“ § 40 lg.3 p.3 ja lg.5 (edaspidi ,,Eeskiri"). Kaebuse esitaja laiab, et nimetatud sätted ei anna alust enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks.
lg.3 p.3 kohaselt võib enampakkumise tulemused jätta kinnitamata, kui osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. Kaevatavast korraldusest ei selgu, kelle kokkulepped, milles ja kuidas on enampakkumise käiku mõjutanud.
lg.5 ei ole antud juhul asjakohane, kuna selle sätte järgi võib enampakkumise tulemused jätta kinnitamata, kui enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. Antud juhul oli vallavalitsuse poolt määratud enampakkumise alghind 250 000 krooni, enampakkumisel osalesid protokolli kohaselt 6 osavõtjat ning pakutud hind vastas alghinnale, s.o. enampakkumise korraldaja sai enampakkumisel soovitud hinna. Muid õiguslikke aluseid enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel Lainela talu elamu müügi osas kaevatavas korralduses ei ole. Haldusmenetluse eesmärk on tagada isiku kaitse võimu omavoli eest. Põhiseaduse § 10 sätestab muuhulgas õigusriigi põhimõtte. Õigusriigi printsiibi oluliseks elemendiks olev õiguskindluse põhimõte nõuab, et üksikisikul peab olema tagatud võimalus riigi käitumist haldusmenetluses teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Nimetatud põhimõte nõuab, et haldusorgan oleks oma tegevuses järjekindel ja antud lubadustele saaks hiljem tugineda, seega peab halduse tegevus olema kodanikule võimalikult ettenähtav ja haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust. Loksa Vallavalitsus, avaldades enampakkumise teate Lainela talu elamu müügi kohta hinnaga 250 000 krooni, soovis sellega luua õiguslikku tagajärge, mis seisnes Lainela talu võõrandamises suulise enampakkumise teel hinnaga vähemalt 250 000 krooni. Avaldatud enampakkumise tingimuste kohaselt on ainsaks põhjuseks, mille puhul loetakse müük nurjunuks, asjaolu, kui suurima pakkumise teinud isik loobub. Käesoleval juhul tegi ainsa pakkumise summas 250 000 krooni, mis on ka enampakkumise tingimustes avaldatud alghind, A.P., kes ei ole pakkumisest loobunud. Seega oli A.P.el, kui enampakkumise teates ettenähtud suuruses pakkumise teinud isikul tekkinud õiguspärane ootus enampakkumise tulemuste kinnitamiseks ja põhjendatud usk, et Loksa Vallavalitsus kinnitab tema, kui enampakkumise võitja. Loksa Vallavalitsusel omakorda tekkis pärast A.P.e, kui ainsa pakkumise tegija poolt pakkumise tegemist haldusorgani poolt soovitud suuruses, kohustus kinnitada enampakkumise tulemused. Muid asjaolusid, mille puhul loetakse enampakkumine nurjunuks, enampakkumise tingimustes loetletud ei ole. Seega on enamapakkumise tulemuste kinnitamata jätmine Lainela talu osas seadusevastane. Kaevatava korralduse põhjendus, et oksjoniliikmete seletuste kohaselt on tekkinud kahtlus, et enne 2 enampakkumist ja enampakkumise käigus on toimunud osavõtjatevaheline kokkulepe, mis on mõjutanud enampakkumise käiku, ei vasta enampakkumise teates avaldatud tingimustele, samuti
