3-05-502/1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-301/2005 Otsuse kuupäev 30.november 2005 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Margus Hendriksoni kaebus Keskkonnaministeeriumi ja Otepää Looduspargi Administratsiooni toimingutele Asja läbivaatamise kuupäev 15.november 2005 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Margus Hendrikson Vastustaja Otepää Looduspargi Administratsiooni esindaja Ants Manglus Keskkonnaministeeriumi esindaja Tiiu Vares Resolutsioon Jätta Margus Hendriksoni kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul Tartu Halduskohtu kaudu, esitades Tartu Halduskohtule kirjaliku teate apellatsioonkaebuse esitamise kohta 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 24.05.1995.a. otsusega on tunnistatud Otepää vallas Kääriku külas asuva Jaasi A306 talu maa õigustatud subjektideks Hilda Klimov, Härni Hendrikson ja Jaan Hendrikson. Härni Hendrikson on maa tagastamise nõudeõiguse loovutanud Margus Hendriksonile. Tagastamisele kuuluval maal asuvad Mart Paamale ja Martin Kutmanile kuuluvad ehitised. Tagastamisele kuuluv maa asub ise Otepää Looduspargi territooriumil, Pülme sihtkaitsevööndis. Otepää Looduspargi administratsiooni direktor A.Manglus saatis Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonnale 19.08.2004 kirjaga nr 1-4/440-1 seisukoha, et looduspargi territooriumil asuvad M.Paama ja M.Kutmani ehitised vastavad looduspargi kaitse-eesmärkidele. 22.10.2004 pöördus M.Hendrikson keskkonnaministri poole kirjaga (tlk.13-15), vaidlustades Otepää Looduspargi direktori 19.08.2004 seisukoha. Keskkonnamister on M. Hendriksonile 25.05.2005 saadetud kirjas nr 5-6/5771 leidnud, et Otepää Looduspargi Administratsiooni direktori Ants Mangluse Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonnale esitatud seisukoht on õiguspärane ja põhjendatud. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Margus Hendrikson esitas kaebuse halduskohtusse, taotledes Otepää Looduspargi Administratsiooni 19.08.2004 nr 1-4/440-1 ja Keskkonnaministeeriumi 25.05.2005 nr 6/5771 haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist ning Keskkonnainspektsioonile ettepaneku tegemist välja andmata haldusakti väljaandmiseks või toimingu sooritamiseks. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud Otepää Looduspargi Administratsiooni (edaspidi Looduspark) ja keskkonnaministri kirjad on haldusaktid, milles väljendatud seisukohad omavad kaebaja jaoks olulist tähendust. Tegemist on täitevvõimu otsustusega, millel on olemas kõik haldusakti tunnused. Kaebaja märgib, et vaidlustatud Looduspargi ja keskkonnaministri seisukohtadega on antud luba säilitada kolmandate isikute valduses olevad Jaasi talumaal asuvad õigusliku aluseta eksisteerivaid ehitised. Viidatud kirjades on Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonnale väljendatud tahet säilitada M. Paama ja M. Kutmani poolt õigusliku aluseta püstitatud ehitised. Looduspargi tahteavalduse tulemusena ei ole Keskkonnainspektsioon teinud ettekirjutust õigusliku aluseta ehitiste likvideerimiseks, ettekirjutuse mittetegemisel tekib ehitiste valdajatel alus ehitised legaliseerida ning taotleda neile teenindusmaa määramist, mis rikub tema kui tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Kaebaja on seisukohal, et Looduspargi ja Keskkonnaministeeriumi seisukohtade õigusvastasuse tuvastamine annab Jaasi talu õigustatud subjektidele aluse oodata M. Paama ja M. Kutmani poolt püstitatud õigusliku aluseta ehitiste aluse maa tagastamist. Seisukohtade jõussejäämisel on õigustatud subjektidel põhjust karta ehitistele kohaliku omavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamist ja teenindusmaa määramist. Kaebaja märgib, et vastustajate seisukohad ei ole motiveeritud, kuna seisukohtade motiveerimiseks on esitatud asjasse mittepuutuvaid ja üksteist välistavaid tõendamata ja mittetõendatavaid väiteid. Kaebaja osundab, et ta on kohtult keskkonnaministeeriumi tegevusele hinnangu andmisel sisuliselt silmas pidanud kontrollimist, kas haldusorgan on küsimuse menetluses kaebaja poolt viidatud õigusaktidest juhindunud ja neid täitnud või mitte. