Obsah (5)

§ 271§ 29§ 65§ 69§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste sekretär Sigrid Huik Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2006.a Tartu Tsiviilasja number 2-04-1632 Vii

§ 271

kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Käesoleva lepingu näol on tegemist üürilepinguga. Hageja väidab, et sisuliselt on üürileping sõlmitud nii J kui M.

§ 29

lg 1 ütleb, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist.

1. veebruaril
2. a sõlmitud lepingust nähtub, et see on sõlmitud hageja ja J vahel. Sellest hoolimata oli hageja algusest peale teadlik, et korterisse elama asuvad isikud on elukaaslased ja võis seetõttu eeldada, et neil on ühine majapidamine, mistõttu nad vastutavad ühiselt maksete tasumise eest. M pole nimetatud väidet ka ümber lükanud. Analüüsides poolte käitumist peale lepingu sõlmimist, on näha, et just M, kes faktiliselt lepingupooleks ei olnudki, on üürisuhtest tulenevaid makseid tasunud. Ka peale üürisuhte lõppemist oli M see isik, kes võlgnevust tasuma hakkas. Järelikult on ilmne, et ka M pidas end üürisuhtest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavaks. Isik ei ole ka nimetatud asjaolu vastu vaielnud, vaid on selle omaks võtnud. Lepingut tõlgendanud, leiab kohus, et lepingu poolteks on nii J kui M.

§ 65

lg 1 alusel , et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesoleval juhul on J ja M näol tegemist solidaarvõlgnikega ehk teisisõnu isikutega, kes peavad koos või eraldi hoolitsema kohustuse täitmise eest võlausaldaja ees. Võlausaldaja võib nõuda võla tasumist solidaarvõlgnikelt koos või kummaltki eraldi. Solidaarvõlgnike omavahelised kokkulepped kohustuse täitmise osas ei ole võlausaldajale siduvad, nii et asjaolu, et M on kogu aeg ise kõiki makseid tasunud ning J pole midagi maksnud, ei mängi siinkohal rolli – ikkagi on mõlemad kostjad kuni kohustuse täitmiseni selle eest vastutavad. Lähtudes eelnevast, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjatelt hagiavalduses nõutud summa hageja kasuks välja mõista. Siiski tahab kohus juhtida tähelepanu M õigustele.

69 lg 1 ütleb, et omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 69

lg-le 2, mille kohaselt läheb võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas, üle solidaarkohustuse täitnud võlgnikule. Eeldusel, et kostjad peavad tasuma makseid võrdsetes osades, on M õigus J pool kõigist nimetatud üürisuhte jooksul tehtud maksetest sisse nõuda nii pea, kui ta on kogu võla hageja ees likvideerinud.

§ 113

lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 5115,85-krooniselt võlasummalt nõuab hageja viivist 651,91 krooni. Kostja viivisenõudele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning see kostjatelt hageja kasuks välja mõista. KOHTUKULUDE JAOTUS

1. jaanuaril
2. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel
3. detsembrini
4. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS §-dele 47 ja 48 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud, milleks on riigilõiv 680 krooni ja Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise kulu 200 krooni. Kohus leiab, et nimetatud on kohtukulud on olnud vajalikud ja põhjendatud, mistõttu tuleb need kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik