Sama kohtumäärusega peatas kohus esialgse õiguskaitse korras juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 3100 täitmise. Seoses Riigikohtu üldkogu otsusega kohtuasjas 3-4-1-2-05, millega otsustati jätta Liiklusseaduse § 413 lg-d 1, 4 ja 8 põhiseadusevastaseks tunnistamata, langes ära menetluse peatamise alus ja 03.10.2005.a. määrusega uuendas kohus menetluse. KAEBUSE MOTIIVID 3.Kaebuse esitaja taotleb juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 3100 tühistamist põhjusel, et ARK on vääralt kohaldanud liiklusseaduse § 41.3 lõiget 8. Juhtimisõiguse peatamiseks 24 kuuks puudus seaduslik alus.
.3 lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle kohaldamiseks omab tähendust selliste konkreetsete rikumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada, mitte aga rikkumiste üldarv. Kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamisel on lähtutud sellest, et kaebaja pani toime neljandat korda
Autoregistrikeskus on jätnud tähelepanuta, et esimesel korral õiguserikkumise eest juhtimisõiguse peatamist ette nähtud ei ole. Kaebuse esitaja taotleb juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamist ja Riiklikule Autoregistrikeskusele ettepaneku tegemist küsimuse uueks läbivaatamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4.Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu.
.3 pealkirjast ”Juhtimisõiguse peatamine juhiloa väljaandnud asutuse poolt” järeldub üheselt mõistetavalt, et selles paragrahvis välja toodud rikkumised on need rikkumised, millede eest on ette nähtud juhtumisõiguse peatamine ning nendeks on § 74.19,§ 74.20,§ 74.21, § 74.30, § 74.31, § 74.5, § 74.22 lg 2 ja lg 3, § 74.33, § 74.35 lg 2 ja § 74.17, mis kõik on ka kogumis eraldiseisvatena aluseks
5.Korduvate rikkumiste korral, olenemata nende iseloomust, on tegemist süstemaatilise rikkujaga, kes näitab oma käitumisega üleolevat suhtumist eelkõige kaasliiklejatesse ja 2 demonstreerib seadusele allumatust, sest ebaproportsionaalsete karistuste ( trahvide ) mõju paistab olematu. Seega alates 4.-dast rikkumisest ei ole oluline isegi
.3 toodud rikkumiste samaliigilisus, vaid kogum 4 rikkumisest, mis võib koosneda nii ühesugustest kui ka erinevatest rikkumistest ning mille puhul rakendub haldustõkendina
Kuigi
.22 lõigete 2 ja 3 esmakordne rikkumine ei ole eraldiseisvana rikkumisteks, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, tuleb seda arvestada kogumis teiste ( korduvate ) rikkumistega sunnivahendi kohaldamisel. Esimene rikkumine tuleb arvesse nii
Seega ei ole mõistlikku põhjust, miks see ei peaks arvesse tulema
ARK, võttes aluseks kehtivad liiklusalased rikkumised, peatas õiguslikel alustel
6.Kaebaja on valesti lugenud rikkumisi, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine.Kiiruse ületamine on iseenesest rikkumine, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ja kiiruse ületamisest ei saa rikkumist alles peale teistkordset kiiruse ületamist. Asjaolu, et esimesel rikkumisel ei rakendata haldustõkendit, ei oma tähendust lõike 8 kohaldamisel. Kaebaja tõlgendus ei ole kooskõlas
mõtte ja seadusandja tegeliku tahtega. Käsitletavat sätet tuleb tõlgendada süstemaatiliselt koos
KOHTUISTUNG 7.Kohtuistungil vaidlustas kaebaja kaebust täiendavalt motiivil, mis seondub haldusakti andja volitustega, väites, et esitatud dokumentidest ei nähtu haldusakti andnud ametniku sellekohane pädevus. Kaebuse esitaja loobus esialgselt kohtule esitatud kaebuses toodud taotlusest teha ARK-le ettepanek küsimuse uueks läbivaatamiseks. Seoses alates 01.10.2005.a. jõustunud liiklusseaduse ja selle rakendussätetega ei ole nimetatud taotluse esitamiseks enam kaebaja seletuse kohaselt alust, mistõttu kaebuse esitaja kinnitas vaid otsuse tühistamisnõude juurde jäämist. KOHTU PÕHJENDUSED 8. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Liiklusseaduse (
) kuni 01.10.2005.a. kehtinud redaktsiooni § 41 lg 1 kohaselt on juhtimisõiguse peatamine isikul mootorsõiduki juhtimise keelamine. Sama paragrahvi lg 2 sätestas, et juhtimisõiguse peatab politseiametnik või juhiloa väljaandnud asutus või kohtunik.