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED Otepää Looduspargi Administratsioon ja Keskkonnaministeerium vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta kaebus rahuldamata. Looduspark märgib, et nende 19.08.2004 kirjas esitatud seisukoha kohaselt on Otepää looduspargi kaitse eesmärgi tagamise seisukohalt oluline, et hoonete ja rajatiste rajamisel järgitakse, et need püstitatakse ühtse hoonete kompleksina. Antud juhul M. Paama ja M. Kutmani poolt ühtse hoonete kompleksina ehitatud hooned ei takista Otepää looduspargi kaitse eesmärgi saavutamist. Looduspargi seisukohalt tuleb M. Paamal likvideerida ainul välikamin, mis on ehitatud metsa. Looduspargi soovituste kohaselt on M. Kutmani poolt likvideeritud metsa alla rajatud varjualune ja välikäimla. Looduspark märgib, et M. Paama ja M. Kutmani omandis olevate ehitiste teenindamiseks oleval õuealal ei leidu looduskaitse all olevate isendite elupaiku ning püstitatud ehitised ei takista Otepää looduspargi kaitse eesmärgi saavutamist. Keskkonnaministeerium leiab, et M. Hendriksoni kaebusest ei selgu, millised otsustused vaidlustatud kirjast on kaebaja õigusi rikkuvad ning milliseid õiguslikke tagajärgi need on toonud või võivad kaebajale tuua. M. Hendriksoni 22.10.2004 kirjas oli taotlus kontrollida Looduspargi direktori A. Mangluse seisukoha õiguspärasust ja erapooletust. Seetõttu saadeti materjalid lahendamiseks ministeeriumi siseauditi osakonnale kaalumaks teenistusliku järelevalve algatamise vajadust. Faktiliselt algatati 2 teenistusliku järelevalve menetlus Vabariigi Valitsuse seaduse pt 7 tähenduses, mille menetlusosaline ei saa olla M.Hendrikson. Keskkonnaministeerium leiab, et nende 25.05.2005 kirja saab käsitleda kui tavapärast järelevalvetoimingut oma valitsemisala asutuse tegevuse üle. See kiri pole käsitletav haldusaktina ega toiminguna, kooskõlastusena või arvamusena ei maareformi seaduse ega ka haldusmenetluse seaduse tähenduses. M.Hendriksoni poolt saadetud kirju saab käsitleda selgitustaotlusena Märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 3 tähenduses. Tema taotluse tulemusena ei antud Keskkonnaministeeriumi poolt ühtegi haldusakti ega teostatud toimingut HMS tähenduses, seega ei saa olla siin rikutud ka kaebuse esitaja õigusi ega piiratud vabadusi. Põhjuslik seos Keskkonnaministeeriumi kirjade ja kaebaja õiguste rikkumise vahel puudub. Keskkonnaministeeriumi seisukohad ega ka Otepää Looduspargi uue direktori A.Mangluse seisukohad ei ole vastuolus endise direktori M. Antoni 2003 antud seisukohtadega, kuna need on antud erinevatele andmetele tuginedes ning erinevast vaatenurgast. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused, läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. . HKMS § 4 lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1, võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus käsitleb esmalt M.Hendriksoni kaebust Otepää Looduspargi Administratsiooni 19.08.2004 kirjale (tlk.9) ning seejärel M.Hendriksoni kaebust Keskkonnaministri 25.05.2005 kirjale (tlk.32). I 1. M.Hendrikson on leidnud, et Looduspargi 19.08.2004 kiri on haldusakt, mis rikub tema õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud Jaasi talu maid, kuna selles kirjas tehtud otsusega legaliseeritakse tagastataval maal asuvad õigusliku aluseta ehitised. Seega soovib M.Hendrikson antud kaebusega kaitsta oma õigusi maa tagastamisel. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Looduspargi 19.08.2004 kiri ei riku kaebuse esitaja õigust õigusvastaselt võõrandatud maa tagasi saamisel. