3-05-1328 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised esindajad ja Tallinna Halduskohus Lea Kuuse 27. veebruar 2006. a Tallinn 3-05-1328 J.M. k

§ 24lg 1 p 3 alusel.

2.

§ 93lg 2 ja § 87 lg 2 alusel mõista Kaitseressursside Ametilt J.M.

(arveldusarve xxxxxxxxxxxx) kasuks välja kantud kohtukulud summas 1319 (üks tuhat kolmsada üheksateist) krooni.

1. Sekretäril saata käesolev määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab määruskaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisest kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast.
2. J.M. on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseressursside Ameti peadirektori 11.10.2005.a. otsuse nr 9-4.3/2654 tühistamiseks ning Kaitseressursside Ametile ettekirjutuse tegemiseks kaebuse esitaja taotluse uuesti läbivaatamiseks ning selle rahuldamiseks.
3. Kaitseressursside Amet leidis kohtule esitatud kirjalikus seletuses, et vaidlustatud otsus ajapikenduse taotluse rahuldamata jätmise kohta oli iseenesest õiguspärane, kuivõrd seadusest ei tulenenud Kaitseressursside Ametile alust J.M. poolt esile toodud põhjustel ajapikendust anda. Samas märgib vastustaja, et J.M. varasem karistatus ei olnud ajapikenduse taotluse rahuldamata jätmise otsustamisel Kaitseressursside Ametile teada. Kohtule esitatud seletuses teatab vastustaja ühtlasi, et
4. jaanuari
5. aasta otsusega nr 9-4.2/1101 on vastustaja otsustanud J.M.t ajateenistusse mitte kutsuda ning võtta ta reservis arvele väljaõpetamata sõdurina. Ajateenistusse mitte kutsumise põhjusena tuuakse asjaolu, et 1 J.M. on kandnud vabadusekaotuslikku karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata ning kohtukulude kaebuse esitaja kanda jätmist.
6. Vastuseks kohtu
7. veebruari
8. a. määrusele teatas kaebuse esitaja, et Kaitseressursside Ameti viimatinimetatud otsusega on kaebuse esitaja sisuliselt oma eesmärgi saavutanud. Samas rõhutas ta, et ei nõustu kaebusest loobuma ning taotleb vastustajalt kantud õigusabikulude väljamõistmist. Samuti märgib kaebuse esitaja, et Kaitseressursside Ametile pidi tema karistatus teada olema, kuivõrd Võru Maakohus on 11.01.2002.a saatnud teate karistamise kohta muuhulgas ka Võru Riigikaitse osakonnale (tl. 43 ja 44).
9. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada.

§ 24

lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab asjas menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist. Nimetatud menetluse lõpetamise alus esineb, kui haldusorgan, kelle vastu nõue esitati, on kohtuväliselt teinud toimingud ja/või andnud haldusaktid, millega on ära langenud kaebaja õiguste rikkumine. Siinjuures ei pea kohus õigeks lähtuda üksnes kaebuses esitatud nõuete konkreetsest sõnastusest – ka juhul, kui vastustaja ei tee neid toiminguid või ei anna neid haldusakte, mille sooritamist või andmist kaebuse esitaja kaebuses konkreetselt nõuab, ent teeb kohtumenetluse ajal omal initsiatiivil vaidlusaluses küsimuses muid toiminguid või annab seda küsimust puudutavaid muid haldusakte, mille tulemusena langeb ära kaebuse esitaja nende õiguste rikkumine, mille kaitseks kaebuse esitaja pöördus halduskohtusse ning millega saavutatakse kaebuse esitaja eesmärk, tuleb samuti kõne alla menetluse lõpetamine

§ 24lg 1 p 3 alusel.

1. J.M. taotles oma kaebuses ajapikenduse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tühistamist ja taotluse uuesti läbivaatamist. Kaebuse eesmärk oli seega vabaneda kohustusest asuda ajateenistusse. Kuigi kaebuse esitaja vaidlustas konkreetselt ajapikenduse andmisest keeldumise, on kaebuses siiski välja toodud ka kaebuse esitaja seisukoht, et KVTS § 59 lg 1 p 2 alusel ei oleks teda sootuks ajateenistusse kutsuma pidanud. Seega on kaebusest nähtuvalt ilmne, et kaebuse esitaja huvi ei piirdu tingimata ajapikenduse saamisega, vaid vähemalt samavõrd oleks kaebuse esitaja huvitatud ajateenistuse läbimise kohustusest vabanemisest KVTS § 59 lg 1 p 2 alusel.
2. Saanud halduskohtult kaebuse, on vastustaja teinud otsuse J.M.t ajateenistusse mitte kutsuda. Seejuures nähtub kohtule esitatud seletusest, et nimetatud otsus on ajendatud kaebusest ning selles sisaldunud teabest J.M. karistatuse kohta. Sisuliselt on Kaitseressursside Amet seega J.M. ajateenistusse kutsumise küsimuse laiemas tähenduses uuesti läbi vaadanud ja teinud otsuse, millega on sisuliselt kinnitanud, et kaebuse esitaja ajateenistusse kutsumine oli ebaõige. Analüüsimata siinkohal, kas vastustajale pidi J.M. karistatus teada olema või mitte, nähtub vastustaja seletusest siiski, et kui vastustaja sellest ajapikenduse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise ajal teadlik oleks olnud (vastustaja seletuse eelviimane lõik, tl 34), oleks ka ajapikenduse taotlusega alanud haldusmenetlus võinud lõppeda otsusega J.M. ajateenistusse mittekutsumise kohta, seega mitte otsusega ajapikenduse andmise kohta, mida J.M. algselt taotles, vaid teise sama eesmärki täitva otsusega.
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei välista menetluse lõpetamist

