MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-468 Haldusasi T.P. kaebus Pärnu Linnavalitsuse tegevusetuse Pärnus, Kooli 5-19 asuva korteri mõttelise osa erastamisel õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 7.oktoobri 2005 otsus haldusasjas nr 3-269/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus T. P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja T. P. Vastustaja Pärnu Linnavalitsus RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Halduskohtu 7.oktoobri 2005 otsus haldusasjas nr 3-269/2004 ja lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetlus. EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Linnavalitsuse elamuameti 19.novembri 1997 käskkirjaga nr 23 tunnistati T. P. Pärnus, Kooli * asuva eluruumi erastamise õigusest loobunuks ostu- müügilepingu ettevalmistamisele mitteilmumise tõttu. 17.detsembril 1997 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandas Kooli * asuva kolmetoalise korteri A. T . 3-04-468
- 25.mail 1999 esitas T. P. Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palus Pärnu Linnavalitsuse elamuameti 19.novembri 1997 käskkirja nr 23 tühistada ja teha kindlaks eluruumi Pärnus, Kooli * erastamise (toimingu) õigusvastasus 38/100 mõttelise osa erastamisel. 3.septembril 2001 täiendas T. P. kaebust nõudega mõista Pärnu Linnavalitsuselt välja õigusvastase haldusakti andmise ja eluruumi õigusvastase erastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks 123 200 krooni. Kaebuse väidete kohaselt tekitati kaebajale 103 900 krooni suurune kahju (38 % korteri turuhinnast, millest on maha arvatud erastamiskulud) võimaluse võtmisega erastada tema poolt üürilepingu alusel kasutatud elamispind ja omandada erastamisega 38 % eluruumist asukohaga Kooli * ning 19 300 krooni suurune kahju seoses sellega, et potentsiaalselt kaebajale kuuluma pidanud vara oli pikema ajavahemiku jooksul tema käsutusest väljas (halduskohtu toimiku haldusasjas nr 3-94/2001 lk 3-4, 101-102). Pärnu Halduskohtu 28.septembri 2001 otsusega rahuldati T. P. i kaebus osaliselt: Pärnu Linnavalitsuse elamuameti käskkiri nr 23 ja eluruumi Kooli * erastamise toimingud tunnistati õigusvastaseks, kahju hüvitamiseks mõisteti kaebaja kasuks välja 93 600 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 26.aprilli 2002 otsusega haldusasjas nr 2-3/104/2002 muudeti halduskohtu otsust tekitatud kahju hüvitamiseks väljamõistetud summa osas: Pärnu linnalt mõisteti kaebaja kasuks kahju hüvitamiseks välja 35 600 krooni. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata (halduskohtu toimiku haldusasjas nr 3-94/2001 lk 125-130, 137-140).
- Pärnu Maakohtu 3.jaanuari 2003 otsusega jäeti rahuldamata T. P. i poolt 22.juulil 1999 esitatud hagi 17.detsembril 1997 Pärnu linna ja A. T. vahel sõlmitud korteri ostumüügilepingu tühisuse tunnustamiseks 38/100 mõttelises osas. Tallinna Ringkonnakohtu 21.aprilli 2003 otsusega jäeti kohtuotsus muutmata. Kohtud asusid seisukohale, et hageja rikutud õigused on taastatud ja kohtulikku kaitset enam ei vaja (toimiku tsiviilasjas nr 2500/1999 lk 4-5, 100, 107-110).
- T. P. esitas 6.aprillil 2004 Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Pärnu Linnavalitsust sooritama toimingud või andma välja haldusakt Kooli * asuva eluruumi 38/100 mõttelise osa erastamiseks kaebajale. Pärnu Halduskohtu 31.märtsi 2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 13.mai 2005 otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebaja õiguse suhtes erastada mõtteline osa Kooli * asuvast eluruumist on olemas kehtiv haldusakt ning selle õigusvastaseks tunnistatud haldusakti ja erastamistoimingutega (erastamisõigusest ilmajäämisega) tekitatud kahju on kaebajale hüvitatud. Seetõttu ei saa kaebaja enam nõuda sama eluruumi erastamist (halduskohtu toimiku haldusasjas nr 3-22/2004 lk 3-5, 31-33, 37-39).