sätetele ja ei anna alust enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg. l ja lg. 2 tuleb haldusaktis muuhulgas ära märkida haldusakti faktiline ja õiguslik alus. Soodustatava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Nimetatud põhjendamine on vajalik eelkõige selleks, et haldusakti õiguspärasus oleks kohtulikult kontrollitav. Seega peaks vaidlustatavast korraldusest nähtuma tuvastatud faktilised asjaolud, mis viisid otsuse tegemisele ja diskretsiooni puhul ka kaalutlused, millest haldusorgan juhindus. Korraldusest ei nähtu, missugused osavõtjad sõlmisid omavahel kokkuleppe ja milles see väljendub. Korraldusele ei ole lisatud komisjoniliikmete seletusi, protokollist nähtub ainult A.P.e pakkumine summas 250 000 krooni. Seega on korralduse väide väidetava kokkuleppe sõlmimise kohta paljasõnaline ja tõendamata ning kaebuse esitajal puudub võimalus korraldust sisuliselt vaidlustada. Samuti kehtib haldusmenetluses uurimispõhimõte, mille kohaselt peab haldusorgan välja selgitama kõik faktilised asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. HMS § 40 lg. l ja lg.2 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Juhul, kui Loksa Vallavalitsusel tekkis kahtlus võimaliku kokkuleppe olemasolu kohta enampakkumisel, oleks tal tulnud tulenevalt haldusmenetluse seaduse sätetest uurida välja faktilised asjaolud, kuulata ära asjaosalised ja alles siis langetada vastav otsus. Üksnes kahtlustel põhinev otsus ei vasta haldusmenetluse seadusele (§ 56 lg. l ja lg.2). VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja esitatud kaebusega ei nõustu, rahuldamata. vaidleb sellele vastu ja palub jätta A.P.e kaebus Faktiliste asjaolude kohaselt otsustati Loksa Vallavalitsuse 08.02.2005 korraldusega nr 38 korraldada Loksa külas asuva Lainela talu elamu võõrandamiseks suuline enampakkumine. Vastava enampakkumise kuulutuse avaldas Loksa Vallavalitsus 23.02.200 kohalikus ajalehes „Sõnumitooja“. Lainela talu elamu suulisest enampakkumisest osavõtjate registreerimiselehele (15.03.2005) registreeriti enampakkumisest osavõtjatena kolm äriühingut ja kolm eraisikut, s.t. OÜ AK Ühisvara (esindaja juhatuse liige Kalle Kuusik), AS Alfalend (esindaja juhatuse liige Väino Rast), AS Kragen (esindaja volikirja alusel Irina Taratsekezi) ning kolm eraisikut- A.P., Evi Mihailova, Siim Saareväli. Oksjoni protokolli kohaselt tegi ainsa pakkumise alghinnaga A.P.. Vastavalt vaidlusaluse enampakkumise (oksjoni) komisjoni esimehe Villu Uett´i 16.03.2005 seletusele kulges Lainela talu enampakkumine nii, et esimese pakkumise, s.o. alghinna pakkus A.P.. Seejärel tõstis oma numbri AS Kragen esindaja Irina Taratsekezi. Seejärel jooksis tema juurde üks noormees, kes seletas midagi, misjärel AS Kragen esindaja pakkumisest loobus. Rohkem pakkumisi ei teinud keegi, kuigi nii osavõtutasu kui tagatisraha olid kokku tasunud lisaks pakkumise alghinnale teinud A.P.ele veel viis isikut. Peale nimetatud seletust otsustas Loksa Vallavalitsus oma 18.03.2005 korraldusega nr 65 kinnitada enampakkumise tulemus osas, mis puudutas Virve külas asuva endise Hallikvi A- 34 vundamendi enampakkumist, tunnistades nimetatud enampakkumise võitjaks Indrek Kasela. Sama korraldusega 3 otsustas Loksa Vallavalitsus jätta kinnitamata enampakkumise tulemused Loksa vallas Viinistu külas asuva Lainela talu elamu osas ja algatada enampakkumise käigu osas järelevalve menetlus ning ühtlasi edastada Viinistu külas asuva Lainela talu elamu enampakkumise materjalid juurdluse läbiviimiseks Põhja Politseiprefektuurile. Korralduse vastuvõtmise järgselt ja algatatud järelevalvemenetluse raames esitas 23.03.2005 seletuse oksjonikomisjoni liige Rein Kiis, kelle seletusest nähtuvalt toimus aktiivne suhtlemine enampakkumises osalejate vahel, registreerusid kuus pakkujat, kuid pakkumise tegi ainult