§ 24

lg 1 p 3 alusel see, et Kaitseressursside Amet on kohtule esitatud seletuses leidnud ajapikenduse andmise otsuse iseenesest olevat õiguspärase ning pole nimetatud otsust kehtetuks tunnistanud. Siinjuures märgib kohus esmalt, et Kaitseressursside Ameti

1. oktoobri 2005.a otsust nr 2 9-4.3/2654, millega J.M. ajapikenduse taotlus rahuldamata jäeti, saab käsitleda toimingu ja mitte haldusaktina. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See tähendab, et haldusakti üheks tunnuseks on tema suunatus õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Iga avalik-õiguslikus suhtes haldusorgani poolt tehtud otsustus sellele tunnusele ei vasta. Kohtu hinnangul ei ole Kaitseressursside Ameti 11.10.2005.a otsus vaadeldav haldusaktina, kuivõrd selline otsus ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi J.M. õigust ega kohustust. J.M. ajateenistusega seotud õigused ja kohustused jäid selle otsuse tegemisest muutmatuks. Muuhulgas tähendab see, et nimetatud otsuse tühistamisega, mis oleks võimalik juhul, kui vaadelda otsust haldusaktina, ei oleks võimalik kaebuse esitajal oma eesmärki saavutada. Käsitledes nimetatud otsust toiminguna (soodustava haldusakti andmisest keeldumine), leiab kohus, et J.M. kaebuse eesmärk oligi tegelikult see, et Kaitseressursside Amet vaataks küsimuse uuesti läbi ja teeks uue otsuse. Otsus kaebuse esitaja ajateenistusse mittekutsumise kohta on kaebuse esitaja eesmärgist tulenevalt vähemalt samaväärne näiteks otsusega ajapikenduse andmise kohta ning
2. jaanuari
3. aasta otsusega nr 9-4.2/1101 on vastustaja sisuliselt asendanud varasema otsustuse J.M. kaitseväes teenimise kohustatuse kohta. Seega leiab kohus, et vastustaja on kohtuväliselt sooritanud kaebuses nõutud toimingu (vaadanud J.M. ajateenistusse kutsumise küsimuse uuesti läbi) ja seetõttu tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. 8.

§ 24

lg 1 p 3 kohaselt saab menetluse lõpetada juhul kui kaebuse esitaja asja läbivaatamist ei soovi. Kaebuse esitaja 17.02.2005.a pöördumisest järeldab kohus, et kaebuse esitaja, teatades küll, et ei soovi seoses kohtukulude kandmisega seonduvate tagajärgedega kaebusest loobuda, ei pea siiski kaebuse läbivaatamist seoses eesmärgi saavutamisega väljaspool kohtumenetlust vajalikuks. 9.

§ 93

lg 2 sätestab, et kaebuse esitaja kasuks mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel. Kaebuse esitaja taotleb 3740 krooni suuruste õigusabikulude ja 10 krooni suuruse riigilõivu väljamõistmist vastustajalt. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb

§ 87

lg 2 alusel vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõistetavaid õigusabikulusid vähendada. Kohus ei kahtle iseenesest arvetel näidatud õigusabiteenuse osutamises, ent võtab siiski arvesse seda, sisuliselt ei saavutanud kaebuse esitaja oma eesmärki mitte nende motiivide ja õiguslike põhjenduste tõttu, mis olid ülekaalus esitatud kaebuses, vaid seoses motiiviga, millele kaebuses oli vähest tähelepanu pööratud (kaebuse esitaja varasem karistatus). Ilmselgelt oleks kaebuse esitaja võinud samasuguse tulemuse saavutada ka väiksemate õigusabikuludega. Kohus leiab, et eespooltoodust tulenevalt on põhjendatud 35% kantud kohtukulude väljamõistmine. Koos tasutud riigilõivuga tuleb seega vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista 1319 krooni. Lea Kuuse Kohtunik 3