3-05-884 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised esindajad ja Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja Lea Kuuse 03.veebruar
- a Tallinn 3-05-884 ( endine nr 3-1294/05) A.S.i kaebus Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastaseks tunnistamise ja toimingu sooritamiseks kohustamise nõudes nende Kaebuse esitaja A.S.; Vastustaja Justiitsministeerium, volitatud esindaja Mariko Jõeorg Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON 20.jaanuar 2006 1.Jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel A.S.i kaebus rahuldamata . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates apellatsioonkaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse. ASJAOLUD 1.Kinnipeetav A.S. esitas Justiitsministeeriumile 28.08.2005.a. kaks vaiet – ühes neist vaidlustas A.S Murru Vangla direktori 22.08.2005.a. käskkirja nr 1081 dm, teises vaides vaidlustas ta Murru Vangla direktori 26.08.2005.a.käskkirja nr 51-i. Justiitsministeerium tagastas viitega haldusmenetluse seaduse § 73 lg 1 ja § 79 lg 2 27.09.2005.a. kirjaga nr 4-108/2446 vaided kaebuse esitajale, selgitades, et vaided Murru Vangla direktori käskkirjade peale tuleb esitada Murru Vangla kaudu, kes kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 80 lg 1 edastab need Justiitsministeeriumile või rahuldab lähtuvalt sama paragrahvi lõikest
- Ka juhiti vaide esitaja tähelepanu HMS § 72, milles on toodud võimalikud vaide taotlused. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 2.Kohtule esitatud kaebuses leiab A.S., et vaide tagastamisega on rikutud tema kaebeõigust, vaiete tagastamine on ebaseaduslik ja korruptiivne ning sellise tegevusega rikutakse kaebaja 1 õigusi kaevata vangla ametnike tegevuse (ja tegevusetuse) peale kõrgemalseisvale organile. Kaebuse väitel ei jõua kinnipeetavate pöördumised, milles kaevatakse vangla tegevuse peale, kontrolli teostava organini. Samuti leiab kaebaja, et Justiitsministeerium oleks pidanud menetlust alustama, äärmisel juhul saatma vaide Murru Vanglale, mitte aga vaide esitajale. Sellise tegevusega on kaebaja arvates rikutud ka haldusmenetluse efektiivsuse, eesmärgipärasuse ja kiiruse põhimõtteid. Kaebaja leiab, et Justiitsministeerium on toiminud õigusvastaselt ja rikkunud kaebaja õigusi ka sellega, et vastas temale eesti keeles. Kaebuse esitaja taotleb Justiitsministeeriumi vaide tagastamise toimingu õigusvastaseks tunnistamist ning Justiitsministeeriumi kohustamist vaiete läbivaatamiseks, samuti Justiitsministeeriumi kohustamist temale vene keeles vastamiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT 3.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Kaebaja vaided tagastati seetõttu, et kaebaja ei olnud järginud vaiete esitamisel haldusmenetluse seaduse § 73 sätestatud vaidemenetluse korda. Vaide peab lahendama haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui selle haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vangistusseaduse § 1.1 lg 6 kohaselt on vangla haldusakti ja toimingu peale esitatud vaide läbi vaatamine ja lahendamine Justiitsministeeriumi pädevuses. Seega oli Justiitsministeerium pädev vaiet tagastama. Põhjendamatu on väide, et haldusmenetlus pidanuks toimuma vene keeles. HMS § 20 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ja võõrkeeli kasutatakse keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse § 10 ja § 11 tulenevalt on omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja nende ametnikelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles. Kuna Tallinna linnas ei ole vähemalt pooled püsielanikest vähemusrahvusest, ei kuulu keeleseaduse nimetatud sätted kohaldamisele ning haldusmenetlus toimub eesti keeles. Välistatud ei ole tõlgi kaasamine, kuid seda peab menetlusosaline taotlema. Justiitsministeerium ei nõua tulenevalt Justiitsministeeriumi kantsleri 15.01.2003.a. käskkirjaga nr 10 kinnitatud „Justiitsministeeriumi asjaajamiskorra“ § 20 .1 lõike 4 kohaselt kinnipeetavatelt eestikeelsete dokumentide esitamist. HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4.Kohus leiab, et A.S.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda kaebuse taotlustel ning siis käsitleb kohus kaebuse sisu.
