3-05-815/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 06.02.2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-815 Haldusasi A.S.i kaebus Murru vangla 26.08.2005 käskkirjale nr 51-i, vangla julgeolekuosakonna töötaja Neeme Henk´i tegevusele koos moraalse kahju hüvitamise nõudega Asja läbivaatamise kuupäev 18.01.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.S. ning vastustaja Murru vangla esindajad Sven Ranniste ja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon Jätta A.S.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD Kinnipeetav A.S. vaidlustab Murru vangla julgeolekuosakonna töötaja Neeme Henk´i tegevust 26.08.2005 ettekande koostamisel ja kaebaja solvamisel ning Murru vangla direktori 26.08.2005 käskkirja nr 51-i kaebaja suhtes julgeolekuabinõu -kuueks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine- kohaldamisel, mille eest kaebuse esitaja soovib moraalse kahju hüvitamist kokku 5000 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja vaidlustab vanglatöötaja Neeme Henk´i tegevust 26.08.2005 ettekande koostamisel ja Murru vangla direktori 26.08.2005 käskkirja nr 51-i, millega kaebaja väitel kaasnes temale moraalse kahju tekitamine kokku 5000 krooni. Kaebaja väitel Neeme Henk solvas teda väljenditega „kaebaja“ ja „vägistaja“, samuti N.Henk ütles A.S.ile, et viimane ei soovi töötada ning et tal on hagi, mida tuleb täita. Kaebuse esitaja väitel vaidlustatud käskkiri on ebaseaduslik ning ta soovib selle õigusvastasuse kindlakstegemist, mille põhjendatud huviks on moraalse kahju hüvitamise nõue. Kaebuse esitaja kinnitas 18.01.2006 kohtuistungil, et jääb tuvastamiskaebuse juurde ka vaidlustatud käskkirja osas ning koos vaieldavate toimingutega kaebaja põhjendatud huviks on moraalse kahju hüvitamise nõue kokku 5000 krooni (toimingute osas 4000 krooni ja käskkirja osas 1000 krooni, mida täpsustas 18.01.06 kohtuistungil). Kaebaja moraalse kahju tekitamist põhjendas asjaoluga, et ta sai närvivapustuse, millega kaasnes terviserike. Kaebaja väitis 18.01.2006 kohtuistungil, et N.Henk´i solvangud ärritasid teda ja ärgitasid agressiivsusele. Kaebaja väitel moraalse kahju summa on arvestatud kaebuse esitaja sisetunde järgi, mida kohus võib ka vähendada (kaebaja poolt 18.01.06 kohtuistungil antud suulise seletuse kohaselt). Vastustaja vaidleb kaebuse vastu. Vastustaja leiab, et vanglaametnik Neeme Henk´i tegevus oli seaduslik ning vaidlustatud käskkiri õiguspärane. Kaebajale ei ole tekitatud mittevaralist kahju Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes, seega ei ole kaebuse esitajal alust nõuda kahju hüvitamist. A.S.ile ei ole kahju tekkinud ning ta ei ole kahju tekkimist millegagi põhjendanud ega tõendanud. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt tekkinud kahju ja selle suurust peab tõendama kahju hüvitamist nõudev isik, kuid kaebaja ei ole osutanud, milles seisneb väidetav kahju ning kuidas on kahjusumma kindlaks määratud. Vastustaja esindajad paluvad kaebuse tervikuna jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste seletusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks. Kinnipeetav A.S. vaidlustab Murru vangla julgeolekuosakonna töötaja Neeme Henk´i tegevust 26.08.2005 ettekande koostamisel ja kaebaja solvamisel ning Murru vangla direktori 26.08.2005 käskkirja nr 51-i kaebaja suhtes julgeolekuabinõu -kuueks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine- kohaldamisel, mille eest kaebuse esitaja soovib moraalse kahju hüvitamist kokku 5000 krooni. Kaebaja taotleb nii vaidlustatud käskkirja kui ka vanglaametnik Neeme Henk´i tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist, põhjendades seda moraalse kahju hüvitamise nõude esitamisega. Kaebaja mittevaraline kahju rahalises vääringus on kokku 5000 krooni (4000 krooni toimingute ja 1000 krooni käskkirja osas), mis on kaebaja poolt arvestatud oma sisetunde järgi. Kohtu hinnangul vangla vangistusosakonna töötaja N.Henk´i tegevus ei olnud õigusvastane ning ta tegutses vastavalt tekkinud olukorrale seadusega kooskõlas. 