lg-te 3 ja 4 alusel tunnistada L.L.’a teenistusest vabastamine Märjamaa Vallavalitsuse vallavanema 29.08.2005. a käskkirja nr 21.11.1/56 punktiga 1 seadusevastaseks. 3.
lg 2 alusel mõista Märjamaa Vallavalitsuselt L.L.’a kasuks välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitis summas 80 520 (kaheksakümmend tuhat viissada kakskümmend) krooni.
lõige 3 sätet, mis näeb ette, et ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Kaebuse esitaja väidab, et Märjamaa Vallavalitsuse
) § 116 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada teenistuse ümberkorraldamisel, kui teda ei ole võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Riigikohtu halduskolleegium on 22.05.2000 otsuses nr 3-3-1-14-00 asunud seisukohale, et
lg 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Nii kaebuse esitaja kui vastustaja väitsid üksmeelselt, et järgmisel päeval pärast L.L.a teenistusest vabastamist kehtima hakanud vallavalitsuse struktuuris oli vaba abivallavanema ametikoht. Nimetatud ametikohta oli pakutud kaebuse esitajaga samaaegselt teenistusest vabastatud teisele ametnikule – T. M.le – ent viimane loobus 12.08.2005.a vallavanemale esitatud kirjalikus avalduses abivallavanema ametikohale nimetamisest. Seega oli abivallavanema ametikoht kaebuse esitaja teenistusest vabastamise ajal täitmata. Poolte väitel ei olnud L.L.a teenistusest vabastamise ajaks kehtestatud abivallavanema ametijuhendit. Vastustaja kinnitas aga kohtuistungil, et abivallavanem pidanuks hakkama tegelema eelarveküsimustega. Arvestades, et L.L. oli 14 aastat töötanud Märjamaa Vallavalitsuses finantsisti ning rahandusosakonna juhatajana ning tegelenud vahetult eelarveküsimuste, sealhulgas eelarveprojektide koostamise ning eelarveanalüüsiga, samuti pidades silmas, et L.L. on pikalt olnud alevi- ja hiljem vallavalitsuse liige, tuleb teda pidada eelarveküsimustega tegeleva abivallavanema ametikohale sobivaks. Vaatamata sellele ei antud kaebuse esitajale võimalust nimetatud ametikohale asumiseks ning seetõttu oli kaebuse esitaja teenistusest vabastamine seadusevastane. 8. Kuigi kaebuse rahuldamiseks piisab käesoleval juhul sellest, et L.L.a oleks saanud nimetada vaba abivallavanema ametikohale, märgib kohus siiski, et kaebuse esitajat oleks olnud samuti võimalik tema nõusolekul nimetada vabale tehnilise sekretäri ametikohale. Kuigi ka tehnilise sekretäri ametijuhendit kehtestatud ei olnud, nähtub esialgsest kaebusest, mille esitasid halduskohtule samaaegselt Märjamaa Vallavalitsuse teenistusest samal alusel vabastatud L.L., H.K. ja T.M., et tehnilise sekretäri funktsioonid pidanuksid piirduma personalitöö ning asjaajamise korraldamisega. See nähtus ka esialgses kaebuses viidatud ajalehes „Märjamaa Nädalalaht“ avaldatud artiklist. Arvestades L.L.a varasemat töökogemust teeninduskombinaadi „Junior“ kaadri ettevalmistamise ja komplekteerimise osakonna juhatajana ja seega tema arvestatavat personalijuhtimise kogemust, tuleb eeldada, et tehnilise sekretäri ametikoht oleks tema oskustega ja võimetele kindlasti vastanud. Lisaks tuleb silmas pidada, et tehnilise sekretäri ametikoht oli nooremametniku ametikoht, mis ei saa eeldada kõrgemat kvalifikatsiooni kui eeldas rahandusosakonna juhataja ametikoht. Ka ametikoha nimetus „tehniline sekretär“ viitab sellele, et valdavalt on tegemist tehniliste ja asjaajamist puudutavate ülesannetega. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tehnilise sekretäri ametikoha täitmine oleks nõudnud mingisugust erikvalifikatsiooni, mis L.L.al puudus. Kindlasti ei saanud nooremametnikust tehnilise sekretäri ametikoht olla rahandusosakonna juhataja omast vastutusrikkam.
