) § 84 p.1 ja § 118 alusel. Käskkirja kohaselt on distsiplinaarjuurdlusega tuvastatud, et R.L. viibis 11.03.2005 kell 10.35 teenistuses alkoholijoobes (0,61‰). Sellega pani R.L. toime
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Kaebuse esitaja taotleb Põhja Politseiprefektuuri 24.03.2005.a. käskkirja nr. 200 p tühistamist, kaebajale kuue kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist ja kaebajale ühe kuu keskmise hüvitise väljamõistmist palga õigeaegse väljamaksmisega viivitamise eest. Kaebuse kohaselt tuvastati 11.03.2005.a. kell 10. 35 juhtivkonstaabel R.L.el Wismari Haiglas kerge alkoholijoove (0,61‰). Antud juhtumiga seoses alustati Põhja politseiprefektuuris distsiplinaarjuurdlus nr 05-061. Kaebaja vabastati politseiteenistusest
Ametist vabastamine nimetatud sätete järgi jääb kaebajale arusaamatuks, kuna vastustaja ei ole käskkirjas piisavalt motiveerinud ja põhjendanud, milles on seisnenud kaebaja rikkumine ning millise paragrahvi lõike alusel on kaebaja ametist vabastatud. Kaebaja leiab, et tema vabastamine
lg 1 alusel ei ole võimalik, kuna puudub kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on nõutav sellel alusel ametist vabastamiseks
Seetõttu on kaebaja ametist vabastatud valel alusel ja ebaseaduslikult. Kaebaja leiab, et teda on põhjendamatult karistatud rangeima karistusmääraga. Temale määratud karistus ei ole vastavuses süüteo raskusega. Alkoholijoove oli peaaegu olematu ja võimaldas isikul adekvaatselt käituda. Tegemist oli pigem jääknähtudega, mitte joobega. Distsiplinaarkaristusena oleks vastustaja saanud kohaldada ka muid meetmeid, näiteks viia kaebaja madalamale ametikohale, avaldada noomitus või mingiks perioodiks ametist kõrvaldada. Kaebaja eelnev teenistuskäik politseis on tõestuseks sellest, et tegemist on olnud eeskujuliku ametnikuga ja temaga ei ole olnud kunagi varem probleeme. Kaebaja töötas vastustaja juures alates augustist 1998.a. Selle aja jooksul on kaebajat ergutatud kaheksal korral silmapaistvalt heade töötulemuste eest, sealhulgas kahel korral 2005. aasta jooksul. Distsiplinaarkorras kaebajat tööandja poolt eelnevalt karistatud ei ole. Kaalutlusõiguse normidest lähtuvalt tuleks karistuse määramisel arvestada ka ametniku eelnevat teenistuskäiku. Vastustaja on jätnud selle arvestamata. Kaebaja ei saa nõustuda joobe tuvastamise ekspertiisi 100% tõele vastavusega, kuna on tuvastamata, kas joobe tuvastamiseks teostatud ekspertiisi käigus kasutatud seadeldised olid taadeldud või mitte. Kaebaja palub esitada ekspertiisis kasutatud seadeldiste taatlemist tõendavad dokumendid. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja on ebaseaduslikult töölt vabastatud on tal õigus hüvitisena saada kuue kuu ametipalk
Kaebaja nõuab lisaks kuue kuu hüvitise saamisele ka ametipalga suuruse hüvitise maksmist lõpparve kinnipidamise eest
4 järgi, kuna kaebaja vabastati ametist 28.03.2005.a. aga lõpparve maksti kaebajale välja 30.03.2005.a. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et R.L.e teenistusest vabastamine on olnud õiguspärane. 11.märtsil 2005.a. kella 10 ajal hommikul saabus politseile teade kodanikult selle kohta, et ta oli tundnud politseiametnik 2 R.L.e juures tugevat alkoholilõhna. Teatatu tõelevastavuse kontrollimiseks käivitas Ida Politseiosakonna ülemkomissar Margus Kotter teenistuskohustusi täitva R.L.e suhtes Põhja politseiprefekti 02.01.2004.a. käskkirjaga nr 2 kinnitatud Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja punktis 10 ettenähtud protseduuri ning kaebajal tuvastati alkoholijoove 0,66‰. R.L. ei nõustunud märgitud tulemusega ning ta toimetati täiendavalt joobe tuvastamiseks Wismari haiglasse. Wismari haigla väljastas joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 1079/150, mille kohaselt mõõdeti kaebajal alkoholijoove 0,61‰. Sellega oli tõendatud kaebaja alkoholijoobes teenistuses viibimine. Põhja Politseiprefektuuris loetakse joobes teenistuses viibimist jämedaks distsipliinirikkumiseks. Siinjuures ei oma tähtsust joobeaste ega see, kas tegemist on vahetult tarbitud alkoholist tuleneva joobe või jääknähtudega. Teenistuses peab ametnik olema kaine. Sisekorraeeskirja punkti 14.6.
