2-05-19618 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukolleegium Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar, Ülle Jänes Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2006.a Tallinn Tsiviilasja numb

) § 15 lg 1 p 6 alusel, kuna võlgnik on võlausaldaja kinnitusel pankrotiavalduse aluseks olnud kohustuse täitnud. Kohus jättis kohtukulude väljamõistmise taotluse rahuldamata.

§ 15

lg 4 kohaselt kannab juhul, kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja, mistõttu puudub alus võlgnikult kohtukulude väljamõistmiseks TsMS § 62 lg-st 2 lähtuvalt. Määruskaebuse põhjendused

1. T. T. esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada, võtta vastu T. T. loobumine OÜ S. suhtes esitatud pankrotiavaldusest ja lõpetada menetlus ning mõista võlgnikult välja T. T. kantud riigilõiv 1600 krooni.
2. Kohtul puudus alus pankrotiavaldusest loobumise taotluse vastuvõtmisest keelduda. Kuna

ei reguleeri pankrotiavaldusest loobumist, kuulub kohaldamisele

§ 3lg 2 alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) hagist loobumise kohta sätestatu. Kohus ei ole pankrotiavaldusest loobumist määruses käsitlenud. Terminit „pankrotimenetlus“ tuleb käesoleval juhul mõista ekstensiivselt – see hõlmab kõiki toiminguid, mida kohus ja menetlusosalised teevad seoses ühe poole maksejõuetusmenetlusega, sh menetluse algatamisega. Kuna puudusid TsMS § 182 lg-tes 5 ja 6 sätestatud avaliku huvi ja alaealiste ning piiratud teovõimega isikute kaitseeesmärgist lähtuvad piirangud loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks, oli kohus kohustatud arvestama poole taotlust ja pankrotiavaldusest loobumise TsMS § 73 lg 2 ja 182 lg 4 alusel vastu võtma. Kohus lahendas vääralt võlausaldaja taotluse sisuliselt ja jättis määrusega pankrotimenetluse algatamata.

§ 15

lg 2 p 6 kohaldamine eeldab eksisteerivat pankrotiavaldust, millest võlausaldaja oli käesoleval juhul määruse tegemise ajaks loobunud. Kuni kohus ei ole lahendanud taotlust nõudest loobumise vastuvõtmise kohta, ei ole kohtul õigust võtta ka nõude osas seisukohta. TsMS § 182 lg 8 sätestab, et kui kohus ei võta hagist loobumist vast, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Kohus loobumise vastu võtmata jätmist ei põhjendanud.

1. Võlgnikult kuuluvad võlausaldaja kasuks väljamõistmisele kohtukulud TsMS § 62 lg 2 alusel, kuna võlausaldaja eesmärk pankrotiavalduse esitamisel ei olnud võlgniku pankroti väljakuulutamine, vaid oma nõudele rahulduse saamine ja võlgnik on nõude vabatahtlikult täitnud. Kui kohtukulud jääksid võlausaldaja kanda, viib see olukorrani, kus võlgnik viivitab oma kohustuste täitmisega viimase hetkeni, kuid võlausaldajal tuleb kanda kõik avalduse esitamisega seotud kulud. Selline järeldus ei saa olla kooskõlas pankroti- ja tsiviilkohtumenetluse õiguse üldise põhimõttega. Vastus määruskaebusele
2. OÜ S. ei nõustunud määruskaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Kohus jättis õigesti pankrotimenetluse algatamata

§ 15

lg 2 p 6 alusel ning seega tuleb kohtukulude jaotamisel lähtuda

§ 15

lõikest 4, mille kohaselt pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud kannab pankrotiavalduse esitaja.

1. Ringkonnakohtu põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 2

§ 3

lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikku ainult siis, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseaduse § 15 lg 2 p 6 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb; lg 4 kohaselt kannab juhul, kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. 11. Käesoleval juhul esitas võlausaldaja 07.12.2005 eelistungil, enne pankrotimenetluse algatamise otsustamist, taotluse pankrotiavaldusest loobumiseks. Taotluse kohaselt täitis võlgnik pankrotiavalduse aluseks olnud kohustuse 05.12.2005. 12. Seega on täidetud nõuded

§ 15lg 2 p 6 kohaldamiseks.

Kuna võlgniku poolt nõude täitmisel kuulus kohaldamisele

§ 15lg 2 p 6, ei olnud kohtul alust asja menetluse lõpetamiseks määruse tegemise ajal kehtinud Ts

MS § 217 p 4 alusel. Kohaldamisele ei kuulnud ka TsMS § 62 lg 1, kuna kohtukulude jaotuse pankrotimenetluse algatamata jätmisel sätestab

§ 15lg 4.

13. Pankrotiavaldusest loobumist

ei sätesta. Pankrotiavaldus on suunatud pankrotimenetluse algatamisele ja võlgniku püsiva maksejõuetuse tõttu pankroti väljakuulutamisele. Seevastu hagimenetluse eesmärgiks on hageja nõude rahuldamine. Seega ei ole samastatavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude täitmine ja hageja nõude täitmine hagimenetluses. Arvestades hagiavalduse ja pankrotiavalduse erinevusi on seadusandja sätestanud ka erineva regulatsiooni juhtudeks, kui kohustatud isik nõude täidab. Võlausaldajal oli võimalus esitada võlgniku vastu hagiavaldus võlgnetava summa saamiseks. Kui võlausaldaja valis oma õiguste kaitseks pankrotiavalduse esitamise, võttis võlausaldaja endale riski, et võlgniku poolt pankrotiavalduse aluseks oleva kohustuse täitmise korral enne pankrotimenetlus algatamist pankrotimenetlust ei algatata ja kohtukulud jäävad

§ 15lg 4 kohaselt pankrotiavalduse esitaja kanda.

14.

§ 15

lõikes 4 sätestatu ei ole kolleegiumi arvates ka liigselt koormav võlausaldajale, kelle nõue täideti. Üldjuhul on võlausaldajal võimalik panna oma nõuded maksma hagimenetluses, mis on reeglina kiirem võrreldes pankrotimenetlusega ega puuduta peale hageja ja kostja teisi isikuid. Pankrotimenetluse algatamise tagajärjed on võlgniku jaoks erinevad hagi rahuldamisest. Samuti ei garanteeri võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse rahuldamine ja pankrotimenetluse algatamine võlausaldajale nõude kohest rahuldamist. Nimetatud erisuste tõttu kannab pankrotimenetluse algatamata jätmisel kohtukulude kandmise riski võlausaldaja. Kohtunikud: K. Kullerkupp M. Klaar Ü. Jänes 3