) § 21 lg 2 p 1 alusel teenistusse ja nimetati alates 15.03.2004 üldosakonna kantselei vanemspetsialisti ametikohale põhikohaga ametniku K.S.'i rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või kuni tema ametikohale naasmiseni. 28.07.2004 kantsleri käskkirjaga nr 246-p pikendati teenistustähtaega 02.08.2004 kuni K.S.'i lapsehoolduspuhkusel viibimiseni. 10.08.2004 kantsleri käskkirjaga nr 258-p vabastati A.K.
ja 113 lg 1 alusel alates 10.08.2004 üldosakonna kantselei vanemspetsialisti ametikohalt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja leiab, et siseministeeriumi kantsleri 10.08.2004 käskkiri nr 258-p on õigusvastane, sest puudus õiguslik alus kaebaja teenistusest vabastamiseks. Kaebaja palub tunnistada teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks ja välja mõista hüvitusena kuue kuu ametipalk. Kaebaja on seisukohal, et K.S. ei naasnud sisuliselt teenistusse, mistõttu ei olnud täidetud eeldused
Kaebaja leiab, et töösuhte lõpetamine peab olema põhjendatud ning töötaja vabastamiseks peavad esinema seaduses sätestatud faktilised asjaolud, mida antud juhul ei esinenud. Väited K S.´i tööle naasmisest olid ebaõiged ning esitatud eesmärgiga leida ettekääne A.K. töölt vabastamiseks. Kaebaja leiab, et K.S.´i poolt avalduse esitamise eesmärgiks oli asendava ametniku teenistusest vabastamiseks põhjuse leidmine. Ajutiselt äraoleva ametniku teenistusse naasmise tahe peab olema sisuline ning ametnik peab pärast teenistusse naasmist asuma täitma tööülesandeid. Kaebaja väiteid tõendab muuhulgas asjaolu, et 08.09.2004 oli siseministeeriumi kodulehel olevas töötajate nimekirjas märge, et K.S. on endiselt lapsehoolduspuhkusel ning M.K. töötab üldosakonna kantselei vanemspetsialistina. Siseministeeriumi siselehes "Hommikukiir" ilmunud teate kohaselt nimetati M.K. kaks päeva pärast kaebajaga teenistussuhte lõpetamist ametikohale, millelt kaebaja oli K.S.'i teenistusse naasmise põhjendusega vabastatud. Teate kohaselt nimetati M.K. teenistusse tähtaegselt kuni K.S.´i lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni. Kaebaja teenistusest vabastamisel ei tutvustatud talle K.S.'i teenistusse naasmiseks esitatud avaldust. Kaebajale näidati K.S. ametisse nimetamise käskkirja mustandit personaliosakonnas, kuid lõplikult vormistatud käskkirja talle ei näidatud. Eeltoodud põhjustel on kaebaja seisukohal, et K.S. ei naasnud faktiliselt lapsehoolduspuhkuselt ja tööülesandeid täitma ei asunud, mistõttu puudus õiguslik alus kaebaja teenistusest vabastamiseks. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaevatava haldusaktiga vabastati A.K. teenistusest seetõttu, et ametnik, kelle teenistussuhe oli peatatud ning kelle ametikohale A.K. oli teenistussuhte peatumise ajaks nimetatud, soovis naasta oma ametikohale. Asjaolu, et ta hiljem siiski pidas vajalikuks jääda lapsehoolduspuhkusele, ei tee seadusevastaseks A.K. teenistusest vabastamist. K.S. otsustas oma lapsehoolduspuhkuse katkestada enne lapse 3-aastaseks saamist ning naasta tööle. Ta esitas sellekohase avalduse ning siseministeeriumi kantsleri 10.08.2004 käskkirjaga nr 257p katkestati K.S.´i lapsehoolduspuhkus ning taastati teenistussuhe alates 11.08.
lg 1 alusel esinesid viidatud normi kohaldamiseks vajalikud faktilised asjaolud.