lg 1 kohaselt juhiloa väljastab ja vahetab majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid” kohaselt on juhiluba väljastavaks asutuseks riiklik autoregistrikeskus . HMS § 8 lg 2 kohaselt määratakse haldusorgani siseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. 3 Asjas esitatud täiendavatest dokumentidest nähtuvalt on ARK-i direktori 29.10.2004.a. käskkirjaga nr 1-3/04/146 antud sama käskkirja lisas nimetatud ARK büroode töötajatele õigus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse nimel vormistada ja allkirjastada mootorsõidukijuhi juhtimisõiguse peatamise otsuseid. Viidatud käskkirja lisas on Tallinna büroo töötajatest sellist õigust omava töötajana teiste hulgas märgitud ka käesolevas asjas vaidlustatud otsuse allkirjastanud Enno Keel. Seega olid vaidlustatud otsuse allkirjastanud isikul vastavad volitused ning kaebuse esitaja esindaja on 16.01.06 kohtuistungil kinnitanud, et vastustaja poolt täiendavalt esitatud dokumentidest nähtuva põhjal pädevusküsimuses enam vaidlust ei ole. 9.Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK-i) vaidlustatud otsusega nr 3100 peatati 25.04.2005.a. A.N.e mootorsõiduki juhtimisõigus
Otsuse tegemise aluseks oli jõustunud Põhja Politseiprefektuuri 04.04.2005.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2373,05, 001524 , millega tunnistati A.N. süüdi
.22 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ja mis jõustus 20.04.2005.a., samuti varasemad kehtivad karistused
.22 lõike 2 järgi : 14.02.2002 otsus
.22 lg 2 rikkumise eest 16.01.2003.a., jõustunud 03.03.2003.a.; 14.08.2003 otsus
; 19.07.2004 otsus
.22 lg 2rikkumise eest 06.2004.a., jõustunud 05.08.2004.a.; Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitajal oli juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal neli karistamisotsust väärteomenetluses
Samuti puudub vaidlus selle üle, et karistamisotsused olid jõustunud ja karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei olnud kustunud. 10.
(kuni 01.10.2005.a. kehtinud redaktsioonis) § 41.3 lg 8 tulenevalt peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
.3 lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle kohaldamiseks omab tähtsust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigus peatada.Põhjendatud on kaebuse esitaja seisukoht, et käsitletava sätte rakendamiseks saab arvestada vaid rikkumisi, mille eest oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ning et
.3 lg 8 rakendatakse vaid siis, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumiste eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kuna juhtimisõiguse peatamine on ette nähtud
.22 lg 2 rikkumise eest alates teisest korrast, oli kaebuse esitajal vaidlustatud otsuse tegemise ajal kolm sellist liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumist, mis said olla aluseks juhtimisõiguse peatamiseks. Kuigi vastustaja väitel puudub mõistlik põhjendus, miks
.3 lõike 8 kohaldamisel peaks esimest rikkumist mitte arvestama, kui seda tehakse 4 sama paragrahvi lõike 2 või lõike 4 kohaldamisel, ei pea kohus põhjendatuks vastustaja lähtumist tõlgendusest , millega jäetakse kõrvale normis otsesõnu märgitu. Vaidlustatud otsuses
.3 lg 8 rakendamine, mis nõuab neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumist, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, on eespooltoodust tulenevalt õigusvastane ning otsus kuulub tühistamisele. 11.Kuigi
.3 teatud lünklikkus võis viia olukorrani, kus liiklusalaseid nõudeid korduvalt rikkunud isiku juhtmisõiguse piiramiseks puudus menetlejal alus, ei tulene eespooltoodust ARK-ile õigust juhtimisõiguse peatamiseks 24 kuuks olenemata sellest, kas konkreetsel juhul esinevad õiguslikud eeldused
ARK-i vaidlustatud otsuse õiguspärasuse vaieldamatu tõendina ei ole käsitletav õiguskantsleri seisukoht
.3 lg 8 tõlgendamise kohta , siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et Riigikohtu poolt on menetlusluba jäetud andmata kassatsioonkaebustele juhtudel, kus ringkonnakohtud on leidnud, et
.3 lõike 8 kohaldamisel rikkumiste arvult neljanda rikkumise korral on põhjendatud juhtimisõiguse peatamise otsuse kui õigusliku aluseta otsuse tühistamine. 12.Vaidlustatud otsuse osaline tühistamine (osas, mis ületab kuus kuud, seega sisuliselt
.3 lg 4 alusel) ei oleks õiguspärane, sest otsuse nr 3100 õiguslikuks aluseks on
Kohtul puudub seadusest tulenevalt õigus juhtimisõiguse peatamise otsustamiseks, samuti ei saa kohus teha käesoleval juhul ettekirjutust ARK-le asja uueks otsustamiseks. Samuti peab kohus siinjuures vajalikuks märkida järgmist: HMS § 3 lg 1 tulenevalt on haldusorgani kaalutlusõigus lubatud vaid seal, kus see on seadusega sõnaselgelt ette nähtud. Juhtimisõiguse peatamise kohaldamisel
alusel ei olnud seadusandja menetlejale, antud juhul Autoregistrikeskusele kaalutlusõiguse teostamise õigust ette näinud.
