KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.märts 2006 Tallinn Haldusasja number 3-05-283 Haldusasi M.L.i kaebus Raudteeinspektsioon

§ 116

lg 1 alusel, kui kaebajat ei ole võimalik nimetada tema nõusolekul teisele vabale ametikohale Raudteeinspektsioonis. Seoses sellega tehti kaebajale ettepanek asuda haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikohale. Teatel on kaebaja oma allkirjaga 03.01.2005.a. kinnitanud, et ta ei 1 ole pakutud tingimustega nõus.

1. 5.jaanuaril 2004.a. on koostatud Raudteeinspektsiooni teade, milles on märgitud, et lähtudes asjaolust, et kaebajale tehti 3.jaanuaril 2005.a. kirjalikult teatavaks informatsioon tema koondamisest alates 1.veebruarist 2005.a. ja kaebaja loobus tehtud ettepanekust asuda uuele ametikohale Raudteeinspektsioonis, siis loetakse kaebaja viimaseks tööpäevaks Raudteeinspektsioonis
2. jaanuar 2005.a. Kaebaja on tutvunud nimetatud teatega 10.jaanuaril 2005.a. (tl.11).
3. Kaebaja vabastati Raudteeinspektsiooni peadirektori 30.märtsi 2005.a. käskkirjaga nr.63 k teenistusest järelevalveosakonna peaspetsialisti ametikohalt

§ 116lg1 ja 3 alusel koondamise tõttu alates 30.märtsist 2005.a.

KAEBAJA SEISUKOHT Kaebuse esitaja taotleb Raudteeinspektsiooni peadirektori 30.03.2005.a. käskkirja nr.63 k seadusevastaseks tunnistamist ja tühistamist ning Raudteeinspektsioonilt hüvitise väljamõistmist kuue kuu ametipalga ulatuses, kuna kaebuse esitaja loobub ennistamisest. Kaebuse kohaselt nimetati kaebaja Raudteeameti peadirektori 15.detsembri 2003.a. käskkirjaga nr.74K 08.12.2003.a. Raudteeameti tururegulatsiooni osakonna lubade talituse peaspetsialisti ametikohale määramata ajaks. Seoses Raudteeameti restruktureerimisega Raudteeinspektsiooniks nimetati kaebaja Raudteeinspektsiooni peadirektori 31.03.2004.a. käskkirjaga nr.34k järelevalveosakonna peaspetsialisti ametikohale. Kaebaja ametialased kohustused olid määratletud majandus-ja kommunikatsiooniministri 23.02.2004.a. määrusega nr.34 kinnitatud Raudteeinspektsiooni põhimääruse § 17 lg-s l. Kaebaja põhilisteks ametikohustusteks olid ehitusloa taotluste, kasutusloa taotluste, kirjaliku nõusoleku taotluste, ohutustunnistuste taotluste ning vedurijuhilubade menetlemine. Vastustaja esitas 03.01.2005.a. kaebajale teatise koondamisest seoses Raudteeinspektsiooni teenistuse ümberkorraldamisega ja sellest tingitud muudatustega 01.02.2005.a. jõustuva majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.12.2004.a. määrusega nr.225. Vastustaja põhjendas kaebaja koondamist sellega, et Raudteeinspektsiooni senisest struktuurist kaob kaebaja poolt täidetav ametikoht. Samas teatises vastustaja teatas, et kui kaebajat ei ole viimase nõusolekul võimalik nimetada teisele vabale ametikohale Raudteeinspektsioonis, kuulub kaebaja koondamisele

§ 116lg l alusel 31.01.2005.a.

Vastustaja pakkus 03.01.2005.a. teatises kaebajale Raudteeinspektsiooni haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikohta, millest kaebaja loobus järgmistel põhjustel: Vastustajal tekkis õiguslik alus kaebaja ametist vabastamiseks