- T. P. esitas 31.detsembril 2004 Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palus „tunnistada õigusvastaseks Pärnu Linnavalitsuse tegevusetus korteri Pärnus, Kooli * 40/100 m.o. erastamisel mulle, mis seisnes vastava haldusakti väljaandmata jätmises põhjendusega, et Pärnu Linnavalitsus ei ole enam selle eluruumi erastamise kohustatud subjekt“. Kaebuse põhjendused: 1) Käesolevas asjas palub kaebaja kindlaks teha linnavalitsuse tegevusetuse – korteri mõttelise osa erastamise toimingute tegematajätmise – õigusvastasus. Kaebaja on erastamise õigustatud subjekt, kes esitas tähtaegselt nõuetekohase avalduse. Linnavalitsus ei ole andnud haldusakti, millega oleks keeldutud kaebajale eluruumi erastamisest. Seda, millisel seaduslikul alusel keeldutakse eluruumi erastamast, ei ole kaebajale teatatud. Käesoleva kaebuse esitamise ajal 2
(6)3-04-468 apellatsioonimenetluses olev kaebus on esitatud HKMS § 6 lg 2 p 2 alusel, praegune aga HKMS § 6 lg 3 p 1 alusel ning seega ei ole tegemist korduva kaebusega. Kuna enne 1.jaanuari 2002 sooritatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib kaebuse esitada kuni 1.jaanuarini 2005, tuleb kaebajal esitada käesolev taotlus enne kohustamiskaebuses lahendi saamist. Vastasel juhul võib kohustamiskaebuse rahuldamata jätmisel muutuda võimatuks ka erastamisest keeldumise õigusvastasuse kindlakstegemine. 3) Tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemine on vajalik selleks, et hiljem oleks võimalik esitada kaebus kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. 4) Käesolevas asjas on oluline, et Pärnu Halduskohtu 28.septembri 2001 otsusega haldusasjas nr 3-94/2001 on tunnistatud õigusvastaseks eelhaldusakt (Pärnu Linnavalitsuse elamuameti 19.novembri 1997 käskkiri nr 23) ja erastamise eeltoimingud. Linnavalitsus on ebaõigel seisukohal, et ta ei ole erastamise kohustatud subjekt ega peagi andma haldusakti eluruumi erastamise kohta. Kuna erastamise objekt (mõtteline osa korterist) ei olnud tsiviilkäibes, siis kõik tehingud sellega olid kehtetud algusest peale. Seega on väär väide, et linnal puudub objekt, mida kaebajale erastada. Kaebajale erastamisele kuulunud eluruumi mõttelise osa suhtes ei ole A. Topsil omandit tekkinud, sest selle osa üleandmine ei olnud kooskõlas eluruumide erastamise seadusega. Kui eluruumi kaebajale erastamine ei ole võimalik, tuleb see vastavas haldusaktis ka fikseerida. Käesoleva kaebuse seisukohast pole oluline, kas haldusakt on kaebajat soosiv või mitte – vajaduse korral saab kaebaja vaidlustada juba seda haldusakti.
- Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja õigused on taastatud jõustunud kohtuotsuse alusel hüvitise saamisega ning tema erastamisõigus on lõppenud. Kaebaja ei ole eluruumi erastamise õigustatud subjekt, kõnealune eluruum ei vasta erastamise objekti määratlusele ja vastustaja ei vasta kohustatud subjekti nõuetele.