1, mida toetab Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja punkt 14.6.3.
ei kehtesta iseseisvalt ühtegi teenistusest vabastamise alust (viidates §-le 84), vaid reguleerib tervikuna vabastamisega seonduvat. Seetõttu ei mõista vastustaja kaebaja etteheidet lõikele viitamatajätmise osas. Käskkiri vastab täielikult TDVS § 11 lg. 2 nõuetele. Vastavalt
lg-le 4 on lõpparve väljamaksmisega hilinemisel ametiasutus kohustatud maksma ametipalka iga viivitatud päeva eest, kuid mitte üle ühe kuupalga. Palgaseaduse § 32 lg. 1 kohaselt oleks R.L. pidanud lõpparve summa kätte saama
Käskkirjas on märgitud, et distsiplinaarjuurdlusega tuvastati, et R.L. viibis 11.03.2005.a. kell 10.35 teenistuses alkoholijoobes (0,61‰), millega pani toime teo, mida politseiprefekti käskkirjaga 02.01.2004.a. kinnitatud Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja p.14.6.3 järgi loetakse Põhja Politseiprefektuuris esmaseks jämedaks distsiplinaarsüüteoks, mille eest võib teenistuja vabastada ka siis, kui teenistuja ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud. Sellise tegevusega pani R.L. toime
Kohus leiab, et käskkiri on piisavalt motiveeritud ja kohtu poolt kontrollitav. 3 Käskkirja on kantud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg.2 nõutud andmed ja käskkirja andmise õiguslik alus.
p. 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 02.jaanuari 2004.a. käskkirjaga nr.2 on kinnitatud Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskiri (tl.40-51). Kaebaja on sellega tutvunud 12.01.2004.a. (kaebaja allkiri tutvumise kohta tl.52). Sisekorraeeskirja p.14.6.3 kohaselt loetakse esmast teenistuses viibimist joobeseisundis jämedaks distsiplinaarsüüteoks, mille eest võib teenistuja vabastada ka siis, kui teenistuja ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud. Asjaolu, et kaebaja viibis 11.märtsil 2005.a. teenistuses alkoholijoobes, kinnitavad Ida Politseiosakonna ülemkomissari Margus Kotteri 11.03.2005 ettekanne (tl.33), mille kohaselt paluti 11.03.2005 kella 10.35 paiku R.L.el politseiosakonna ruumides puhuda alkomeetrisse ning R.L.e puhumisel oli alkomeetri näit 0,66 ‰, 11.03.2005 joobe tuvastamise protokoll (tl.35), milles on märgitud 11.03.2005 kell 10.35 alkomeetri näit 0,66 ‰, R.L.e 11.03.2005 teenistusest kõrvaldamise akt (tl.34), mille kohaselt R.L. on 11.03.2005 kõrvaldatud teenistusest, kuna viibis teenistuses alkoholi jääknähtudega ja Wismari haigla 11.03.2005.a. joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr. 1079/150 (tl.36), mille kohaselt mõõdeti R.L.el kell 11.00 alkoholijoove 0,61‰. Arsti otsuse kohaselt oli kaebajal kerge astme alkoholijoove. Vastavalt HKMS § 15 lg.3 on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. HKMS § 16 lg.2 kohaselt esitavad tõendeid protsessiosalised. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis seaksid kahtluse alla Wismari haigla poolt välja antud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 1079/150 õiguspärasuse. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja möönnud endal 11.märtsil 2005.a. teenistuses alkoholijoobe esinemist, kuigi on leidnud, et see oli tal peaaegu olematu, tegemist oli pigem jääknähtudega. Kohtuistungil leidis kaebuse esitaja, et vajalik ja õigustatud oli tema teenistusest kõrvaldamine selleks päevaks. Seega ta möönis, et sellises joobeseisundis, nagu ta sel päeval oli, ei oleks ta tohtinud politseiteenistuses olla. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud käskkirjas õigesti leitud, et kaebaja on 11.03.2005.a. teenistuses alkoholijoobes viibimisega toime pannud
Politseiteenistuse seaduse §-s 42 loetletakse distsiplinaarkaristused, mida võidakse määrata politseiametnikele. Selle sätte kolmanda punkti kohaselt on üks võimalikest karistustest teenistusest vabastamine
alusel.
