lg.1, 2 ja 3 sätete kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Pooled võivad iga võla, mis on tekkinud ostust – müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid.
kohaselt on solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt. Kreeditoril, kes ei ole saanud täielikku rahuldust ühelt solidaarselt võlgnikult, on õigus saamata jäänut sisse nõuda ülejäänud solidaarsetelt võlgnikelt. Solidaarse kohustuse korral ei ole võlgnikul õigust esitada kreeditori nõudele vastuväiteid, mis rajanevad teiste võlgnike sellistel suhetel kreeditoriga, millest antud võlgnik osa ei võta. Solidaarse kohustuse täitmine täielikult ühe võlgniku poolt vabastab ülejäänud võlgnikud täitmisest kreeditorile. Solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul on tagasinõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisiti. Ühe kaasvõlgniku poolt solidaarse kohustuse täitnud võlgnikule tasumata jäetud osa jääb võrdsetes 5 osades tema ja ülejäänud kaasvõlgnike kanda.
ja §207 sätestavad, et käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Käendusega võib olla tagatud ainult tõeline nõue. Käendusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob endaga kaasa käenduslepingu kehtetuse. Kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käesoleva võlasuhte tekkimise ajal kehtinud
lg.3 kohaselt ei ole kreeditoril ei ole õigust nõuda leppetrahvi (trahvi, viivise) tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Vastavalt
isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud.
lg.1, 2 ja 3 sätestavad, et kui kohustise mittetäitmine või mitte nõuetekohane täitmine toimus mõlema poole süü tõttu, siis kohus, arbitraaž või vahekohus vähendab vastavalt võlgniku vastutuse määra. Kohtul, arbitraažil või vahekohtul on õigus samuti vähendada võlgniku vastutuse määra, kui kreeditor tahtlikult või ettevaatamatult soodustas mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahjude suurenemist või ei võtnud tarvitusele abinõusid nende vähendamiseks.
sätteid kohaldatakse vastavalt ka juhtudel, kui võlgnik seaduse või lepingu alusel kannab varalist vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest, sõltumata oma süüst. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Trenton Invest hagi I.A vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges, nii tsiviiltoimiku materjalidega kui ka kohtuistungil uuritud tõenditega, tõendatuks, et I.A olles komplekslepingu (laenulepingu) järgi kohustatud tasuma Aktsiaseltsile Eesti Maapank (pankrotis) graafikujärgseid laenumakseid ja maksete tasumisega viivitamise korral viivist, täitis oma kohustusi mittesüüliselt mitte kohaselt ning selle asjaolu tõttu ei ole kohustatud maksma hagejale viivist. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhtumil oli tegemist Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis), kui kreeditori poolse 6 viivitusega, kes ei võtnud vastu laenulepingu järgseid kuumakseid I.A lepingus näidatud tähtaegadel. Kohus luges tõendatuks, et juhul isegi kui I.A olekski koos Aktsiaseltsiga Eesti Maapank (pankrotis) süüdi viivituses, ka sellisel juhul on kohtul õigus mõlema poole süü tõttu vähendada vastavalt võlgniku vastutuse määra. Kohtul on õigus samuti vähendada võlgniku vastutuse määra, kui kreeditor, Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis), tahtlikult või ettevaatamatult soodustas mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahjude suurenemist või ei võtnud tarvitusele abinõusid nende vähendamiseks. Kohtul on õigus I.A vastutusest vabastada ka juhtudel, kui võlgnik, I.A, seaduse või lepingu alusel kannaks varalist vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest sõltumata oma süüst. Käesoleval juhul luges kohus tõendatuks, et komplekslepingu p.7 sätete kohaselt oli Aktsiaseltsil Eesti Maapank (pankrotis) õigus nõuda kohest laenusumma tasumist ainul laenulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kirjalikes teadetes I.A Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamist ei nõudnud, samuti ei teatanud ta I.A ka laenulepingu ennetähtaegsest ei lõpetamisest, mille tõttu puudus Aktsiaseltsil Eesti Maapank (pankrotis) pankroti väljakuulutamisest tingitud viivituse lõppemisel õigus I.A nõuda koheselt kogu laenusumma tasumist. Kohus luges tõendatuks, et I.A poolne viivitus 6 – kuud oli otseselt põhjuslikus seoses sellele eelnenud Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) viivitusega kuus kuud, mille kestel ei võtnud Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) kõiki lepinguid rikkudes vastu laenulepingujärgseid tagasimakseid. Riigilõiv käesolevas tsiviilasjas tuleb panna Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) kanda. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.