.3 lõiked 1-8, mis nägid ette ARK-i poolt juhtimisõiguse peatamise teatud hulga liiklusväärtegude toimepanemise eest jõustunud karistusotsuste alusel 1-24 kuuks olid imperatiivseteks õigusnormideks. Seadusandja oli kaalunud teo ja tagajärje suhte ja oli näinud
.3 ette juhtimisõiguse peatamise seaduses määratud ajaks seaduses sätestatud tingimuste ilmnemisel.
.3 lg 8 nagu ka teised selle paragrahvi lõiked ei võimalda ARK-l otsustada selle üle, kas on näiteks võimalik jätta juhtimisõigus peatamata, samuti ei võimalda otsustust, kas peatada viidatud sättes esitatud tingimuste esinemisel juhtimisõigus mõneks teiseks tähtajaks kui on sätestatud seaduses. Samamoodi ei võimalda norm otsustust, kas juhtimisõiguse peatamine 24 kuuks on võimalik teistsuguste aluste olemasolul kui normis kirjeldatud. Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele alates 01.10.2005.a. jõustunud
rakendussätete § 77.3 lg 6, mis näeb ette, et isiku juhtimisõigus jäetakse peatamata, kui seda ei ole enne 2005.aasta 1.oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 41.3 lõike 10 kohaselt peatatud. Viidatud sättes on peetud silmas selliseid juhtusid, kus ARK on küll saanud jõustunud karistamisotsuse enne väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse 5 muutmise seaduse jõustumist , kuid juhtimisõiguse peatamise otsust enne 01.10.2005.a. vormistatud ei ole. Kaebuse esitaja juhtimisõigus on peatatud 24.04.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega ning asjaolu, et kaebaja taotluse alusel peatas kohus otsuse täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni , ei tähenda juhtimisõiguse peatamise otsuse kehtetust. 13.HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja taotleb kantud kohtukulu kokku 5910 krooni vastustajalt väljamõistmist kaebaja kasuks. Riigilõivu tasumist tõendab kohtutoimiku lk 8 asuv 06.12.2004.a. maksekorraldus. Kohtule on esitatud OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv 10.05.2004.a. A.N.ele väljastatud arve nr 53 kaebuse koostamise eest summas 5000 krooni, koos käibemaksuga 5900 krooni ja advokaadibüroo juhataja Nikolai Kõivu kinnitus arve nr 53 tasumisest selle väljastamisel 10.05.2004.a. Viidatud arvest nähtuvalt tasutakse arve sularahas. Kohtule esitatud advokaadivolikirjast nähtuvalt on 10.05.2004.a. lepingu alusel volitatud adv.Nikolai Kõiv esindama A.N.t Tallinna Halduskohtus. HKMS § 87 lg 2 alusel võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohus leiab, et hüvitatavad õigusabikulud kuuluvad vähendamisele . Kohus arvestab sellega, et ARK-i otsus on vaidlustatud kohtusse kaebuse esitamisel ühel -
.3 lg 8 väära kohaldamise motiivil ning kaebuse tekst ( arvestamata rekvisiite) on ühele A-4 leheküljele mahutuv. Kaebust ei saa pidada keeruliste hulka kuuluvaks. Kohus leiab, et õigusabikulud peavad analoogilistes asjades olema enam-vähem ette prognoositavad, vastasel korral tuleb kulusid hinnata kas ülemäärastena või on konkreetses kohtuasjas tuvastatavad mingid erilised asjaolud. Käesoleva kaebuse puhul ei ole kohus täheldanud selliseid asjaolusid, mis eristaks antud juhtumit teistest analoogilistest, millistel juhtudel on kohtukulu põhjendatud suuruseks kohus pidanud õigusabikulu mitte üle 2500 krooni. Kaebaja esindaja on õigusabikulude suuruse kohta seletanud, et asjas peeti kaks kohtuistungit, mis suurendas sõidukulusid Viljandist Tallinna. Kohus leiab, et teise kohtuistungi pidamise põhjustas kaebaja enese käitumine. Vastustaja kirjalikus seletuses oli selgelt märgitud vastustaja soov arutada asja ilma vastustaja esindaja osavõtuta. Kaebuse esitaja pidi olema nimetatud asjaolust teadlik, ometi esitas ta täiendava motiivi otsuse vaidlustamiseks selle andnud ametiisiku pädevuse kahtluse alla seadmisega alles kohtuistungil . Tõstatatud küsimuse samal kohtuistungil lahendamiseks võimaluste leidmiseks välistas kaebaja väitega, et ta soovib esitada vastustajale täiendavaid küsimusi. Ometi kinnitas kaebaja esindaja järgmisel kohtuistungil, et seoses otsuse teinud ARK-i töötajal nõuetekohaste volituste olemasoluga tal küsimusi ei ole. Ülaltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks õigusabikulu 2500 krooni. Lea Kuuse kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.