud, tuleb koondamise tõttu teenistusest vabastamine tunnistada seadusevastaseks.

§ 116

lg 3 sätestatud teise ametikoha pakkumise kohustuse eesmärk on vältida ametis oleva ametniku koondamist. Sealjuures ametnikule ametikoha pakkumine, mille teenistusülesanded nõuavad madalamat kvalifikatsiooni ja palk on väiksem kui senisel ametikohal, on kooskõlas seadusega, kui pakutav ametikoht vastab ametniku võimetele ning vajadus sellise pakkumise järele tekib ennekõike siis, kui puudub sobivam ametikoht. Arvestada tuleb ka võimalusega, et samamoodi oleks tehnilise sekretäri ametikohale nimetamisele võinud olla õigus ka teistel samaaegselt Märjamaa Vallavalitsuse teenistusest samal alusel vabastatud ametnikel. Käesoleval juhul ei oma aga tähtsust, millises järjekorras oleks nimetatud ametikohta tulnud erinevatele ametnikele pakkuda või millist ametnikku oleks teenistusse jäämisel eelistama pidanud, kuna tegelikult ei pakutud tehnilise sekretäri ametikohta mitte ühelegi ametnikule. Juhul kui aga mitu vallavalitsuse uues struktuuris kaotatud ametikohta täitvat ametnikku oleksid soovinud ühele vabale ametikohale asuda, oleks tulnud lähtuda

§ 116lõikes 2 sätestatud kriteeriumitest.

Olukorras, kus nimetamist kaebuse esitajale sobivale vabale ametikohale sootuks ei pakutud, tuleb teenistusest vabastamist pidada igal juhul seadusevastaseks. Kohus märgib siinjuures, et kuivõrd teadaolevalt tehnilise sekretäri ametijuhendit ei kehtestatud ning kuivõrd praeguseks on vastav ametikoht vallavalitsuses struktuurist kaotatud, siis on kohtul raske hinnata, kas teenistuse ümberkorraldamise käigus Märjamaa Vallavalitsuse juriidilise osakonna töös ka sisuliselt midagi muutus ning kas varasema personalispetsialisti ning uues struktuuris ette nähtud tehnilise sekretäri teenistusülesannetes üldse olnuks mingisuguseid erisusi. Samas leiab, et kohus, et kuivõrd tehnilise sekretäri ametikohta oleks H.K.le pakkuda tulnud ka teatavate erinevuste korral nende kahe ametikoha funktsioonides, siis ei ole nende kahe ametikoha sisu täpne eristamine käesolevas asjas esmatähtis. Oluline on, et tehnilise sekretäri funktsioonid ei saanud olla sellised, et H.K. ei oleks neid täitma sobinud. 8. Kuigi kaebuse rahuldamiseks piisab käesoleval juhul sellest, et H.K. oleks saanud nimetada vabale tehnilise sekretäri ametikohale, märgib kohus siiski, et vaba noorsootööspetsialisti ametikoha olemasolul oleks tulnud kaebuse esitajale pakkuda võimalust asuda ka sellele ametikohale. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse, et teda oleks teenistusse jätmisel tulnud eelistada K E’ile, siis tuleb olukorras, kus vastustaja ei ole vastu vaielnud kaebuse esitaja väidetele, et erinevalt K. E’ist oli kaebuse esitaja põhikohaga ametnik, tal oli pikem teenistusstaaž ning tal olid ülalpeetavad, nende väidete õigsust eeldada ning sel juhul tulnuks kaebuse esitajat

§ 116lg 2 kohaselt teenistusse jäämisel eelistada.

9.

§ 135

lg 2 kohaselt tuleb ametnikule, kes teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamisel loobub ennistamisest, maksta hüvitisena kuue kuu ametipalk.

§ 135

lg 2 ettenähtud hüvituse maksmise kohustus ebaseaduslikult teenistusest vabastamise korral on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või 4 mittenõuetekohase täitmisega. H.K. on ennistamisest loobunud. Samas on ta pärast koondamise tõttu teenistusest vabastamist uuesti Märjamaa Vallavalitsuse teenistusse võetud.

§ 131

lg 11 sätestab, et kui ametikoha koondamise tõttu ametist vabastatud ametnik nimetatakse ametisse talle kas enne või kuue kuu jooksul pärast vabastamist pakutud ametikohale, enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle

§ 131

lg 1 alusel hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenistusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga. Sellest ei tulene siiski, et uuesti teenistusse asumist saaks vaadelda ennistamisena, mis välistaks

§ 135lg 2 sätestatud hüvitise maksmise kohustuse.

H.K. ametipalk oli Märjamaa vallavanema

1. märtsi 2005.a käskkirja nr 21.1-1.1/17 punkti 2 kohaselt 7300 krooni kuus. Seega kuulub Märjamaa Vallavalitsuselt seadusevastase teenistusest vabastamisega seotud hüvitisena H.K.’a kasuks väljamõistmisele 43 800 (nelikümmend kolm tuhat kaheksasada) krooni.
2. HkMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. H.K. on taotlenud teiselt poolelt kohtukulude väljamõistmist, esitades dokumendid, mis tõendavad 5664.- krooni ulatuses õigusabikulude kandmist ning 10 krooni riigilõivu tasumist: advokaadibüroo J.Oja 12.01.2006.a. arve nr 04 K ning 17.01.2006.a. maksekorraldus nr1, millest nähtub H.K poolt eespoolnimetatud arve tasumine , riigilõivu 10 krooni tasumist tõendab 28.09.2005.a. maksekorraldus. Vastustaja esindaja leidis kohtuistungil, et õigusabikulude maht on mõistlik ega vaidle nende väljamõistmisele vastu. Kohus leiab samuti, et asja keerukust arvestades on õigusabikulu, mis vastab vandeadvokaadi nelja töötunni tasumäärale, mõistlik ja põhjendatud ning seetõttu tuleb kohtukulud tervikuna (5664 krooni õigusabikulu ja 10 krooni riigilõiv, kokku 5674 krooni) vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista. Lea Kuuse Kohtunik 5