26.08.05 toimunud juhtumi kohta ettekande koostamine ja selle esitamine vangla direktorile iseenesest ei riku kaebaja õigusi ega tekita temale moraalset kahju. Samuti selliste väljendite kasutamine nagu „kaebaja“, „isik, kes ei taha tööd teha“, „hagi kuulub täitmisele“ ei ole solvavad väljendid kaebaja suhtes ning on pigem fakti konstateering (kaebaja on halduskohtumenetluses kasutatav ametlik väljend protsessiosalise staatuse määratlemiseks; A.S. vanglas ei tööta, mida ta ka ise kinnitas kohtule, lisades, et tervislikel põhjustel, mis kohtu hinnangul on paljasõnaline ja tõendamata väide; A.S. peab temalt välja mõistetud hagisumma tasuma kannatanule, see on tema kohustus). Kaebuse esitaja suhtes väljendi „vägistaja“ kasutamine ei peaks temale solvav olema, kuna kohtule teadaolevalt on kaebaja süüdi mõistetud ja kannab vabadusekaotuslikku karistust alates 15.01.1999 kuni 15.01.2010 alaealise vägistamise eest ning sellisel juhul ei oma tähtsust, kas isik tunnistab oma süüd või mitte, see on juba enesehinnangu kriteerium. Kaebuse esitaja on väga enesekeskne ning kergesti ärrituv isik, milles kohus võis veenduda 18.01.2006 toimunud kohtuistungil. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vangla direktori pädevuses. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglaametnik (VangS § 69 lg 4). Murru vangla direktor otsustas kinnipeetava A.S.i suhtes kohaldada täiendava julgeolekuabinõuna tema paigutamist kuueks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse oma 26.08.2005 käskkirja nr 51-i alusel seoses 26.08.05 toimunud intsidendiga, kus kaebaja käitus ebaviisakalt ja agressiivselt ning ähvardas kahjustada oma tervist, mis andis vangla direktorile aluse oletada, et kinnipeetav võib ohtlik olla mitte ainult endale, vaid ka teistele kinnipeetavatele ning vanglaametnikele. Vangla direktor lähtus kaebaja suhtes täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel ka julgeolekuosakonna spetsialisti ja vangistusosakonna juhataja kt poolt tehtud ettepanekutest. Vangla direktor teeb otsuse julgeolekuabinõude kohaldamiseks, kui kinnipeetav ohustab vangla julgeolekut, süstemaatiliselt rikub Vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult ohustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes (VangS § 69 lg 1). Vaidlustatud käskkiri sisaldab faktipõhiste asjaolude kirjeldust ning viiteid õiguslikule alusele. Kohus, hinnates vaidlustatud käskkirjas sisalduvaid põhjendusi, leiab, et haldusakt oma sisult on motiveeritud, seadusega kooskõlas, üheselt mõistetav ja kontrollitav ning ei ole õigusvastane. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vangla direktori diskretsioon, mille teostamist ei saa kohus keelata ega piirata ning sellesse sekkuda. Kohus võib kontrollida vaid teostatud kaalutlusõiguse piiride ületamist. Käesoleval juhul kohus ei ole täheldanud diskretsiooniõiguse teostamisel piiride ületamist vangla direktori poolt. Kohtu hinnangul kaebuse esitajale ei ole tekitatud moraalset kahju, puudub vastustaja süüline käitumine. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole kohtule tõendanud vastustaja poolt süüliselt tema väärikuse alandamist (kaebaja väitel solvamist) ja tervise kahjustamist (solvamise tagajärjel väidetavalt saadud närvivapustuse tõttu), sellekohased kaebaja väited on paljasõnalised ning alusetud. Samuti tõendamata on mittevaralise kahju tekkimine kaebajale ning nõutava summa suurus, mille arvutusmetoodikat ei ole kohtule esitatud. Kohus leiab, et käesoleva kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Elle Kask Kohtunik