- Kohus, tõlgendades kaebuse taotlusi , leidis 12.12.05 kohtumääruses, et kaebuse esitaja sooviks on Justiitsministeeriumi vaide tagastamise toimingu õigusvastaseks tunnistamine ning Justiitsministeeriumi kohustamine vaiete läbivaatamiseks. Kuigi kaebuses on toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlus ja kohustamistaotlus esitatud iseseisvatena, tuleb kaebust tõlgendada kohustamiskaebusena , sest kohustamisnõue on hõlmatud õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kohtuotsuse resolutsioonis toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks peab kaebuse esitajal olema veel mingi põhjendatud huvi. Kohus leidis, et kaebusest järelduvalt on kaebaja sooviks, et tema vaideid menetletaks ning muud põhjendatud huvi kaebaja esile toonud ei ole. Ka kohtuistungil kinnitas kaebaja ,et kohus on kaebaja soovi õigesti mõistnud ning kaebaja sooviks on, et Justiitsministeerium kaebajale vastaks. 2 Asja arutamise käigus ilmnes kaebuse esitaja seletusest, et Murru Vangla mõlema käskkirja peale, millele oli esitatud vaie, on esitatud kaebus halduskohtusse. Nimetatud asjaolu kaebaja kohtule teada andnud varem ei olnud, samuti ei olnud sellest teadlik vastustaja. Kohus selgitas kaebuse esitajale kohtuistungil, et HMS § 79 lg 1 p , mis sätestab vaide tagastamise alused , näeb ette vaide tagastamise juhul, kui samas asjas on jõustunud kohtuotsus või toimub kohtumenetlus ning seega ei oleks ka toimingu õigusvastasuse tuvastamise korral kohtul võimalik Justiitsministeeriumi toimingu sooritamiseks – vaiete läbivaatamiseks - kohustada. Kaebuse esitaja palus tuvastada toimingu õigusvastasus. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt on põhjendatud huviks hoida edaspidi ära Justiitsministeeriumi poolt kaebuse esitaja õiguste rikkumist analoogilistel juhtudel. Kohus leiab, et tegevuse õigusvastasuse tagantjärele tuvastamine võib olla põhjendatud huviks sellise tegevuse kordumise ohu korral ja õiguste edaspidise rikkumise ärahoidmiseks. Seega saab antud juhul preventiivne eesmärk olla põhjendatud huviks. Kuna kaebuse esitaja ei väljendanud esialgsest liitkaebusest kohustamisnõude väljajätmist viisil, mis annaks kohtule aluse käsitleda seda kohustamisnõudes kaebusest loobumisena, ka tuvastas kohus kontrollimisel vaid ühe vaides vaidlustatud käskkirjadest ( 22.08.05) vaidlustamise halduskohtus ei lõpeta kohus kohustamisnõude osas menetlust, vaid käsitleb kaebust õigusvastasuse tuvastamise ja kohustamiskaebusena.
- Ekslik on kaebaja väide, et vaide tagastamisega kaebuse esitajale rikuti tema õigust pöörduda vaidega kõrgemalseisva organi poole. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud toiminguga- Justiitsministeeriumi poolt kirjaga vaide tagastamisega ei tehtud otsustust vaidemenetluse lõpetamiseks. Sellist järeldust kirja sisust teha ei saa. Vaidemenetlust lõpetavad vaide tagastamise alused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg
- Käsitletaval juhul on kirjast nähtuvalt vaide tagastamine toimunud sama paragrahvi lg 2 alusel, millisel juhul vaide tagastamine menetlust ei lõpeta, kuna seadus näeb ette võimaluse sellise vaide läbivaatamiseks. Vaide tagastamisest kaebuse esitajale teatamine selleks, et ta esitaks vaide seaduses sätestatud korras, on menetlustoiminguks. Sellise tagastamisega ei tekitatud kaebuse esitajale pöördumatuid õigusi või kohustusi ning ei võetud temalt ära võimalust vaide esitamiseks. Justiitsministeerium selgitas , et selles menetluse etapis ei saa ta vaiet lahendada ja suunas A.S.i vaiet esitama Murru Vangla kaudu. 7.Väär on kaebaja seisukoht, et Justiitsministeeriumil oli kohustus vaie läbi vaadata või äärmisel juhul tagastada see Murru Vanglale, mitte aga kaebuse esitajale. Vaidealluvust reguleerib HMS § 73, mis sätestab:
(1)Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet.