lg 1 kohaselt vabastatakse teenistustähtaja möödumise tõttu teenistusest ametnik, kes oli ametisse nimetatud või valitud määratud tähtajaks. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja oli teenistusse võetud määratud tähtajaks ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks. Nähtuvalt 15.03.2004 käskkirjast nr 137-p nimetati kaebaja teenistusse alates 15.03.2004 üldosakonna kantselei vanemspetsialisti ametikohale põhikohaga ametniku K.S.'i rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või kuni tema ametikohale naasmiseni. 28.07.2004 kantsleri käskkirjaga nr 246-p pikendati kaebaja teenistustähtaega 02.08.2004 kuni K.S.'i lapsehoolduspuhkusel viibimiseni. Kaebaja jäi kohtuistungil seisukohale, et vaatamata asjaolule, et formaalselt on olemas K.S.´i avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks ja teenistusse asumiseks ning siseministeeriumi kantsleri käskkiri K.S.´i lapsehoolduspuhkuse katkestamise ja teenistusse asunuks lugemise kohta, ei toimunud reaalselt K.S.´i teenistusse naasmist ning eelnimetatud dokumendid vormistati selleks, et vabastada kaebaja teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu. Kaebaja tugineb kaebuses oma seisukoha põhjendamisel asjaoludele, et 09.08.2004 toimus vestlus üldosakonna juhataja K M´ga, kes tegi ettepaneku kirjutada
alusel avaldus omal soovil teenistusest lahkumiseks, kuna seda soovivad siseminister ja kantsler. Kaebaja keeldus ettepanekust. 10.08.2004 toimus kaebaja taotlusel kantsleri kabinetis kohtumine, kus kantsler kordas ettepanekut omal soovil lahkumisavalduse esitamiseks ning lisas, et vastasel korral leitakse muud võimalused teenistussuhte lõpetamiseks. Omal soovil lahkumisavalduse esitamise korral lubati kompenseerida töötasu augustikuu lõpuni. Teenistussuhte lõpetamise põhjustena viitas kantsler väidetavatele puudustele ametniku töös. Vastustaja kirjalikus vastuses eeltoodud kohtuotsuse lõigus kajastatud kaebaja väiteid ümber ei lükatud, va väide, et kaebajaga lõpetati teenistussuhe puuduste tõttu tööülesannete täitmisel. 3 Vastustaja jäi seisukohale, et kaebajaga lõpetati teenistussuhe seoses ajutiselt äraoleva põhikohaga ametniku teenistusse naasmisega. Kaebaja kinnitas kaebuses esitatud väiteid kohtuistungil (tlk 52). Vastustaja esindaja kaebaja seletust ei vaidlustanud, vaid kinnitas vastuseks kohtule, et põhjusteks, miks kaebaja tööga rahul ei oldud olid ebapiisav hoolikus ja reageerimine ning kaebajale mitteadresseeritud konfidentsiaalse korrespondentsi lugemine (tlk 53). Samuti kinnitas vastustaja esindaja, et K.S. 11.08.2004 tööl ei olnud (tlk 53). Eeltoodule vaatamata jäi vastustaja esindaja seisukoha juurde, et kaebaja teenistusest vabastamine
Vastustaja esindaja selgitas, et K.S. soovis teenistusse naasta, kuid 11.08.2004 tekkisid tal probleemid lapsehoidjaga, kes oli lubanud tema last hoidma tulla, mistõttu pidi K.S. tema tahtest mitteolenevalt jääma koheselt uuesti lapsehoolduspuhkusele (tlk 53). Protsessiosalised ei soovinud kutsuda kohtusse tunnistajaid, millise taotluse esitamise võimalusele kohus tähelepanu juhtis (tlk 53). HKMS § 13 lg 3 kohaselt on protsessiosaline kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Pooled ei vaidle selle üle, et K.S. 11.08.2004 teenistusülesannete täitmisele ei asunud. Vastustaja esindaja väited, et K.S. ei saanud tööle tulla seoses lapsehoidajaga tekkinud probleemiga, ei ole tõendatud. Kohus leiab, et kaebaja kohtuistungil antud ja eelpool käsitletud seletustega on tõendatud, et vastustaja eesmärgiks oli kaebaja teenistusest vabastada, kuna ei oldud rahul tema tööga. Sellele, et kaebaja teenistusest vabastamist ei tinginud ajutiselt äraoleva teenistuja teenistusse naasmine, viitab ka sündmuste ajaline kulg. Kohtutoimikus (tlk 33) on K.S.´i 10.08.2004 avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks ja teenistusse naasmiseks, mis on aktsepteeritud samuti 10.08.
Haldusorgan võib teenistujaid valida ja teenistusülesandeid nõutaval tasemel mittetäitvaid ametnike teenistusest vabastada, kuid seda tuleb teha kehtivat õigust järgides.
lg 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama sätte lg 2 kohaselt, kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga. A.K. taotleb teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ja hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. Kohus leidis eelnevalt, et kaebaja taotlus teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks on põhjendatud. Samuti on täidetud
Kaebaja on märkinud hüvituse suuruseks 32 636,65 krooni.
lg 2 seob hüvituse suuruse ametipalgaga.
4 Siseministeeriumi kantsleri 15.03.2004 käskkirja nr 137-p punktiga 2.1 on määratud A.K.´le 26.palgaaste kuupalgamääraga 5390 krooni. Teenistustähtaja pikendamisel (28.07.2004 käskkiri nr 246p) on jäetud A.K. senikehtinud palgatingimused muutmata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja palgamäära oleks diferentseerimisega suurendatud. Seega tuleb kaebajale välja mõista hüvitus 6 kuu ametipalga suuruses summas, so 32 340 krooni (6 x 5390 kr). Kaebaja taotleb kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse välja kantud kohtukulud poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti. HKMS § 83 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon. Asja läbivaatamise kuluks on HKMS § 85 p 3 kohaselt õigusabikulu. HKMS § 87 lg 1 sätestab, et õigusabikuluks on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 10 krooni (09.09.2004 Tallinna Halduskohtu orderi kviitung nr 414). Kohtule on õigusabikulude kandmise kohta esitatud kohtukulu nimekiri, mille kohaselt seisnes õigusabi osutamine kohtuistungiks ettevalmistamises ja kohtus esindamises kokku 2 tundi, tunni hind 1600 krooni. Õigusabiteenuse eest on koostatud 03.03.2005 arve nr 176/05EE summas 3776 krooni koos käibemaksuga. Nähtuvalt kohtule esitatud maksedokumendist nr 99 on kaebaja Hanzaneti vahendusel 04.03.2005 tasunud advokaadibüroole Sorainen Law Offices 3776 krooni. Vastustaja õigusabikulude suurust ei vaidlustanud. Kohus leiab, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 10 krooni ja õigusabikulu vastavalt tasumist tõendavale maksekorraldusele, suuruses 3776 krooni. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 3; § 92 lg-st 1 ja § 93 lg-st 1 ning
§-st 135, kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja tunnistada kaebaja teenistusest vabastamine seadusevastaseks ning välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks kohtukulu kokku summas 3786 krooni. Kristina Maimann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.