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine toimub Maareformi seaduse alusel. MRS § 15 lg 1 kohaselt otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Seega antud juhul on pädev maa tagastamist otsustama, sealhulgas ka tagastatava maa suurust, Otepää Vallavalitsus. Tagastatava ega erastatava maa suurust ega maa piire ei ole pädev otsustama ei Keskkonnainspektsioon ega Otepää Looduspark. Kui maa tagastamise õigustatud subjekt ei ole nõus talle tagastatava maa suurusega ja piiridega või tagastatavast maast ostueesõigusega erastamisega, on võimalik vaidlustada kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud maa tagastamise või maa erastamise otsuseid ja toiminguid. Maa ostueesõigusega erastamisel vastu võetud otsuste ja tehtud toimingute vaidlustamise käigus on õigus ja võimalus vaidlustada ka kõiki maa erastamise aluseks olevaid ja erastatava maa suurust mõjutavaid asjaolusid, milliseid oli kohalik omavalitsus tulenevalt õigusaktidest kohustatud arvestama. 3 Antud juhul on kaebuse esitajal probleem tagastamisele kuuluval maal asuvate kolmandatele isikutele kuuluvate hoonete õiguslikul alusel püstitamise osas. Kõiki neid asjaolusid on võimalik kaebajal vaidlustada maa erastamist otsustatavate haldusaktide vaidlustamisel, sest maa erastamise otsustamisel on vallavalitsus kohustatud arvestama muuhulgas ka, kas hooned on püstitatud õiguslikul alusel või mitte. M. Hendrikson on seda õigust ja võimalust kasutanud, vaidlustades halduskohtus Otepää Vallavalitsuse 10.03.2004 korralduse nr 2-4-159, millega vallavalitsus tegi ettepaneku M. Paama hoonete juurde erastatava maa suuruse ja piiride osas. Nimetatud kaebuse läbivaatamisel andis kohus hinnangu ka M. Paama hoonete püstitamise õigusliku aluse kohta. 2. Looduspargi 19.08.2004 kiri ei ole haldusakt, mille tühistamist saaks taotleda. Seetõttu ei tõstatanud kohus kaebuse esitamise tähtaja küsimust. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumis reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohutuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus käskkiri või muu õigusakt. Looduspargi 19.08.2004 kiri, mis on saadetud Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonnale, ei ole suunatud ühegi isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Nimetatud kirjas on Otepää Looduspargi Administratsioon andnud Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonnale seisukoha M.Paamale ja M.Kutmanile kuuluvate hoonete vastavuse kohta looduspargi kaitse eesmärkidele, mitte ei ole andnud hinnangut hoonete püstitamise õiguslikkusele. Haldusorgani seisukoht ei riku kellegi õigusi, kuna seisukoha andmisega ei saa tekitata õigusi ega kohustusi. Looduspargi poolt antud seisukoht ei muuda ega takista M. Hendriksoni õigust maa tagastamisele. Looduspargi nimetatud seisukoht ei ole antud maareformi raames, vaid keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna nõudel, seega viimase haldusülesannete täitmise raames. Kas ja kuidas Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakond arvestas Looduspargi seisukohaga, ei ole antud asjas oluline. II M.Hendriksoni õigusi maa tagastamisel ei riku ka Keskkonnaministri 25.05.2005 kiri M Hendriksonile. Nimetatud kirja järgi on Keskkonnaministeerium kontrollinud M. Hendriksoni avalduse alusel Otepää Looduspargi Administratsiooni direktori A. Mangluse 19.08.2004 seisukohta M. Paama ja M. Kutmani poolt püstitatud ehitiste maastikulise sobivuse ja looduspargi kaitse-eesmärgile vastavavuse osas. M. Hendriksonile saadetud kirjast selgub üheselt, et ministeerium hindas A. Mangluse seisukohta ainult looduspargi kaitse eesmärkidest lähtudes, mitte tulenevalt sellest, kas nimetatud ehitised on püstitatud omavoliliselt ehk püstitatud õigusliku aluseta. Ministeerium on hinnanud M. Paama ja M. Kutmani ehitiste lubatavust tulenevalt looduspargi kaitse eesmärkidest, mitte sellest, kellel ja kui palju on õigus maad tagasi saada või erastada. Arvestades eeltoodut jätab kohus M. Hendriksoni kaebuse rahuldamata. Halduskohtule esitatud kaebusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. M.Hendriksoni taotlus teha Keskkonnainspektsioonile ettepanek välja andmata haldusakti väljaandmiseks või toimingu sooritamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna kaebaja ei ole vaidlustanud Keskkonnainspektsiooni tegevust. Eda Muts Kohtunik 4