§ 116

alusel ja koondamisteatise esitamise õigus alles 01.02.2005.a., mil jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.12.2004.a. määrus nr.225. Vastustaja poolt 03.01.2005.a. teatises pakutud haldusosakonna peaspetsialisti ametikoht ei vastanud oma töömahult kaebaja võimetele. Teatises loetletud kaebaja töökohustused pakutaval ametikohal olid ehitus-ja kasutuslubade ning vedurijuhilubade taotluste menetlemine; ehitus-, kasutuslubade, vedurijuhilubade ning ohutustunnistuste väljastamine; eelnimetatud lubade ja tunnistuste kehtivuse pikendamine; töös kasutatavate andmebaaside haldamine ja täiendamine; raudteeregistrite pidamine. Samas teatises vastustaja teatas, et määratud ametipalga 8200 krooni hulka kuulub ka tasu täiendavate teenistuskohustuste täitmise eest. 2 Kaebaja nõustus teatises esitatud töökohustuste täitmisega, välja arvatud raudteeregistri pidamine. Kui kaebaja teavitas vastustajat, et ta ei saa nõustuda kõrvuti muude teenistuskohustuste täitmisega kõikide raudteeregistrite haldamisega, hooldusega ja arendamisega tegelemisega, kuna nimetatud töömaht on küllaltki suur ja kaebaja ei ole suuteline seda töömahtu nõutaval tasemel täitma, vastas vastustaja, et nad leiavad sellele ametikohale uue inimese. Kaebaja arvates tõendavad 09.01.2005.a. CV Keskuses avaldatud haldusosakonna raudteeregistrite peaspetsialisti tööülesanded, et vastustaja pani raudteeregistrite pidamise kohustuse täies mahus kaebajale ja seda peale teiste ametialaste kohustuste ning Vabariigi Valitsuse 18.03.2004.a. määrusega nr.74 avaldatud „Riikliku raudteeliiklusregistri pidamise põhimäärus“ tõendab, et vastustaja poolt pakutud haldusosakonna peaspetsialisti ametikohustused ei olnud töö mahu poolest reaalselt täidetavad. Kaebaja teavitas sellest ka vastustajat, kuid viimane ei nõustunud ametikohustuste mahu vähendamisega. Kaebaja leiab, et vastustajal puudus õiguslik alus kaebaja ametist vabastamiseks

§ 116lg l alusel.

Kaebaja ametialased kohustused jäid kehtima ka pärast 01.02.2005.a. järelevalve talituses kuhu jäi viis spetsialisti ametikohta, mis vastasid kaebaja võimetele ja millest seisuga 30.03.2005.a. ei olnud kõik täidetud. Kaebaja palus ennast üle viia järelevalve talitusse, kuid vastustaja keeldus seda tegemast.

§ 116

lg 3 kohaselt ametnikku ei vabastata kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Tulenevalt

§ 116

lg-s 3 sätestatust oli vastustaja kohustatud pakkuma talle ka teisi vabasid ametikohti. Kaebaja andmetel olid vastustajal veebruaris - märtsis 2005.a. järgmised vabad ametikohad: infrastruktuuri järelevalve talituse juhataja ametikoht, personali- ja kvalifikatsiooninõuniku ametikoht, finantstalituse juhataja ametikoht, infrastruktuuri järelevalvetalituse spetsialisti (signalisatsioon ja elektrotehnika) ametikoht ja infrastruktuuri järelevalve talituse spetsialisti (raudteede ehitus) ametikoht. Kaebajale teadmata põhjustel vastustaja neid vabasid ametikohti kaebajale ei pakkunud. Seega ei ole vastustaja järginud

§ 116lg 3 nõudeid.

Riigikohtu halduskolleegium oma 22.mai 2000.a. otsuses nr.3-3-1-14-00 on asunud seisukohale, et

§ 116

lg 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul vastustaja ei ole järginud

§ 116lg 3 nõudeid, vältimaks kaebaja koondamist.

Majandus-ja kommunikatsiooniministri 04.03.2004.a. määrusega nr.39 ja 29.12.2004.a. määrusega nr.225 kinnitatud Raudteeinspektsiooni struktuurist ja teenistujate koosseisust nähtub, et teenistujate arv inspektsioonis ei vähenenud, vaid kasvas 37-lt 38-le. VASTUSTAJA SEISUKOHT Raudteeinspektsioon ei nõustu kaebaja seisukohtadega ja palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel. Raudteeinspektsioon ei nõustu kaebaja seisukohaga, et koondamisteate esitamise õigus tekkis Raudteeinspektsioonil alles

1. veebruaril 2005.a. uue struktuurimääruse jõustumisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teavitas Raudteeinspektsiooni uue struktuurimääruse allkirjastamisest
2. detsembril 2004.a. ja vastuvõetud määrus saabus Raudteeinspektsiooni
3. detsembril 2004.a. Selliselt tekkis Raudteeinspektsioonil teadmine ja õiguslik eeldus määruse jõustumisest
4. veebruaril 2005.a. Seetõttu tekkis Raudteeinspektsioonil koondamisest etteteatamise kohustus

