← Eesti

3-05-554/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-554 Haldusasi AS ***

§ 17lg 3 kui põhiseadusega vastuolus olevate sätete kohaldamata jätmist.

Kaebaja märkis, et need sätted on vastuolus põhiseaduse §-ga 12, kuna seavad isikud, kes taotlevad avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, halvemasse olukorda eraõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotlejatega. Kaebuse esitamise tähtaeg avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole reguleeritud selliselt nagu TsÜS §-des 158-

  1. Tallinna Linnavalitsus leidis, et kaebus ei ole tähtaegne ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad põhjused. Kaebuse esitamise tähtaega tuleb hakata arvestama alates 22.08.1997, millal AS *** sai oma õiguste võimalikust rikkumisest teada, kui talle Tallinna Linnakohtu kinnistusamet saatis 13.08.1997 kinnistamisotsuse, millega J. P. ja I. P. kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kanti. Vaidlusaluse varaga seoses on AS *** Tallinna Linnakohtule esitanud aegade jooksul hagisid ning toimunud kohtuvaidlustes on kaebaja kasutanud kvalifitseeritud õigusabi, mistõttu ta pidi mõistma, millise akti või tegevusega tema õigusi rikuti ja temale kahju tekitati.
  2. Tallinna Halduskohtu 09.12.2005 määrusega nr 3-917/05 lõpetati AS *** kaebuse menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohtu põhjendused olid järgmised. 1) Kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. RVS § 31 lg 2 kohaselt saab enne RVS jõustumist tekitatud kahju hüvitamist nõuda enne RVS jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul RVS jõustumisest arvates. Kaebaja kaotas õiguse Tallinnas Kadaka tee ** asuvat maatükki ostueesõigusega erastada alates Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 718-k andmisest 14.03.1997 seetõttu, et maa otsustati tagastada, mitte aga seetõttu, et kaebuse esitaja ise sellesama maatüki
  3. aastal ostis. 11.07.2002 ei kaotanud kaebuse esitaja vaidlusaluse otsuse tõttu mitte ühtegi oma õigust, tema õiguste väidetavad rikkumised leidsid aset varem ning kaebuse esitaja pidi nendest teadlik olema. Kahjust teadasaamise ajaks tuleb pidada aega, mil kaebuse esitaja sai nimetatud korraldusest teada. Sellest korraldusest pidi kaebaja teadlik olema hiljemalt 20.11.1998, mil ta esitas Tallinna Linnavalitsusele taotluse korralduse nr 718-k tühistamiseks. Käesoleval juhul on tegemist kahjuga, mis tekkis enne RVS jõustumist ning RVS § 31 lg 2 kohaselt oleks tulnud sellise nõudega halduskohtu poole pöörduda hiljemalt 01.01.
  4. Kaebuse esitaja toimingud, mille eesmärk oli kahju suurenemise vältimine, ei mõjuta kaebetähtaja kulgu. 2) Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada seda, et kaebaja on taotlenud Tallinna Linnavalitsuse 14.03.1997 otsuse nr 718-k tühistamist. Vaatamata kaebaja sellekohasele 20.11.1998 taotlusele ei ole linnavalitsus korraldust nr 718-k tühistanud. Kaebajal ei olnud põhjust jääda lootma, et see korraldus kehtetuks tunnistatakse. Kaebaja on korralduse nr 718-k tühistamise taotlusega linnavalitsuse poole pöördunud uuesti 29.09.2004, kuid selle taotluse esitamine ei ole tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks seetõttu, et kaebaja oleks juba varem pidanud olema oma õiguste kaitsel aktiivsem ja hoolikam. Ka kinnistu omandamine 11.07.2002 lepinguga ei selgita kaebetähtaja rikkumist. 3) HKMS § 9 lg 4 ning RVS § 17 lg 3 pole vastuolus põhiseadusega. Kuigi kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg kulgeb paralleelselt ka sel ajal, mil kahjustatud isik üritab kõrvaldada oma õiguste rikkumist muude vahenditega, ei mineta kaebaja võimalust kohtu poole pöörduda, kui kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 2

(5)3-05-554 3. Erikaebuses palub AS *** tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2005 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtusse. Alternatiivselt palub erikaebuse esitaja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata HKMS §