üks ning ühe enampakkumises pakkumise teinuga suhtlemise järgselt loobus viimane pakkumisest. Analoogse sisuga seletuse on andnud 28.03.2005 kolmas enampakkumise komisjoni liige Kunnar Vahtras, kelle seletuse kohaselt küsis kaebuse esitajaga kaasas olnud noormees ka temalt, kas ta osaleb enampakkumisel ning sama noormees läks peale ühe pakkuja poolset pakkumist viimase juurde, misjärel pakkumise teinud naisterahvas loobus pakkumisest. Samuti nägi Kunnar Vahtras, kuidas kaebuse esitaja andis peale enampakkumist nimetatud noormehele raha, mis tekitaski komisjoni liikmes lõpliku veendumuse, et tegemist oli kokkulepitud enampakkumise hinnaga. Kaebuse esitaja väidab, nagu oleks vaidlustatud korralduse puhul tegemist lõpliku otsustusega, mille tõttu on ta jäänud ilma võimalusest omandada Lainela talu vastavalt enampakkumise tulemustele. Tegelikkuses nähtub vaidlustatud korraldusest, et põhiline ja läbiv motiiv oli enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise osas järelevalve menetluse käivitamine. Seega lõplikku otsustust, s.t. enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta veel tehtud ei ole. Vastustaja leiab, et sisuliselt on tegemist menetlustoimingut kajastava haldusaktiga. HMS § 5 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et
lg 3 p 3, lg 5 ei ole asjakohased alused vaidlusaluse korralduse puhul, kuna nimetatud sätetele vastavad faktilised asjaolud on tõendamata. Nimelt sätestab
lg 3 p 3, et enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. Loksa Vallavalitsus ongi algatanud järelevalvemenetluse, et selgitada välja, kelle vahel vastavad kokkulepped on sõlmitud. Nimetatud menetluse saab lugeda lõppenuks, kui peale prokuratuuri poolset keeldumist kriminaalasja menetlemiseks KarS § 209 lg 1 järgi (või muu kuriteotunnustule viitava teo alusel) on saadud kõigilt enampakkumises osalenud isikute seletused. Loksa Vallavalitsus on pidanud õigeks, et nimetatud küsimusega tegeleks esmalt vastav õiguskaitseorgan. Isegi kui kohus leiab, et vaidlustatud korraldus rikub kaebuse esitaja õigusi ning on oma olemuselt lõplik otsustus keelduda enampakkumise võitjaga lepingu sõlmimisest peab vastustaja nimetatud korraldust ka sisuliselt õiguspäraseks. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 10 lg 1 loetakse enampakkumisel leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Seega, esitades pakkumise on menetluses osalevatel isikutel kohustus oma õiguste teostamisel järgida hea usu põhimõtet tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 järgi. VÕS § 6 sätestab võlasuhetes hea usu põhimõttest lähtumise kohustuse. TsÜS § 86 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Vastustaja leiab, et avaliku enampakkumise eesmärgiks on saavutada kohalikule omavalitsusele kuuluva vara võõrandamisel suurim võimalik kasu. Enampakkumise korraldamiseks moodustatud komisjoni liikmete seletuste põhjal ei kujunenud hind vabalt. Vastustaja arvates ostu- müügi lepingu sõlmimine sellise enampakkumise tulemusel, millel osalejad on eelnevalt kokku leppinud asja omandamises madalaima võimaliku hinnaga (antud juhul enampakkumise alghind), oleks vastuolus hea usu põhimõttega ja kahjustab kohaliku omavalitsuse, kui asja müügist kasu saada sooviva isiku huve olulisel määral. Vastustaja on seisukohal, et heas usus käitumine tähendab 4 teisele võlasuhtes osalejale sihilikult kahju tekitamisest hoidumist. Arvestades komisjoni liikmete seletusi on vastustaja otsustanud lisaks järelevalvemenetluse käivitamisele (mille käigus võeti muuhulgas seletus komisjoni liikmelt) paluda prokuratuuril kriminaalmenetluse käivitamist KarS § 209 lg 1 tunnustel. Vastavalt KarS § 209 lg 1 on karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisel. