Obsah (6)
§ 315§ 301§ 292§ 306§ 206§ 171ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-2342 (endine nr 2-1698/05) Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2006, Jõhvi Kohus Ida-Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi A
) § 315.
§ 315
lg-d 1 ja 2 sätestavad, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-67-03, et kui raske juhtimisveaga ei põhjustatud võlgniku maksejõuetust, kuid tekitati võlgnikule kahju, siis kannab juhtimisvea teinud isik ikkagi vastutust
§ 315lg 1 järgi.
See tähendab, et
§ 315
alusel kannab juhatuse liige vastutust ka juhul, kui tema juhtimisvead maksejõuetust ei põhjustanud, kuid tekitasid äriühingule kahju muul viisil.
§ 301sätestab meetmed, mis tuleb tarvitusele võtta netovara vähenemisel.
Vastavalt
§ 301
kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne 5
(7)suurus, peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; 2) aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Üldkoosoleku kokkukutsumine
§ 301
nimetatud meetmete tarvitusele võtmiseks on juhatuse liikme kohustus vastavalt
§ 292
. Vastvalt
§ 292
lg 1 p 1 juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui: aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus. Aktsiaseltsi netovara vähenemisel alla nulli on tegemist ettevõtte maksejõuetusega ning juhatuse liige on kohustatud esitama pankrotiavalduse vastavalt
§ 306
.
§ 206
lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 315 sätestatut. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04, et pankrotiavalduse esitamata jätmine osaühingu püsiva maksejõutuse korral kujutab endast olulist juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Riigikohus selgitas, et äriseadustiku § 171 lg 2 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 5š kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kolleegium on seisukohal, et
§ 171
lõikes 2 ja § 180 lõikes 5š sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud ka kriminaalvastutuse. Riigikohtu seisukohad osaühingu maksejõuetuse kohta on kohaldatavad ka aktsiaseltsi maksejõuetuse puhul. Seega pankrotiavalduse esitamata jätmine aktsiaseltsi püsiva maksejõutuse korral kujutab endast olulist juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Vaidlust ei ole selles, et äriühingu AS-i B.V.V. Production netovara oli negatiivne juba 31.12.
- a. ning jätkas vähenemist 1999, 2000 ja 2001 aastal. Tõendatud ei ole kostja väide, et kostja ei olnud äriühingu varalisest seisust teadlik ning isegi juhul, kui see väide oleks tõendatud, ei vabastaks see kostjat vastutusest, kuna äriühingu juhatuse liikmena oleks kostja pidanud äriühingu varalist seisu teadma. Seega oleks kostja juba
- jaanuaril 1999 pidanud kokku kutsuma äriühingu aktsionäride erakorralise üldkoosoleku ja esitama äriühingu pankrotiavalduse, kuid seda ta ei teinud ei siis ega ka hiljem. Kahju tekkimine 6
(7)Pankrotiavalduse varase esitamise nõude eesmärgiks on eelkõige peatada äriühingu vara vähenemine ja vältida ühingu võlausaldajatele juba tekkinud kahju suurenemist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Vaidlust ei ole selles, et alates 31.03.2001.a. kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni 11.07.2002.a. suurenesid hageja kohustused laenulepingust nr 97-013 tulenevate viiviste osas 475 208,56 krooni võrra. Hageja nõuete kaitsmise koosolekul kaitsti Kredexi nõue täies ulatuses, so summas 2 818 807,11 krooni, sh viivised summas 475 208,56 krooni. Seega on viivisnõude tekkimine otseses põhjuslikus seoses pankrotiavalduse esitamata jätmisega. Põhjendatud ei ole kostja väide, et haldur oleks saanud viivisnõude tekkimist ära hoida nõuet vaidlustades. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et viivisnõue oli ilmselt põhjendamatu ja sellele vastuväite esitamine oleks tähendanud nõude ärajäämist. Samas ei ole kostja ise esitanud nõudele võlgniku vastuväidet. Põhjendatud ei ole kostja väide, et laenuandja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kredex on ise vastutav kahju tekkimise eest, kuna ta laenu andis, seda õigeaegselt tagasi ei nõudnud ja pankrotiavaldust ei esitanud. Kirjeldatud tegevus on õiguspärane ja heauskne, mistõttu ei vabasta see kostjat tema vastutusest. Vastuseks kostja väitele, et raske juhtimisvea märkimata jätmisel pankrotiotsuses ei ole hiljem võimalik sellele tugineda hagimenetluses, märgib kohus, et tulenevalt PankrS § 28 lg 2 märgitakse pankrotiotsuses ainult selline juhtimisviga, mis on põhjustanud äriühingu maksejõuetuse. Käesoleval juhul tugineb haldur juhtimisveale, mis ei ole otseselt maksejõuetuse põhjuseks, kuid on sellegipoolest äriühingule kahju põhjustanud. Samas tulenevalt TsMS § 457 lg 1 ei ole ühes tsiviilasjas tuvastatud asjaolud samadele pooltele teises tsiviilasjas siduvad, kui need asjaolud ei ole märgitud otsuse resolutsiooni. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju 475 208,56 krooni. Menetluskulud Menetluskulude väljamõistmist hageja palunud ei ole. Kummagi poole kohtukulu jääb pool enda kanda. Vastavalt TsMS § 190 lg 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud /---/, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse /---/. Hagiavalduse esitamse vabastas kohus 07. juuni 2005 määrusega hageja riigilõivu tasumisest täielikult. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv hagi esitamise ajal kehtinud määrade alusel 25 000 krooni riigituludesse. /allkiri/ Peeter Pällin Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE Peeter Pällin Kohtunik 7
(7)