lg-st 2 tulenevalt võib teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (§ 84 p. 2) või vääritu teo (§ 84 p. 3) eest ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega annab
lg 2 võimaluse selles sättes loetletud juhtudel kohaldada raskeimat distsiplinaarkaristust - teenistusest vabastamist - ka juhul, kui ametnikul ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Üheks selles sättes loetletud juhuks on teo kvalifitseerimine teenistuskohustuste jämeda rikkumisena. Politseiseaduse §-i 3 kohaselt on politsei põhiülesandeks avaliku korra tagamine, inimeste ja organisatsioonide seaduslike huvide kaitse, kuritegevuse tõkestamine, kuritegude kohtueelse uurimise teostamine ning oma pädevuse piires karistuste määramine ja täideviimine. Sama seaduse § 4 lg. 3 kohaselt on politsei kaitse all kõik Eesti Vabariigi territooriumil viibivad ning tema jurisdiktsioonile alluvad isikud. Eeltoodut arvestades on kohtu arvates õigustatult Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja punktis 14.6.3 loetud politseiteenistuses joobeseisundis viibimine jämedaks distsiplinaarsüüteoks. Riigikohtu halduskolleegium on oma 17.06.2002 kohtuotsuses nr. 3-3-1-38-02 leidnud, et politsei ees seisvate ülesannete iseloomu ja politsei rolli tõttu ühiskonnas peavad politseiteenistuses olevad isikud tavakodanikest enam olema võimelised aru saama oma tegevuse või tegevusetuse laadist, tähendusest ja võimalikest tagajärgedest. Käesolevas haldusasjas ei ole vähetähtis ka see, et kaebaja oli teenistuses Ida politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaablina ja tema seletuse kohaselt oli tema teenistusülesandeks I konstaablijaoskonna juhtimine ja kontrollimine, tal oli kuus alluvat, kelle tööd ta pidi korraldama. Teenistuses viibiv joobeseisundis ülemus saab olla alluvatele ainult negatiivseks eeskujuks ning 4 tema teenistussejätmine oleks andnud alluvatele politseiametnikele vale signaali joobeseisundis politseiteenistuses viibimise lubatavusest. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja isikut iseloomustava asjaoluna arvesse võetud ka asjaolu, et kaebaja on 1998.aastal vabastatud Politseiameti teenistusest joobeseisundis politseisõidukiga liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna ülemkomissar Margus Kotter on distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega ja kaebaja isikliku toimikuga tutvumise järgselt andnud arvamuse, et kuigi kaebaja näol on tegemist hea konstaabliga, kes tunneb tööd, võib tema tööle jätmine kahjustada politsei mainet ning raskendab juhtimist Ida Politseiosakonnas, sest seda joont on jälgitud rangelt, et kolmandat võimalust ei anta (tl.29). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on kaebaja toimepandud süüteo eest karistusena teenistusest vabastamine õiguspärane ja proportsionaalne. Asjaolu, et kaebajat on teenistusülesannete hea täitmise eest rahaliselt ergutatud ja teda ei ole pärast 1998 uuesti politseiteenistusse asumist distsiplinaarkorras karistatud, ei muuda kohtu arvamust. Politseiteenistuse seaduse §-i 10 kohaselt annab politseiametnik politseiteenistusse astudes politseivande, mille kohaselt ta kohustub vande all olema ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduma kõrvalekaldumatult seadustest, hoidma riigi- ja ametisaladust, rakendama talle antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täitma ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi. Seega oligi kaebaja ülesanne täita politseiteenistuses laitmatult ja kohusetundlikult oma teenistusülesandeid ning kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ei ole vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega.
näeb ette nõudeõiguse ametniku ebaseadusliku teenistusest vabastamise juhtudel.
1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga.
lg-s 2 sätestatud hüvituse väljamõistmine on seatud sõltuvusse kahe tingimuse olemasolust: teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ja ennistamisest loobumine. Kuna kohus on leidnud, et kaebaja teenistusest vabastamine ei ole ebaseaduslik, ei kuulu kaebajale väljamõistmisele ka
Vastavalt
lg-le 1 on ametiasutus kohustatud andma ametnikule tööraamatu ja maksma lõpparve teenistusest vabastamise päeval. Sama paragrahvi lg.4 kohaselt lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga (lg.4). Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja vabastati
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.