← Eesti

3-05-1377/2

Obsah (6)§ 6§ 15§ 12§ 13§ 14§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1377 Haldusasi S.R.´i taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLU

§ 6lg 1; 7 lg 1 p 1 ja p 3; § 13 lg 1; § 14 lg 1) 2.

saata käesoleva määruse ärakiri S.R.´ile Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevast (HKMS § 31 lg 6;

§ 15lg 8) ASJAOLUD: 19.12.2005 sai kohus S.R.´i taotluse riigi õigusabi saamiseks.

10.01.2006 tegi halduskohus kaebajale järelepärimise taotluse puuduste kõrvaldamiseks. 25.01.2006 esitas S.R. halduskohtule riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise ja riigilõivu summas 200 krooni tasumist tõendava dokumendi. HKMS § 94 kohaselt on kohtul õigus vabastada maksejõuetu füüsiline isik täielikult või osaliselt õigusabi tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvel seadusega sätestatud alustel ja korras.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kellel majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimtulekut. RÕA § 7 lg 3 kohaselt riigi õigusabi ei anta kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel.

§ 12lg 1 sätestab andmete loetelu, mida tuleb riigi õigusabi taotluses märkida.

Taotleja on märkinud põhjendusena, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks järgmist: „Kuna leian, et Murru Vangla juhtkond rikub kehtivat vangistusseadust ja kasutab minu vastu põhjendamatult repressiivmeetodeid ja tagakiusamist. Kuna tegu on riikliku asutusega vajan enda kaitseks professionaalset abi“. Taotluses ei ole märgitud ja esitatud materjalidest nähtu, et õigusabi taotleja majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.

§ 13

lg 1 kohaselt esitab isik lisaks majandusliku seisundi teatisele võimaluse korral tõendid oma majandusliku seisundi kohta.

§ 14

lg 1 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu,/…/ ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Riigi õigusabi taotleja esitas kohtule majandusliku seisundi teatise millest nähtub, et riigi õigusabi taotleja viibib kinnipidamiskohas, on lahutatud, omab sõiduautot „Pontiac Transport“ 033, väärtusega 15 00 krooni, mis on koormatud võlakohustusega 15 000 krooni ulatuses ning tal on kohustusi teiste võlausaldajate ees summas 28 000 krooni. Õigusabi taotleja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit (näit abielulahutuse tunnistus, kohtuotsused või määrused käimasolevate või lõpetatud kohtuvaidluste kohta, millest kaebajal on tekkinud kohtukulud ja muud kultused, pangaarvete puudumise kohta jne) ega väitnud, et tal neid esitada võimalik ei ole, mistõttu jäävad õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises esitatud väited paljasõnalisteks ja tõendamata. Kohtul ei ole võimalik ilma taotleja majanduslikku seisundit kinnitavate tõenditeta hinnata, kas õigusabi taotleja oleks võimeline endale ise esindajat palkama või mitte.

§ 7

lg 1 lg 1 kohaselt on õigus keelduda riigi õigusabi andmisest kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et S.R. soovib vaidlustada Murru Vangla poolt määratud distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse vaidlustamiseks on kaebaja ise võimeline ilma advokaadi abita koostama halduskohtule kaebuse vastavuses HKMS § 10 sätetele, andma selgitusi distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olnud asjaolude kohta ja kaitsma kohtus oma õigusi, kuna tegemist ei ole sisuliselt keerulise kohtuvaidlusega. Kohus juhindub seejuures Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30.05.2005.a määrusest haldusasjas nr 2-3/727/05, milles on asutud seisukohale, et advokaadi õigusteenuse mittesaamine võib õiguslike teadmisteta kaebajal halduskohtumenetluses raskendada seadusest tulenevate menetlusõiguste kasutamist. Kuid halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mis nõuab halduskohtu aktiivset rolli menetluses, mis ei piirdu üksnes protsessiosaliste väidete hindamisega. Kui keegi on pöördunud kaebusega halduskohtusse, siis tuleb halduskohtul teha omalt poolt kõik võimalik, et selgitataks välja nii kaebuse sisu (miks isik leiab, et on tema õigusi rikutud) kui ka kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. Uurimisprintsiibi tõttu ei ole kohus seotud protsessiosaliste väidetega. Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel, nagu on toonitatud Riigikohtu 16.10.2002 määruses haldusasjas nr 3-3-1-41-02 Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata. Aili Maasik Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.