§ 17

lg 3 osas, milles see näeb ette taotluse või kaebuse esitamise kolmeaastase tähtaja arvates päevast, millal isik kahjust või selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Erikaebuse esitaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ning rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Erikaebuse põhjendused on järgmised: 1) Tallinna Linnavalitsus ei ole lahendanud erikaebuse esitaja 30.12.1997 esitatud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks – puudub haldusakt maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta. 11.07.2002 sõlmitud lepingu puudumisel ei saaks rääkida kahjust ega kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja kulgemise algusest; 2) Tallinna Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud HKMS § 12 lg-t 3, kaebaja viidatud asjaolud on käsitletavad mõjuvate põhjustena kaebetähtaja ennistamiseks. Erikaebuse esitaja pöördus 20.11.1998 Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Omandireformiameti poole taotlusega vaadata läbi korraldused nr 718-k ja 4433-k. Tallinna Linnavalitsus tunnistas oma 15.12.1999 korraldusega nr 7847-k korralduse nr 4433-k kehtetuks tulenevalt asjaolust, et tagastatud maal asusid erikaebuse esitajale kuuluvad hooned ja rajatised. Kuna korraldused nr 718-k ja 4433-k põhinevad samadel õiguslikel alustel, puudus erikaebuse esitajal mõistlik põhjus arvata, et linnavalitsus lahendab tema taotluse tühistada korraldus nr 718-k teisiti. Kaebuse esitaja 06.01.2000 uuele pöördumisele korralduse nr 718-k tühistamise taotlusega vastas Tallinna Omandireformiamet 18.01.2000 kirjaga nr 2-7/61, et eelnõu Tallinna Linnavalitsuse 14.03.1997 korralduse nr 718-k osaliseks muutmiseks on ettevalmistamisel. See tähendab, et linnavalitsus pidas korralduse tühistamist ja va idluse kohtuvälist lahendamist võimalikuks. Taolises situatsioonis puudus erikaebuse esitajal põhjus kahelda Tallinna Linnavalitsuse seisukohtade paikapidavuses ning tal puudus põhjus pöörduda sellises situatsioonis kaebusega kohtusse. Kaebajalt ei saanud kaebetähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Taotluse tühistada Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 718-k on erikaebuse esitaja esitanud ka 10.09.2001 ja 29.09.2004, seega on kaebaja aktiivselt püüdnud leida teisi võimalikke lahendusi. Kaebaja viimasele taotlusele vastas linnavalitsus 27.10.2004, et enne küsimuse lahendamist on vaja saada õigustatud subjektide seisukoht, 23.02.2005 teatas linnavalitsus kaebajale õigustatud subjektide seisukoha. Kaebaja on 24.10.2001 esitanud Tallinna Linnavalitsusele taotluse, et see teostaks Kadaka tee ** maatüki suhtes ostueesõigust. Erikaebuse esitaja ostis kinnistu Kadaka tee ** 11.07.2002 seetõttu, et kinnistu edasivõõrandamine heausksele omanikule välistab haldusakti tagasitäitmise. Eeltoodu näitab, et kaebaja on püüdnud aktiivselt saavutada oma õiguste taastamist kohtuväliselt ning on teinud endast kõik oleneva kahju suurenemise vältimiseks; 3) HKMS §

§ 17lg 3 on põhiseadusega vastuolus.

01.01.2002 jõustunud RVS § 7 lg 1 sätestab üld ise põhimõtte, mille kohaselt peab isik püüdma õigusvastase haldusaktiga tekitatud ebaõiglust kõrvaldada esmaste õiguskaitsevahenditega, milleks on haldusakti tühistamise nõue, toimingu lõpetamise nõue ja haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue. HKMS § 9 lg-st 4 tuleneb, et kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg kulgeb paralleelselt ka sellel ajal, mil kahjusaaja üritab kõrvaldada oma õiguste rikkumist esmaste õiguskaitsevahenditega – tühistamisvõi kohustamiskaebusega. On võimalik olukord, kus kolmeaastane kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg möödub enne, kui eelnimetatud kaebustes jõutakse jõustunud kohtulahendini, ning isik minetab kohtusse pöördumise võimaluse. Halduskohtu viidatud kaebetähtaja ennistamise võimalus on pigem erandlik ning isikul puudub tähtaja ennistamise suhtes kindlus. Ebavõrdne kohtlemine väljendub selles, et RVS ja HKMS ei sätesta sarnast regula tsiooni nagu TsÜS §-d 158169 ning TsÜS ja VÕS ei näe ette seda, et isik peaks hagi aegumise tähtaja jooksul tegema midagi selleks, et püüda tekitatud ebaõiglust kõrvaldada esmaste õiguskaitsevahenditega. 4. Tallinna Linnavalitsus vastuses erikaebusele palub jätta see rahuldamata. 3