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Nii kohaliku omavalitsuse kui riigi puhul on põhimõte saada vara müügi korral maksimaalset kasu vabalt kujunenud enampakkumisel prioriteetne. Riigivaraseaduse § 7 lg 2 ja lg 3 kohaselt on riigivara valitseja ja volitatud asutused kohustatud nende valitsemisel ning valduses olevat riigivara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema igati selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Analoogsed põhimõtted laienevad vastustaja arvates ühtlasi kohaliku omavalitsuse tegevusele. Teisisõnu, sooritades munitsipaalvaraga mis tahes tehinguid, peavad vara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis riik võib neist tehingutest saada. Seega oleks munitsipaalvara võõrandamine enampakkumisel, mille tulemused on enampakkumises osalejate vahel kokku lepitud, vastuolus munitsipaalvara valitsemise ja võõrandamise põhimõtetega. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas asjas on vastustajaks alates 20.10.2005 Loksa Vallavalitsuse õigusjärglane Kuusalu Vallavalitsus (Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2005 määrus nr 152, Kuusalu Vallavolikogu 10. märtsi 2005 otsus nr 18 ja Loksa Vallavolikogu 10. märtsi 2005 otsus nr 8 ühinemislepingu heakskiitmise kohta). Vaidlustatud Loksa Vallavalitsuse 18.03.2005 korraldusega nr.65 jäeti kinnitamata enampakkumise tulemused Loksa vallas Viinistu külas asuva Lainela talu elamu osas ja algatati enampakkumise käigu osas järelevalvemenetlus (korralduse p. 3). Korralduses on Viinistu külas asuva Lainela talu elamu osas märgitud, et talu elamu pakkumisele oli registreeritud kuus osavõtjat – OÜ AK Ühisvara, OÜ Alfalend, AS Kragen, A.P., Evi Mihailova, Siim Saareväli. Ainukese pakkumise tegi A.P. summas 250 000 krooni. Oksjonikomisjoni liikmete seletuste kohaselt on Lainela talu elamu pakkumise osas tekkinud kahtlus, et enne enampakkumist ja enampakkumise käigus on toimunud osavõtjatevaheline kokkulepe, mis on mõjutanud enampakkumise käiku. Korralduse punktis 4 on kohustatud vallavanemat võtma oksjonikomisjoni liikmetelt kirjalikud seletused oksjoni käigu kohta. Korralduse punktis 5 on otsustatud edastada Viinistu külas asuva Lainela talu elamu enampakkumise materjalid juurdluse läbiviimiseks Põhja Politseiprefektuurile ja punktis 6 on otsustatud lahendada lõplikult Lainela talu enampakkumise tulemuste kinnitamise küsimus pärast Põhja Politseiprefektuuri poolt läbi viidud juurdluse lõppemist. Seega nähtub nimetatud korraldusest, et sellega ei ole lõplikult otsustatud Lainela talu elamu enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine. Korralduses on märgitud faktilised asjaolud ja kaalutlused, mis on viinud sellise otsuse tegemisele. Korralduse aluseks on märgitud oksjonikomisjoni liikmete seletused ning oksjoni protokoll ning õiguslikuks aluseks on märgitud KOKS § 30 lg.1 p.4, Loksa Vallavolikogu 25.01.96 määrusega nr.1 kinnitatud ja 04.06.1999 määrusega nr.11 muudetud „Loksa valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise
“ § 40 lg.1, lg.2 p.2, lg.3 p.3 ja lg.
