← Eesti

3-04-38/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-38 Haldusasi L. T. ja T. T. kaebused *** Vallavalitsuse
  2. veebrua ri
  3. a korralduse nr 70,
  4. mai
  5. a korralduse nr 149 ja
  6. märtsi
  7. a korralduse nr 230 peale Tallinna Halduskohtu
  8. detsembri
  9. a määrus haldusasjas nr 3-1102/2004 menetluse peatamiseks M. T., M.-A. T.-P., K.-E. T. ja T. T. erikaebus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Kaebajad M. T., M.-A. T.-P., K.-E. T. (L. T. õigusjärglased) ja T. T., esindaja v.adv Edith Sassian Vastustaja ** Vallavalitsus Kolmas isik E. S. RESOLUTSIOON
  10. Rahuldada erikaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu
  11. detsembri
  12. a määrus haldusasjas nr 3-1102/
  13. Jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada erikaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni
  15. detsembri
  16. a otsusega nr 5776 tunnistati Anija vallas asuva maaüksuse „***“ suhtes omandireformi õigustatud subjektideks L. T., R.H. T., T. T. ja E. T.. R.-H. T. loobus oma nõudest maa tagastamisel L. ja T. T. kasuks. E. T-ile kompenseeris *** Vallavalitsus tema osa maast. Maatükil asub ***Laevaehitustehasele kuulunud *** puhkebaas. *** Vallavalitsuse
  17. veebruari
  18. a korraldusega nr 70 kinnitati *** külas asuva *** Laevaehitustehase *** puhkebaasi teenindusmaa suur useks 0,41 ha. Vallavalitsuse
  19. märtsi
  20. a korraldusega nr 162 võeti puhkebaas arvele peremehetu ehitisena. Vallavalitsuse
  21. novembri
  22. a korralduse nr 417 alusel anti puhkebaasi elamule ja garaažile kasutusluba. Tallinna Ringkonnakohtu
  23. jaanuari
  24. a otsusega kasutusluba tühistati. Kohus leidis, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega, sest laevatehasel puudus ehitusluba.
  25. märtsil 2002 üüris vallavalitsus elamu E. S-le ning
  26. märtsil 2002 3-04-38 müüs selle talle koos garaažiga. *** Vallavalitsuse
  27. mai
  28. a korraldusega nr 149 moodustati *** puhkebaasi elamu juurde *** katastriüksus suurusega 8072 m2 . *** Vallavalitsuse
  29. märtsi
  30. a korraldusega nr 230 võimaldati E. S- l sama maaüksus ostueesõigusega erastada.
  31. L. ja T. T. palusid
  32. augustil 2002 halduskohtule esitatud kaebuses tühistada *** Vallavalitsuse
  33. mai
  34. a korralduse nr 149 ning
  35. augustil 2003 halduskohtule esitatud kaebuses tuvastada
  36. veebruari
  37. a korrald use nr 70 tühisus ja tühistada
  38. märtsi
  39. a korraldus nr
  40. Tallinna Halduskohtu
  41. oktoobri
  42. a määrusega liideti haldusasjad ühte menetlusse (nr 3-1102/2004). Pärast L. T. surma astus id protsessi tema õigusjärglastena Mai T., M.-A. T.-P. ja K.-E. T.
  43. *** Vallavalitsuse
  44. augusti
  45. a korraldusega nr 534 anti E. S. elamule ja garaažile uuesti kasutusluba. L. ja T. T. palusid
  46. aprillil 2004 halduskohtule esitatud kaebustes kasutusloa tühistada. Tallinna Halduskohtu
  47. mai
  48. a otsusega haldusasjas nr 3-1337/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et elamu rajati õiguslikul alusel. Halduskohtu otsuse peale esitati apellatsioonkaebus.
  49. Vastustaja ja kolmas isik esitasid halduskohtule taotluse peatada käesoleva haldusasja menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-1337/
  50. Tallinna Halduskohtu
  51. detsembri
  52. a määrusega taotlus rahuldati. Kohus leidis, et kahe haldusasja pooled on samad ja nad esitasid ehitiste õiguspärasuse hindamiseks samad tõendid, millele halduskohus tugines asjas nr 3-1337/
  53. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  54. T. T., M. T., M.-A. T.-P. ja K.-E. T. erikaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule läbivaatamiseks. Erikaebuse kohaselt vaidlustati haldusasjas nr 31337/2004 ajaliselt hilisemaid haldusakte ja kohtuotsus on apellatsiooni korras vaidlustatud. Käesolevas asjas vaidlustatud korralduste väljaandmise aluseks ei olnud hilisem kasutusluba. Hilisemad haldusaktid ei saa mõjutada varasemate ha ldusaktide õiguspärasust. Tõendeid tuleb kohtul uurida vahetult istungil. Halduskohus saab kõiki kaebuse väiteid käesoleva ha ldusasja raames kontrollida. Käesolevas asjas on kaebus halduskohtu menetluses alates
  55. augustist
  56. Menetluse peatamine venitab asja arutamist ja soodustab vastustaja sellist käitumist, kus kaebuse lahendamist ära ootamata antakse välja uusi haldusakte, mis on suunatud kaebajate olukorra halvendamisele. Menetluse peatamise tõttu tekkiv viivitus peab olema proportsionaalne võrreldes peatamise eesmärgiga.
  57. Vastustaja ja kolmas isik ei ole tähtaegselt erikaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  58. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 22 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohus peatab menetluse asja läbivaatamise võimatuse korral enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Käesoleva asja lahend ei sõltu otseselt teises asjas vaidlustatud kasutusloa õiguspärasusest. Kasutusluba anti pärast käesolevas asjas kaebuse esitamist. Küll aga on käesolevas asjas määrava tähtsusega samad asjaolud, millest sõltub asja nr 3-1337/2004 lahendamine. Vaidlusaluste asjaolude kattumine võib olla menetluse peatamise aluseks, vältimaks korduvaid vaidlusi samade asjaolude üle ja võimalikke vastuolulisi lahendeid. Siiski peab menetluse peatamine 2

(3)3-04-38 olema proportsionaalne võrreldes peatamise tagajärgedega (Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. jaanuari
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-2-03).
  3. Ringkonnakohus leiab, et menetluse peatamine ei ole käesoleval juhul proportsionaalne. Otsuse jõustumine asjas nr 3-1337/2004 võib võtta aega aastaid. Esimene kaebus esitati käesolevas asjas juba
  4. aastal. Samade asjaolude korduvat tuvastamist ja samade tõendite korduvat hindamist oleks halduskohus saanud vältida, liites käesoleva asja asjaga nr 31337/
  5. Seega oli eesmärgi saavutamiseks olemas kaebajaid vähem koormav ja ühtlasi kohasem vahend, arvestades, et HKMS § 17 kohaselt ei ole teises asjas tuvastatud asjaolude siduvus absoluutne (Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. novembri
  7. a otsus haldusasjas nr 33-1-47-02). Kui kohus pidas siiski otstarbekamaks asi nr 3-1337/2004 enne käesolevat asja eraldi läbi vaadata, ei tohi see takistada käesoleva asja kiiret läbivaatamist. Menetluste liitmise võimalused ei ole ka praegu täielikult minetatud, sest pärast käesoleva asja sisulist lahendamist halduskohtus ja võimaliku apellatsioonkaebuse esitamist võib kõne alla tulla asjade liitmine ringkonnakohtus. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.