- Pärnu Halduskohtu 7.oktoobri 2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Halduskohtusse võib pöörduda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Toiminguks on ka tegevusetus. Põhjendatud huvina märgib kaebaja tulevikus õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Seega on kaebus lubatav. 2) Kaebaja on esitanud taotluse tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevusetus eluruumi mõttelise osa erastamisel kaebajale. Kaebaja hinnangul on erastamise läbiviimiseks vajalike toimingute sooritamine vastustaja kui kohustatud subjekti kohustus. Tegevusetuse õigusvastasuse kontrolli käigus tuleb seega kindlaks teha, kas vastustaja on kohustatud läbi viima Kooli * asuva eluruumi 38/100 mõttelise osa erastamise toimingud ja välja andma nimetatud eluruumi erastamiseks haldusakti. 3) Haldusasjas nr 3-22/2004 on olnud samade poolte vahel vaidlus selle üle, kas vastustaja on kohustatud kaebaja suhtes sooritama toimingud ja välja andma haldusakti sama eluruumi mõttelise osa erastamiseks. Jõustunud kohtuotsusega on kaebus jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastas, et vastustaja on erastamise kohustatud subjektina kaebaja õiguse – erastada mõtteline osa eluruumist – suhtes andnud haldusakti ja et kaebaja poolt esitatud erastamisavalduse menetlemine on lõppenud talle eluruumide erastamise seadusest tulenevast õigusest ilmajäämisega tekitatud kahju hüvitamisega. Kaebaja rikutud õigused seoses Kooli 519 eluruumi erastamisega on taastatud halduskohtu otsusega, millega talle hüvitati eluruumi erastamisõigusest ilmajäämisega tekitatud kahju. 3
(6)3-04-468 4) Kogutud tõendite kohaselt on kaebajale hüvitatud üürilepingu alusel kasutatud eluruumi erastamisõigusest ilmajäämisega tekitatud kahju ning vastustaja on erastamise kohustatud subjektina lahendanud kaebaja poolt korteri erastamiseks antud avalduse haldusakti vastuvõtmisega – Pärnu Linnavalitsuse elamuameti 19.novembri 1997 käskkirjaga nr
- Seega ei saa isik enam nõuda sama eluruumi erastamist ega selleks vajalike toimingute sooritamist ning eluruumi erastamise lahendamise kohta haldusakti vastuvõtmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- T. P. i apellatsioonkaebuses paluti Pärnu Halduskohtu 7.oktoobri 2005 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega halduskohtule esitatud kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus käsitles kaebaja nõuet vääralt. Kaebaja ei taotlenud eluruumi erastamist, vaid Pärnu Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist eluruumi erastamisel. Kaebaja soovis dokumendi väljaandmist, millega oleks selgelt fikseeritud eluruumi erastamisõigusest ilmajäämise õigusvastasus. 2) Haldusasjas nr 2-3/104/2002 käsitleti Pärnu Linnavalitsuse elamuameti käskkirja nr 23 õigusvastasust ja sellega seotud toiminguid ning otsustati nimetatud haldusakti andmisega kaebajale tekitatud kahju hüvitamine. Selles asjas erastamise seaduslikkuse üle tervikuna ei otsustatud, seega ei saadud otsustada ka kogu kaebajale tekitatud kahju üle. Vaidlust pole selles, et kaebaja jäeti erastamisõigusest ilma õigusvastaselt. Vaidlus on selles, kas viidatud asjas otsustati kogu erastamise seaduslikkuse üle ja kas määratud summa on hüvitus kogu kaebajale tekitatud kahju eest või mitte. 3) Riigikohus on 22.juuni 2004 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-32-04 selgitanud, kuidas on võimalik kõrvaldada õigusvastase erastamise tagajärgi. Riigikohus selgitas, et kui haldusakti andmise järel ilmneb, et haldusakt (erastamine) oli õigusvastane, on võimalik see tagasi täita ning anda vajadusel küsimuse reguleerimiseks uus haldusakt. Vastustaja ei ole oma õigusvastast otsust muutnud ja väidab, et on kaebaja erastamisõigusest ilmajäämise kompenseerinud ringkonnakohtu otsuse täitmisega. Jõustunud kohtuotsusega (haldusasjas nr 3-22/2004) haldusakti väljaandmisest keeldumine ei tähenda seda, et erastamine oleks toimunud seaduslikult. Linnavalitsusel oli kaalutlusõigus – isegi kui erastamine oli vastuolus seadusega, võis selle tagasitäitmine kahjustada teiste isikute huve. 4) Tegelikkusele mittevastav on apelleeritava kohtuotsuse väide, et kaebajale tekitatud kahju on kindlaks määratud. Kohtuotsusega Pärnu linnalt kaebaja kasuks väljamõistetud 35 000 krooni ei ole mitte kahju erastamisvõimalusest ilmajäämise eest, vaid kahju, mis tekitati kaebajale käskkirja nr 23 väljaandmisega. Erastamisõigusest ilmajätmisega tekitatud kahju suuruseks on 38 % korteri maksumusest ning sellele lisandub erastamisega viivitamisest tulenev kahju. 2001 aastal oli korteri hinnaks 260 000 krooni, millest 38 % oli 98 800 krooni. Nüüd on need summad vähemalt 500 000 ja 190 000 krooni. Pärast erastamisprotsessi õigusvastaseks tunnistamist soovib kaebaja selle summa hüvitamist ning esitab vastava kaebuse. 5) Kohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei käsitlenud kaebaja kõiki argumente (omandiõiguse üleminek jne).
- Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 4
(6)3-04-468 1) Halduskohus ei ole kaebaja nõuet vääralt käsitlenud. Kohus lahendas vastustaja tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamise nõuet ja tegi ka vastava otsuse. 2) Eluruumide erastamisõigusest ilmajäämise õigusvastasus on tuvastatud Pärnu Halduskohtu 28.septembri 2001 otsuses haldusasjas nr 3-94/2001 ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.aprilli 2002 otsuses haldusasjas nr 2-3/104/
- 3) Väär on kaebaja väide, et haldusasjas nr 2-3/104/2002 ei käsitletud erastamise seaduslikkust tervikuna. Selles asjas palus kaebaja hüvitada talle õigusvastase haldusakti ja toimingutega tekitatud kahju ning kohus tegi vastava otsuse. Alusetu on ka väide, et siiani puudub selgitus, kuidas saab 35 000 krooni olla õiglaseks hüvitiseks. Kahju arvutamise aluseks olevad asjaolud ja selgitused on ringkonnakohtu otsuses ära toodud. 4) Põhjendamatu on käesolevas asjas varem esitamata apellatsioonkaebuse väide, nagu käiks vaidlus selle üle, kas eelnimetatud kohtuasjas määratud summa on hüvitis kogu tekitatud kahju eest või mitte. Tallinna Ringkonnakohtu 26.aprilli 2002 otsus, millega tuvastati erastamisõigusest ilmajäämise õigusvastasus ning õigusvastase haldusakti ja toimingutega tekitatud kahju, on jõustunud ning selles haldusasjas tuvastatud asjaolud ei kuulu uuesti arutamisele. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud hüvitis on kaebajale välja makstud ja see ei saa olla enam käesoleva vaidluse sisuks.
- HKMS § 37 lg 1 alusel lahendas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Käesolevas asjas esitas T. P. halduskohtule 31.detsembril 2004 tuvastamiskaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks vastustaja tege vusetuse eluruumi mõttelise osa kaebajale erastamisel. Kaebuse taotluse ja põhjenduste kohaselt seisneb vaidlustatud tegevusetus selles, et linnavalitsus ei anna välja haldusakti Kooli * asuva eluruumi mõttelise osa kaebajale erastamiseks. Kaebuse esitamise ajal oli kohtu menetluses T. P. i poolt 6.aprillil 2004 esitatud kohustamiskaebus Kooli * asuva eluruumi mõttelise osa kaebajale erastamiseks. Ehkki nimetatud kaebustes on formuleeritud HKMS § 6 tähenduses erinevad taotlused (tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine ja tegevuseks kohustamine) ning tuvastamiskaebuses on huvi põhjendamiseks viidatud soovile esitada tulevikus hüvitamiskaebus, on kaebuste sisu ja eesmärk üks ja sama. Mõlemas kaebuses on väljendatud seisukohta, et aastal 1997 asetleidnud kaebaja erastamisõiguse rikkumist, mis seisnes eluruumi mõttelise osa talle erastamata jätmises ja eluruumi tervikuna teisele erastamise õigustatud subjektile erastamises, on võimalik kõrvaldada haldusaktiga, millega eluruumi mõtteline osa erastataks kaebajale. Seega on esimese astme kohus õigesti järeldanud, et ka tuvastamiskaebus on lõpptulemusena suunatud haldusakti andmisele. Tegevuseks kohustamise kaebuse rahuldamine eeldab tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist ja seetõttu hõlmab kohustamistaotlus endas ka tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise taotlust. Seetõttu oleks halduskohus pidanud HKMS § 5 lõikest 1 juhindudes ning TsMS § 149 lg 2 p 4 alusel keelduma kaebuse menetlusse võtmisest ning tagastama selle. T. P. i poolt 6.aprillil 2004 esitatud kohustamiskaebuses jõustus kohtuotsus 27.juulil 2005, mil Riigikohus otsustas Tallinna Ringkonnakohtu 13.mai 2005 otsusele haldusasjas nr 2- 5