40 lg.3 p.3 kohaselt võib jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. Vaidlustatud korraldusest ja asja materjalidest nähtuvalt toimus 15.märtsil 2005 kaks oksjonit. Enampakkumisel Virve külas asuva endise Hallikivi A- 34 elamu vundamendile, mille alghinnaks oli 100 000 krooni, osales kaheksast registreeritud osavõtjast viis ning enampakkumise protokollist (tl.45) nähtuvalt toimus reaalne pakkumiste esitamine ning suurimaks pakkumiseks osutus 345 000 krooni. Samas Viinistu külas asuva Lainela talu elamu enampakkumisel on oksjoni protokollist (tl.8) nähtuvalt osalenud kuus osavõtjat – OÜ AK Ühisvara, OÜ Alfalend, AS Kragen, A.P., Evi Mihailova, Siim Saareväli, kes kõik olid tasunud nii osavõtutasu 300 krooni kui ka tagatisraha 25 000 krooni, kusjuures ainukese pakkumise on teinud A.P. alghinna suuruses summas 250 000 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on enne Loksa Vallavalitsuse 18.03.2005 korralduse nr.65 andmist võetud kirjalik seletus 16.03.2005 komisjoni liikmelt Villu Uett´ilt (tl.40). Selles seletuses on V.Uett kirjutanud, et tema viis 15.märtsil 2005 oksjonikomisjoni esimehena läbi suulist enampakkumist, kus muuhulgas müüdi ka Viinistu külas asuvat Lainela talu elamut. Seletuse kohaselt kulges enampakkumine nõnda: esimese pakkumise, s.o. alghinna tegi kodanik A.P., seejärel tõstis oma numbri AS Krager esindaja Irina Taratsekezi. Tema ei jõudnud veel pakkumist teha, enne jooksis tema juurde üks noormees, seletas ägedalt žestikuleerides midagi, mispeale AS Krager esindaja pakkumisest loobus. Seega rohkem pakkumisi kuuest osavõtjast keegi ei teinud, ainus pakkumine oli kodanik A.P.e poolt pakutud hind, s.o. 250 000 krooni. Kohus leiab, et olukord, kus Lainela talu elamu enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha maksnud isikud osaledes enampakkumisel ühtegi pakkumist ei tee, samuti oksjonikomisjoni esimehe Villu Uett´i eeltoodud seletus võisid tekitada vastustajal kahtluse, et osavõtjate vahelised kokkulepped võisid mõjutada enampakkumise käiku. Kahtluse hajutamiseks ongi vastustaja otsustanud vaidlustatud korralduses jätta esialgu kinnitamata enampakkumise tulemused Loksa vallas Viinistu külas asuva Lainela talu elamu osas ja algatada enampakkumise käigu osas järelevalvemenetluse, mille lõppedes lahendada lõplikult Lainela talu enampakkumise tulemuste kinnitamise küsimus. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et Loksa Vallavalitsus enampakkumise tulemused igal juhul kinnitab.
kohaselt oli käesoleval juhul enampakkumise kinnitamine või kinnitamata jätmine vallavalitsuse pädevuses ja sama paragrahvi lg.3 sätestab juhud, millal võib enampakkumise tulemused jätta kinnitamata. Nendeks on, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales § 39 lg.2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. Käesoleval juhul tekkis vallavalitsusel kahtlus, et Lainela talu elamu enampakkumise osas võisid osavõtjate vahelised kokkulepped mõjutada enampakkumise käiku. Kuna vallavalitsus ei olnud selles kindel, on korralduses õigesti otsustatud nimetatud asjaolu välja selgitada ja otsustada lõplikult Lainela talu enampakkumise tulemuste kinnitamine pärast seda, kui on selgitatud, kas tegelikult osavõtjate vahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku või mitte. Vaidlustatud korralduse punktis 6 on otsustatud lahendada lõplikult Lainela talu enampakkumise tulemuste kinnitamise küsimus pärast Põhja Politseiprefektuuri poolt läbi viidud juurdluse lõppemist. Samas seletas vastustaja esindaja kohtusistungil, et juba käesoleva aasta aprillikuus on Põhja Politseiprefektuur teinud kriminaalasja alustamisest keeldumise määruse. Loksa vald ei ole seda vaidlustanud ja ei ole teinud mingit otsust ka Viinistu külas asuva Lainela talu elamu 6 enampakkumise tulemuste kinnitamise küsimuses. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks peab vastustaja enne lõpliku otsuse tegemist lähtuvalt haldusmenetluses kehtivast uurimispõhimõttest välja selgitama kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Asja materjalidest nähtuvalt on korralduse punkti 4 täitmiseks Loksa vallavanem võtnud kirjalikud seletused kahelt 15.03.2005 oksjonikomisjonis osalenud isikult. Oksjonikomisjoni liikme Rein Kiisi 23.03.2005 seletusest (tl.43) nähtuvalt on ta arvamusel, et Lainela talu oksjonil toimus kokkumäng oksjonil osalejate vahel. Enne oksjoni algust toimus aktiivne suhtlemine enampakkumises osalejate vahel. Kuigi osalemiseks Lainela talu elamu oksjonil registreeris ja võttis välja ka osalemise numbrid kuus inimest, tehti ainult üks pakkumine. Pärast esimest pakkumist tõstis üks proua oma numbri, kuid koheselt tormas tema juurde algpakkumise teinud osaleja kõrval istunud härra ja pärast sosinal öeldud paari lauset proua loobus. Vallavalitsuse liikmena ja oksjonikomisjoni liikmena on andnud 28.03.2005 kirjaliku seletuse Kunnar Vahtras (lk.44,61), kelle seletuse kohaselt küsis kaebuse esitajaga kaasas olnud noormees ka temalt, kas ta osaleb enampakkumisel. K.Vahtrase arvates on kogu pakkumist juhtinud seesama noormees, sest kui peale esimest pakkumist tõstis üks naisterahvas oma numbri, tormas tema juurde A.Pga kaasas olnud noormees, mille peale proua loobus pakkumisest. K.Vahtrase arvates tekitas kahtlust ka asjaolu, et pakkumises osales kuus isikut ja pakkumise tegi ainult üks osaleja. Samuti nägi Kunnar Vahtras, kuidas kaebuse esitaja andis peale enampakkumist nimetatud noormehele raha, mis tekitas temas veendumuse, et tegemist oli kokkulepitud pakkumisega. Tunnistaja Rainer Kesa ütluste kohaselt kandis enampakkumise tagatisraha 25 000 krooni kaebaja eest Loksa Vallavalitsusele üle tunnistaja ning pärast oksjonit andis kaebaja tunnistajale selle raha sularahas tagasi. Raha 25 000 krooni ülekandmise kohta Lainela talu enampakkumise tagatismaksuna A.P.e eest Rainer Kesa poolt on tõendatud kohtule esitatud 14.03.2005 Eesti Ühispanga maksekorraldusega. Tunnistaja Rainer Kesa ütluste kohaselt oli ta ainukese inimesena A.Pga oksjonil kaasas ning väitis, et tema seal ringi ei käinud ja kelleltki ei küsinud, et kas ta osaleb enampakkumisel (tl.74) Kohus leiab, et enampakkumise tulemuste kinnitamise küsimuse lõplikuks lahendamiseks ei piisa ainult oksjonikomisjoni liikmete seletustest. HMS § 40 lg.1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebuse esitaja ja vastustaja esindaja seletuste kohaselt oksjonil ainukese pakkumise teinud A.P.t ei ole küsitletud ega võetud temalt seletust. Vastustaja esindaja seletuse kohaselt osavõtjatevahelise kokkuleppe olemasolu kindlakstegemiseks ei ole ka Loksa vallas Viinistu külas asuva Lainela talu elamu oksjonist osavõtjaid küsitletud ega nendelt seletusi ei võetud. Vastavalt HMS § -ile 6 on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kui olemasolev informatsioon ei ole piisav õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks, peab kohalik omavalitsus puudutatud isikuid kaasates koguma otsustamiseks täielikumat teavet. Seega tuleb vastustajal enne lõpliku otsuse tegemist lähtuvalt haldusmenetluses kehtivast uurimispõhimõttest välja selgitada kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Eeltoodut arvestades puudub alus Loksa Vallavalitsuse 18.03.2005 korralduse nr.65 7 tühistamiseks osas, millega jäeti kinnitamata 15.03.2005 enampakkumise tulemused Loksa vallas Viinistu külas asuva Lainela talu elamu osas ja algatati järelevalvemenetlus.
lg.3 p.3 nimetatud otsus on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus, mistõttu puudub alus Loksa Vallavalitsuse kohustamiseks kinnitada Viinistu külas asuva Lainela talu elamu 15.03.2005 enampakkumise tulemused enne, kui vastustaja on kindlaks teinud, kas osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. Aili Maasik Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.