Obsah (4)

§ 26§ 31§ 92§ 93

3-05-993 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-993 ( endine

§ 26lg 1 p 6, § 92 lg 1).

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik (

§ 31lg 4 ja lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Ljudmilla Tatarenko koostas 26.09.2005.a. viivistasu otsuse nr VTO 101839 selle kohta, et sõiduauto Toyota riikliku registreerimismärgiga 039 ANM parkis 26.09.2005.a. kell 15.02 Estonia pst 5 tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. 1 Asjaolude lühikirjelduses on märgitud, et kahe osutiga parkimiskella näit oli 13.55, minutiosuti ”11” peal, tunniosuti ”2” peal. Liiklusseaduse § 50.2 lg 1 ja 6 alusel määras linnatranspordi teenindaja viivistasu summas 480 krooni. 2.K-E.G. pöördus viivistasu otsuse vaidlustamiseks Tallinna Transpordiametisse, mille märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon jättis 30.09.2005.a. protokollilise otsusega nr 33 vaide rahuldamata põhjusel, et fikseeritud parkimisaja õigsust tuleb kontrollida enne autost lahkumist. Samuti leiti, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil kontrolli teostajale nähtvalt ja arusaadavalt teada andnud, tekkis parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Vaide rahuldamata jätmine tehti kaebajale teatavaks 06.10.2005.a. kirjaga.

