ÄRAKIRI KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-2803/05 Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2005, Jõhvi Kohus Ida-Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi O P hagi V P vastu alaealisele lapsele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised Hageja: O P (IKxxx) Kostja: V P (IK xxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
- Suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu
- novembri 2001 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2564/00 V P-lt O P kasuks tütre K P (sünd.xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.
- Välja mõista V P-lt O P kasuks igakuine elatusraha summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni alates
- juulist 2005 kuni tütre K P täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx.
- Otsus elatise suurendamise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
- Välja mõista V P-lt riigilõiv 280 (kakssada kaheksakümmend) krooni riigituludesse. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kaja – menetluse taastamise avaldus – Ida-Viru Maakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD Ida-Viru Maakohtule
- juulil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on Kohtla-Järve Linnakohtu
- novembri 2001 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-564/00 kostjalt hageja kasuks tütre K P (sünd.xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatis igakuise elatusrahana 400 krooni. Hageja palub suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu
- novembri 2001 kohtuotsusega väljamõistetud elatist ja välja mõista kostjalt igakuine elatusraha 1500 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kirjaliku vastuse nõudega
- septembrist 2005 kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule kirjalikult hiljemalt
- oktoobriks
- Kirjaliku vastuse nõuet, hagiavalduse ärakirja ning 1
(2)hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõendite koopiad püüti kostjale edastada politsei kaasabil, kuid kostja keeldus hagimaterjalide vastuvõtmisest. Ida politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna
- oktoobri 2005 kirjast nr IDA9-1.11.2/23312 selgub, et kostja elab hagiavalduses näidatud aadressil, kuid korteri ust ta politseitöötajale ei avanud ning seoses sellega ei õnnestunud hagimaterjale kostjale edasi anda. Kostja tegevusest järeldab kohus, et kostja hoidub tahtlikult kõrvale hagimaterjalide vastuvõtmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 30 kohaselt, kui adressaat keeldub saadetist vastu võtmast, teeb kättetoimetaja saadetisele vastava märkuse, mida kinnitab oma allkirjaga. Märkusega saadetise tagastab ta kohtule ning sel juhul loetakse, et saadetis on adressaadile kätte antud. Kohus on seisukohal, et kostja on teadlik hagi esitamisest tema vastu ning
- oktoobri 2005 kuupäevaga tuleb hagimaterjalid lugeda kostjale kätteantuks, kuna kostja keeldus politseitöötajalt hagimaterjale vastu võtmast. Vastuse nõudega oli kostjale antud tähtaeg hagiavaldusele vastamiseks kuni
- oktoobrini
- Kostja määratud tähtajaks nõuetekohast vastust kohtule ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 p 1, § 201 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel on kohtul õigus hagi rahuldada omal algatusel tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses ilma eelistungit pidamata hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja ja kes on teadlik tema vastu hagi esitamisest, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud ning kui kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Kirjaliku vastuse nõudega on kohus kostjat hoiatanud tagaseljaotsuse tegemisest. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kooskõlas PKS § 61 lg 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatise suurendamisel mõistab kohus elatise uues määras välja alates suurendamisnõude esitamisest. Eelpooltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning suurendab Kohtla-Järve Linnakohtu
- novembri 2001 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-564/00 kostjalt hageja kasuks tütre K P ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatusraha 1500 krooni. Elatusraha 1500 krooni kuulub väljamõistmisele alates hagiavalduse esitamise kuupäevast. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud välja kostjalt. Kooskõlas TsMS § 48 lg 1 p 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest, seega hagihind 2 x (1500 – 400) = 2200 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni. /allkiri/ Peeter Pällin Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 2
(2)