lg 3 sätestatud teise ametikoha pakkumise kohustuse eesmärk on vältida ametis oleva ametniku koondamist. Sealjuures ametnikule ametikoha pakkumine, mille teenistusülesanded nõuavad madalamat kvalifikatsiooni ja palk 3 on väiksem kui senisel ametikohal, on kooskõlas seadusega, kui pakutav ametikoht vastab ametniku võimetele ning vajadus sellise pakkumise järele tekib ennekõike siis, kui puudub sobivam ametikoht. Tehnilise sekretäri ametikoha puhul tuleb siiski arvestada võimalusega, et samamoodi oleks tehnilise sekretäri ametikohale nimetamisele võinud olla õigus ka teistel samaaegselt Märjamaa Vallavalitsuse teenistusest samal alusel vabastatud ametnikel. Käesoleval juhul ei oma aga tähtsust, millises järjekorras oleks nimetatud ametikohta tulnud erinevatele ametnikele pakkuda või millist ametnikku oleks teenistusse jäämisel eelistama pidanud, kuna tegelikult ei pakutud tehnilise sekretäri ametikohta mitte ühelegi ametnikule. Juhul kui aga mitu vallavalitsuse uues struktuuris kaotatud ametikohta täitvat ametnikku oleksid soovinud ühele vabale ametikohale asuda, oleks tulnud lähtuda
lõikes 2 sätestatud kriteeriumitest Olukorras, kus nimetamist kaebuse esitajale sobivale vabale ametikohale sootuks ei pakutud, tuleb teenistusest vabastamist pidada igal juhul seadusevastaseks. 9.
lg 2 kohaselt tuleb ametnikule, kes teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamisel loobub ennistamisest, maksta hüvitisena kuue kuu ametipalk.
lg 2 ettenähtud hüvituse maksmise kohustus ebaseaduslikult teenistusest vabastamise korral on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. L.L. on ennistamisest loobunud. Samas kinnitasid pooled kohtuistungil, et L.L. on alates 01.12.2005.a taas Märjamaa Vallavalitsuse teenistusse võetud.
lg 11 sätestab, et kui ametikoha koondamise tõttu ametist vabastatud ametnik nimetatakse ametisse talle kas enne või kuue kuu jooksul pärast vabastamist pakutud ametikohale, enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle
lg 1 alusel hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenistusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga. Sellest ei tulene siiski, et uuesti teenistusse asumist saaks vaadelda ennistamisena, mis välistaks
Kaebuse kohaselt oli L.L.a ametipalk teenistusest vabastamise ajal 13420 krooni. Selline töötasu suurus nähtub ka kaebusele lisatud tõendilt kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta. Vastustaja ei ole ametipalga suuruse kohta vastuväiteid esitanud. Seega kuulub Märjamaa Vallavalitsuselt seadusevastase teenistusest vabastamisega seotud hüvitisena L.L.a kasuks väljamõistmisele 80 520 (kaheksakümmend tuhat viissada kakskümmend) krooni. 10. HkMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. L.L. on taotlenud teiselt poolelt kohtukulude väljamõistmist, esitades dokumendid, mis tõendavad 5664.- krooni ulatuses õigusabikulude kandmist ning 10 krooni riigilõivu tasumist: advokaadibüroo J.Oja 12.01.2006.a. arve nr 02 K ning 16.01.2006.a. maksekorraldus nr 229, millest nähtub L.L.a poolt eespoolnimetatud arve tasumine , riigilõivu 10 krooni tasumist tõendab 28.09.2005.a. maksekorraldus. Vastustaja esindaja leidis kohtuistungil, et õigusabikulude maht on mõistlik ega vaidle nende väljamõistmisele vastu. Kohus leiab samuti, et asja keerukust arvestades on õigusabikulu, mis vastab vandeadvokaadi nelja töötunni tasumäärale, mõistlik ja põhjendatud ning seetõttu tuleb kohtukulud tervikuna (5664 krooni õigusabikulu ja 10 krooni riigilõiv, kokku 5674 krooni) vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista. Lea Kuuse Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.