1. 28.10.2005.a. esitas K-E.G. kaebuse Tallinna Halduskohtusse, taotledes viivitasu otsuse tühistamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist. 01.10.2005.a. määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset, peatades AS Falck Eesti 26.09.2005.a. viivitasu otsuse nr VTO 101839 kehtivuse. 07.12.2005 võttis kohus kaebuse menetlusse KAEBUSE MOTIIVID 4.Kaebuse esitaja leiab, et viivistasu otsus on õigusvastane, kuna otsuses on valesti fikseeritud parkimisaeg. Kaebuse väitel pani kaebuse esitaja 26.09.2005.a. autost väljudes armatuurlauale parkimiskella näiduga 14.55, mitte 13.55, nagu viivistasu otsuses märgitud. Auto juurde tagasi tulles nägi kaebaja, et AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja koostab juba viivistasu otsust.Viivistasu otsuse koostaja ei võtnud kuulda kaebaja selgitusi parkimiskella näidu ilmselgelt valesti fikseerimisest. Kuigi parkimiskella näidust võib jääda mulje, et parkimiskell on 13.55, siis hoolsamal vaatlemisel on näha, et parkimiskella minutiosuti on ”11” peal ja tunniosuti ”2” läbi, mistõttu on parkimiskella näit 14.
2. Seega ei ole kaebuse esitaja ületanud 15-minutilist tasuta parkimisaega vastavalt LS § 50.1 lg 4 ning puudub alus viivistasu väljamõistmiseks. Kaebuse väiteid kinnitab fotokoopia parkimiskellast , samuti võivad neid tõendada tunnistajad. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5.AS Falck Eesti leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub see jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja sõiduk Toyota reg. märgiga 039 ANM oli pargitud 26.09.2005.a. kell 15.
3. tasulisel parkimiskohal Estonia pst 5 ilma, et parkimise eest oleks tasutud. Parkimiskella abil oli antud teada parkimise algusaeg kell 13.55.Parkimise algusaja õigsust kinnitas viivistasu otsusel ka viivistasu otsuse koostanud linnatransporditeenindaja kolleeg. Parkimistasu maksmise kohustus oli tekkinud kell 14.10 ning mootorsõidukisse parkimise õigust tõendavaid dokumente paigaldatud ei olnud, samuti ei leidnud parkimistasu maksmine kinnitust mobiilside vahendusel teostatud kontrollimisel. Vastustaja on selgitanud, et mobiilside vahendusel kontrollitakse parkimise eest tasumist ainult juhul, kui parkimise algusaeg ei ole kirjalikult või parkimise kella abil teada antud või ei võimalda kontrollimise hetkel tasuta parkimist või ei ole mootorsõidukisse paigaldatud parkimise õigust tõendavat dokumenti. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kooskõlas LS § 50.2 2 KOHTUISTUNG 6.Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja väitel on tegemist kellaajaga 14.55 ja tasuta parkimise aeg pidi lõpema alles 15.
4. Päringu tegemise ajaks ei pidanudki kaebaja veel parkimistasu maksma. Vastustaja tugineb viivistasu otsuses fikseeritule, samuti on vastustaja seisukohal, et kaebaja väidetud parkimisaja alguse puhul, arvestades et minutiosuti näitas 5 minutit enne täistundi, pidanuks olema tunniosuti ”3” juures. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Menetlusosalised on eri meelt selles, millise parkimisaja alguse on kaebuse esitaja parkimiskellal märkinud. Kaebuse esitaja väidab, et ta paigaldas auto esiklaasi taha auto armatuurlauale parkimiskella, millele oli märgitud parkimise alustamise kellaaeg 14.55 nii, et kella tunniosuti oli üle kahe ja minutiosuti üheteistkümne peal, vastustaja väitel näitas parkimiskell 13.55 nii, et tunniosuti oli kahe peal ja minutiosuti üheteistkümne peal. 8.LS § 501 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 p .4.1 tulenevalt tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest ,kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Sama määruse p.4.
6. sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Eespooltoodust järelduvalt on vaidlustatud viivistasu otsuse õiguspärasuse kindlakstegemiseks vaja hinnata , kas on tõendatud parkimiskella näit 14.
7. 9.Haldusorgan peab haldusmenetluse läbiviimisel koguma piisavalt tõendeid nende asjaolude kohta, mis on aluseks haldusakti andmisele. Haldusmenetluse läbiviimisel tuleb tagada haldusakti hilisem kontrollitavus kas siis vaideorganis või kohtus. Samas isikul, kes leiab, et viivistasu otsusega on tema õigusi rikutud, on usaldusväärsete tõendite esitamine raskendatud, sest sõiduki kasutaja või omaniku poolt on võimalik hiljem parkimise algusaja märkimine vastavalt eespoolviidatud määruse nr 9 lisa punkti 4.
8. nõuetele. Käesolevas asjas on kohtul võimalik hinnata kaebuse esitaja seletust ja viivistasu otsuse koostanud parkimiskontrolöriga koos töötanud parkimiskontrolöri, kes on kinnitanud viivistasu otsusesse kantud asjaolude kirjelduse õigsust oma allkirjaga, seletusi; kaebuse esitajaga väidetavalt koos viibinud tunnistaja ütlusi ning lisaks viivistasu otsuses toodud kirjeldusele parkimiskella näidust ka kaebaja esitatud fotokoopiat parkimiskellast. 3
9. Ehkki tunnistaja A T on väitnud parkimiskella näidu muutmise võimalikkust, on ta samas ka kinnitanud, et ka fotokoopial kujutatud parkimiskella näidu puhul oleks olnud asjaolude kirjeldus samasugune kui vaidlustatud otsuses:” Ma ei ütleks, et seal näidul saab kell kolm.” ( tl 40) ning on seletanud, et parkimiskontrolörid oleks parkimiskella ajana 14.55 mõistnud parkimiskella näitu, kus tunniosuti olnuks “3” juures või vähemalt 2 ja 3 vahel. Tunnistaja väitel ei ole võimalust fotokoopial oleva parkimiskella kellaaega teisiti mõista, kui on märgitud ka viivistasu otsuses, s.o.”13.55”, kuna kellaaja 14.55 tähistamisel “me ei pane kella 2 ja 55 minutit.” ( tl 40). Kohus leiab, et parkimiskella näit, kus kellaaeg ei ole märgitud täpselt- nimelt kella tunniosuti on tähelepanelikul vaatlemisel veidi üle kahe, mitte aga selgelt kahe ja kolme vahel, on käesoleval juhul käsitatav Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 “Parkimistasu kehtestamine” lisa p.4.2 nõuete rikkumisena. Parkimiskella näidu hindamisel ei pidanud järelevalvet teostav ametiisik mõistma, et tunniosuti näit osundas kellaajale 55 minutit pärast kella kahte, mitte enne seda. Täistunnist puudus viis minutit , mis tähendab, et kell 14.55 pidi tunniosuti näit olema kolme, mitte aga kahe juures. Parkimiskella numbrite vahel on neli alajaotust, seega iga 15 minuti kohta on tunniosuti üks alajaotus ning parkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei pidanud mõistma, et kui minutiosuti on lähedal täistunnile ( “11” peal”) ning tunniosuti näit nihkunud maksimaalselt ühe alajaotuse võrra üle kahe, osundab tunniosuti näit kellaajale pärast kella kahte. Siinjuures kohus märgib, et ka kaebaja ise on möönnud oma kaebuses, et parkimiskella näidust “ võib tõepoolset jääda mulje, et parkimiskell on 13.55”( tl 2) .Tunnistaja A V, kes on kohtule seletanud:” Kui Ervin pani kella, siis ma nägin, kuidas ta pani.Ma oleks hakanud lärmama, kui ta sinna oleks valesti pannud. Kell oli õige”, on toimiku lk 8 asuval parkimiskella fotokoopial oleva kellaja kohta seda kohtu poolt temale näidatuna väitnud, et “sellist kellaaega ei ole olemas” ( tl 41). Samas kui tunnistajale anti fotokoopia kätte, on ta leidnud, et “ ..tunniosuti on 2 läbi peal.”. Kohus nõustub vastustajaga selles, et tunniosuti näitu ( kaks või veidi 2 läbi) sai parkimiskontrolör käsitleda väikese ebatäpsusena kellaaja 13.55 märkimisel. Väitega, et parkimiskella näitu tuli mõista kui “kaks läbi” nõustuks kohus siis, kui minutiosuti oleks erinevalt käesolevast juhust olnud täistunnist kaugemal. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. 11.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Käesolevas asjas ei ole pool, kelle kasuks kohtuotsus tehakse, s.o. vastustaja AS Falck Eesti , kohtukulude väljamõistmist teiselt poolelt taotlenud ega kuludokumente esitanud. Seetõttu jäävad kaebaja kanda tema enda kohtukulud. Lea Kuuse Kohtunik 4