(6)3-04-468 3/177/2005 esitatud kassatsioonkaebust mitte menetleda. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt jäi kaebus rahuldamata seetõttu, et kaebajal ei ole haldusakti andmise nõuet: kaebaja erastamisõiguse suhtes on olemas kehtiv, olgugi et õigusvastaseks tunnistatud haldusakt. Ka ei saa vastustaja väidetav tegevusetus haldusakti andmisel rikkuda kaebaja õigust eluruumi erastamisele olukorras, kus kaebaja on õigusvastaseks tunnistatud haldusakti ja erastamistoimingute negatiivsete tagajärgede esmaste nõuetega kõrvaldamist võimatuks pidades taotlenud kahju hüvitamist rahas ning kaebajale on jõustunud kohtuotsusega hüvitis välja mõistetud. Kohustamiskaebuse rahuldamata jätmisega on jäetud rahuldamata ka sellega hõlmatud taotlus tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks haldusakti andmisel. Kui kohus oleks leidnud, et kaebus on põhjendatud, kuid haldusakti andmiseks või toimingute sooritamiseks kohustamine mingil põhjusel võimatu, oleks kaebus rahuldatud osaliselt ja tuvastatud linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasus. Pärast Pärnu Halduskohtu 31.märtsi 2004 otsuse haldusasjas nr 3-22/2004 jõustumist ei olnud halduskohtul enam alust jätkata käesolevas asjas esitatud kaebuse menetlemist, sest samas asjas oli olemas jõustunud kohtuotsus. Vastavalt HKMS § 24 lg 1 punktile 4 lõpetab halduskohus menetluse, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend.
- Erinevalt halduskohtule esitatud kaebuses väljendatust, on kaebaja apellatsioonkaebuses asunud selgitama, et tuvastamiskaebusega on ta tegelikult soovinud erastamisõigusest ilmajäämise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja arvates ei ole seni erastamistoiminguid tervikuna õigusvastaseks tunnistatud, sest Tallinna Ringkonnakohtu 26.aprilli 2002 otsusega kaebaja kasuks väljamõistetud hüvitis ei saa olla kaebajale tekitatud kahju õiglane hüvitis ja sellega ei ole hüvitatud kogu kahju. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et erastamistoimingute õigusvastasus vajab veel täiendavalt tuvastamist. Jõustunud Pärnu Halduskohtu 28.septembri 2001 otsusega haldusasjas nr 3-94/2001 ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.aprilli 2002 otsusega haldusasjas nr 2-3/104/2002 on kaebaja õigusi rikkunud haldusakti ja erastamistoimingute õigusvastasus kahju hüvitamise eeldusena tuvastatud. Pärnu Halduskohtu otsuse resolutsioonis on tunnistatud Pärnu Linnavalitsuse elamuameti 19.novembri 1997 käskkiri nr 23 ja eluruumi Kooli * erastamise toimingud õigusvastaseks ning ringkonnakohus ei ole halduskohtu otsust selles osas muutnud. Järelikult ka apellatsioonkaebuses esitatud viisil tuvastamiskaebuse tõlgendamisel tuleb menetlus lõpetada, kuna asjas on olemas jõustunud kohtulahend. Väited sellest, kas jõustunud kohtuotsusega kaebajale väljamõistetud rahasumma on õiglane hüvitis ja kas sellega on hüvitatud erastamisõiguse rikkumisega tekitatud kogu kahju, ei puutu käesolevas vaidluses asjasse. Kaebuses ei ole taotletud kahju hüvitamist ning ka apellatsioonkaebuses ei väideta, et tegemist oleks hüvitamiskaebusega.
- Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus HKMS § 46 lg 1 p 5 alusel halduskohtu otsuse ja lõpetab HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 6
(6)