← Eesti

2-04-1279/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav 15. Otsuse tegemise aeg ja koht detsember 2005 Tallinn Tsiviilasja number 2-2/1973/05 T

) § 319 lg 1 sätestatust kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati, s.o osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude 90 000 krooni saamiseks. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et linnakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada

§-de 333 lg 2 ja 334 lg 1 p 3 alusel protsessinormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 8.

§ 3

järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada.

§ 163

lg 1 kohaselt toimub pärast avalduse menetlusse võtmist kohtus eelmenetlus, milles kohus valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil.

3 § 164 sätestab eelmenetluse ülesanded. Eelmenetluses selgitab kohus välja muu hulgas hageja nõuded ja kostja vastuväited ning nende põhjendused, tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda protsessiosalistelt kirjalikke selgitusi, küsitleda pooli ja määrata eelistungeid.

§ 171

lg 1 järgi peab kohus tagama kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Kolleegium on seisukohal, et linnakohus ei ole eeltoodut järginud. 9. Hagiavalduse kohaselt seisnes hageja 90 000 krooni nõue alusetust rikastumisest tulenevas säästetud vilja väljaandmises ja õiguse rikkumise tõttu saadu hariliku väärtuse hüvitamises. Kohus jättis nimetatud nõude rahuldamata põhjendusel, et poolte vahel puudus üürisuhe ja tulenevalt sellest ei pidanud kostja hagejale ka üüri maksma. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud pooltel vaidlust üürisuhte ega üüritasu üle, vaid selle üle, kas kostja on hageja arvel alusetult rikastunud ja säästnud. Eeltoodust järeldub, et kohus ei selgitanud välja hageja tegelikku nõuet ega asjaolusid, millele tema nõue tugineb. Kohus ei lahendanud nõuet, mille hageja kostja vastu tegelikult esitas. Kuna hageja rahalise nõude osas sisuline kohtuotsus puudub, tuleb asi saata tühistatud osas linnakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Seadusele vastava eelmenetluse läbiviimine tagab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemise võimaluse ning pooltele seadusest tuleneva apellatsiooni korras edasikaebeõiguse teostamise. Kohtukulude jaotamine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.