(5)3-05-554 1) Linnavalitsus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebuse oleks halduskohtule pidanud esitama
  1. jaanuariks
  2. Linnavalitsus leiab, et kaebaja sai oma õiguste rikkumisest teada tegelikult juba hiljemalt
  3. augustil 1997, kinnistamisotsuse ärakirja saamisel. Kuna kaebaja ka ise on seisukohal, et kahju on talle tekitatud linnavalitsuse 14.03.1997 korraldusega nr 718-k, ei ole põhjendatud seisukoht, et kaebetähtaega tuleb hakata arvestama
  4. juulist
  5. 2) Halduskohus on õigesti leidnud, et puuduvad asjaolud, mille tõttu kaebajalt ei oleks saanud mõistlikult eeldada kaebetähtaja jooksul kaebuse esitamist. Haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kaebuse esitajale on kogu aeg olnud tagatud kvaliteetne õigusabi, mistõttu ta pidi ka kohtuväliste õiguskaitseabinõude kasutamisel ette nägema, et kohtusse pöördumise võimalus võib kaebetähtaja ületamise tõttu ära langeda. 3) Asjaolu, et haldusõigus te ja tsiviilõigus te teostamisel on ettenähtud erinevad menetluskorrad ja protsessuaalsed tähtajad, ei tähenda põhiseadusevastasust ega võrdsuse põhimõtte eiramist PS § 12 lg 1 tähenduses. Samuti ei muuda HKMS § 9 lg- t 4 ja RVS § 17 lg- t 3 PS §- ga 12 lg 1 vastuolus olevaks asjaolu, et kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg kulgeb paralleelselt ka sel ajal, mil isik üritab kõrvaldada oma õiguste rikkumist muude vahenditega. Ka sellisel juhul pole kahjunõudega kohtu poole pöördumine välistatud. Halduskohtumenetluses kehtiv kahju hüvitamise kaebuse esitamise kolmeaastane tähtaeg on piisavalt pikk, et isik jõuaks selgusele, kas tema õigusi on rikutud, samuti on tähtaega võimalik ennistada, mis on võrreldav materiaalõigusliku aegumistähtaja peatumisega. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist oli võimalik halduskohtult üldistel alustel (TsK §-d 448-450) esitada ka
  6. aastal, kui kaebaja linnavalitsuse korraldusest nr 718-k teada sai. AS *** kaebevõimalused on olnud oluliselt avaramad võrreldes nende isikutega, kes soovivad esitada kahjunõude peale RVS jõustumist aset leidnud õiguste rikkumise korral ning peavad seda tegema kolme aasta jooksul, kaebajal oli aga selle nõude esitamiseks aega ligi 7 aastat, alates
  7. aastast kuni 01.01.
  8. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Kaebuse esitaja AS *** taotleb halduskohtult Tallinna Linnavalitsuse 14.03.1997 korraldusega nr 718-k tekitatud, seega enne riigivastutuse seaduse
  10. jaanuaril 2002 jõustumist tekitatud kahju hüvitamist. Järelikult on kaebuse tähtaegsuse hindamisel asjassepuutuvaks sätteks RVS § 31 lg 2, mille kohaselt võib enne riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse või kaebuse esitada enne riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul riigivastutuse seaduse jõustumisest arvates, samuti kahju hüvitamise hagi esitamiseks kehtinud tähtajad. Kuna käesolev kaebus on esitatud pärast kolme aasta möödumist riigivastutuse seaduse jõustumisest, on halduskohus õigesti tuvastanud, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega.
  11. Erikaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis näitaksid, et kaebetähtaega on ületatud kaebuse esitajast sõltumatutel mõjuvatel põhjustel. Kaebuse esitaja katsed saavutada kahju heastamine kohtuvälise lahenduse korras ei ole kaebuse esitajast sõltumatud mõjuvad põhjused kohtusse mittepöördumiseks, vaid kaebuse esitaja valik eelistada kohtusse pöördumisele muid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja esiletoodud asjaoludest ei nähtu, mis võis teda sedavõrd pika ajavahemiku vältel, mis jääb Tallinna Linnavalitsuse 14.03.1997 korraldusest nr 718-k teadasaamisest (hiljemalt novembris 1998, nagu tuvastas halduskohus) kuni kaebuse esitamise tähtaja lõppemiseni
  12. jaanuaril 2005 eksitada kohtusse pöördumise vajalikkuse suhtes. Erikaebuse esitaja viitab muuhulgas sellele, et Tallinna 4
(5)3-05-554 Linnavalitsuse 15.12.1999 korraldusega nr 7847-k tunnistati kaebuse esitaja 20.11.1998 taotlusel kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 14.11.1997 korraldus nr 4433-k, millega oli I. P- le ja J. P- le tagastatud sama õigusvastaselt võõrandatud maaüksuse osas õigusvastaselt võõrandatud maa aadressil Kadaka tee **, ning tagastamiskorralduse kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli asjaolu, et tagastatud maaüksusel asusid AS *** hooned ja rajatised. Halduskohus on aga õigesti leidnud, et olukorras, kus 20.11.1998 taotlust ei oldud enam kui aasta peale esitamist rahuldatud 14.03.1997 korraldusest nr 718-k kehtetuks tunnistamise osas, ei olnud kaebuse esitaja poolt edasine taotluse rahuldamise ootamine enam põhjendatud. 7. Kuna käesoleva kaebuse tähtaegsuse hindamisel on asjassepuutuvad RVS § 31 lg 2 ja selles sättes silmas peetud kahju hüvitamise hagi esitamise tähtaega reguleerivad normid (kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 113 lg 2 ja 116), pole asjakohased erikaebuse väited RVS § 17 lg 3 ja HKMS § 9 lg 4 põhiseadusevastasuse kohta. Ringkonnakohus märgib siiski, et ainuüksi asjaolu, et erinevates kohtumenetlustes lahendamisele kuuluvate era- ja avalikõiguslikest suhetest tulenevate nõuete esitamise tähtajad on reguleeritud erinevalt, ei tähenda veel võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.