(2)Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan.
(3)Kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eespooltoodud sätetest tuleneb, et üldreeglina on vaideorganiks haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostav organ. Sama paragrahvi teised lõiked, s.o.lõiked 2 ja 3 sätestavad lõikes 1 toodud üldreeglist erandi ja näevad ette, et kui lähteorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole või kui selleks on minister, siis on vaideorganiks lähteorgan ise , kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vangistusseaduse § 1.1 lg 6 sätestab, et vangla haldusakti ja toimingu peale esitatud vaide vaatab läbi ja lahendab Justiitsministeerium. Seega Murru Vangla direktori käskkirjadele esitatud vaiete puhul on vaideorganiks Justiitsministeerium. 3 HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Haldusorganina tuleks HMS § 73 tulenevalt mõista haldusorganit, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Samas tuleneb HMS vaidemenetlust reguleerivatest sätetest, et vaie esitatakse haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu, milline teeb vajalikud ettevalmistavad toimingud, sealhulgas aitab kõrvaldada vaide puudused ning vastavalt HMS §-le 80 edastab seadusenõuetele vastava vaide koos dokumentidega vaideorganile ( viidatud paragrahvi lg1) või kui ta leiab, et vaie on põhjendatud, võib ta selle ise rahuldada( sama paragrahvi lg 2 ). Kaebuse esitaja esitas vaide otse Justiitsministeeriumile, mitte aga seaduses sätestatud korra kohaselt Murru Vanglale. Kuigi seadus näeb vaideorganile ette ka võimaluse saata ise vaie haldusorganile, kes andis haldusakti või sooritas toimingu, antud juhul siis Murru Vanglale, ei tähenda vaide tagastamine vaide esitajale sellise toimingu õigusvastasust.. HMS tulenevalt on lähteorgani pädevuses eelmenetluse toimingute tegemine - kontrollida, kas vaie vastab nõuetele ja anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks,koguda dokumente jms. Vaideorgan ei pea tegelema ülesannetega, mis on pandud vaidemenetluses lähteorganile . Vaide esitajal ei ole õigust nõuda vaidemenetluse ettevalmistavate toimingute tegemist vaideorganilt. Oluline vaide esitamiseks lähteorgani kaudu on seaduses sätestatud haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani ( lähteorganil) õigus vaidega nõustumise korral see ise rahuldada . Selline vaidemenetluse kord on kehtestatud pidades muu hulgas silmas vaidemenetluse efektiivsust, eesmärgipärasust, kiirust ja lihtsust. Kaebaja väide, et vaide esitamisega lähteorgani kaudu ei jõuagi vaie vaideorganini on vastuolus vaidemenetlust reguleerivate HMS sätetega. Kohus rõhutab siinjuures, et vaiet ei edastata lähteorganile vaid juhul ,kui lähteorgan selle rahuldab Seega oli Justiitsministeeriumil õigus vaie selle esitajale tagastada ning vaie tagastamisega A.S.i õigusi ei rikutud. 8.Kaebuse esitaja õigusi ei rikutud ka sellega, et tema venekeelsele vaidele anti vastus eesti keeles. Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamise keeleks eesti keel. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses sätestab PS § 52 lg 3 tulenevalt seadus. HMS § 20 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning võõrkeeli kasutatakse keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse § 10 ja § 11 tulenevalt on omavalitsusüksustes, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja nende ametnikelt vastuseid eesti keeles. Kohus nõustub vastustaja põhjenduste ja seisukohaga, et Tallinna linn ei ole omavalitsusüksuseks, kus vähemalt pooled püsielanikest oleks vähemusrahvusest ning seega ei ole rikutud kaebaja põhiseaduslikke õigusi ega keeleseadust. Lea Kuuse Kohtunik 4