§ 130

lg 1 järgi, mille 3 kohaselt ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamisest tuleb ametnikule kirjalikult ette teatada vähemalt üks kuu. Koondamisteate kui asutusesisese teatamistoiminguga tehtigi kaebajale teatavaks õiguslik asjaolu, et tulenevalt uue struktuurimääruse jõustumisest alates

1. veebruarist 2005.a. kaob tema ametikoht ning koondamise vältimiseks soovib Raudteeinspektsioon pakkuda kaebajale teist sobivat vaba ametikohta Raudteeinspektsiooni struktuuris. Arvestades, et kaebaja koondamise aluseks olnud kaevatav käskkiri anti
2. märtsil 2005.a., siis on koondamine õiguspärane. Kaebajale tehtud tööpakkumine oli reaalne, sest vastas kaebaja võimetele ning muid kaebaja võimetele vastavaid vabasid ametikohti ei olnud Raudteeinspektsioonil võimalik talle pakkuda. Vastavalt majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusele „Raudteeinspektsiooni struktuuri ja koosseisu kinnitamine“ (edaspidi - vana struktuurimäärus) kuulus Raudteeinspektsiooni järelevalve osakonna struktuuri lisaks infrastruktuuri järelevalve talitusele, raudteeliikluse ja veeremi järelevalve talitusele ning standardite ja tehniliste normide büroole veel järelevalve osakonna juhataja/peadirektori asetäitja otsealluvuses olev peaspetsialisti ametikoht. Nimetatud ametikohal töötas kaebaja. Kaebaja ametikohustusteks oli majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.veebruari 2004.a määruse nr 34 „Raudteeinspektsiooni põhimäärus“ (edaspidi Raudteeinspektsiooni põhimäärus) § 17 lg 1 tulenevate järelevalve osakonna sisuliste ülesannete täitmise toetamiseks dokumendihalduse korraldamine ja ehitisregistrisse kannete tegemine. Pahatahtlik on kaebaja taotlus jätta kaebuses muljet nagu oleks tema pädevusse kuulunud järelevalve osakonna sisuliste ülesannete (nt raudteerajatiste või raudteeveeremi korrasoleku kontrollimine, kontrollitulemustest kokkuvõtete tegemine ja edasiseks tegevuseks ettepanekute koostamine, raudtee-ehitusprojektide hindamine jms) täitmine. Järelevalve osakonna sisulisi ülesandeid täitsid ja võtsid selle raames otsuseid vastu selleks vastavat haridust ja tööalast ettevalmistust omavad ametnikud. Raudteeküsimustega vahetult tegelenud ametnikud töötasid tulenevalt oma haridusest ja tööalasest ettevalmistusest kas infrastruktuuri järelevalve talituses (nõutavad on süvendatud teadmised kas raudtee-ehitusest või tehnikateadusest) ning raudteeliikluse ja veeremi järelevalve talituses (nõutavad on süvendatud teadmised raudteeliiklusest või raudteeveeremitest). Alates 1.veebruarist 2005.a. jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri
3. detsembri 2004.a. määrus nr 225 „Raudteeinspektsiooni struktuur ja teenistujate koosseis“ (edaspidi uus struktuurimäärus), mille §-ga 2 tunnistati kehtetuks vana struktuurimäärus. Uue struktuurimäärusega kaotati Raudteeinspektsiooni järelevalve osakonna struktuurist järelevalve osakonna juhataja otsealluvuses olev peaspetsialisti ametikoht, kus kaebaja töötas. Kaebaja registri- ja dokumendihaldusega seotud tööülesanded anti Raudteeinspektsiooni haldusosakonnale. Raudteeinspektsiooni põhimääruse § 17 lg 3 kohaselt on haldusosakonna põhiülesanneteks muuhulgas dokumendihalduse ja infotehnoloogiaalase toimivuse (hõlmab elektrooniliste andmete ehitisregistrisse kandmist) tagamine. Samuti on haldusosakonna ülesanne tagada Raudteeinspektsiooni kui volitatud töötleja ülesannete täitmine raudteeliiklusregistri pidamisel. Kuivõrd kaebaja poolt täidetud ametikoht kadus Raudteeinspektsiooni struktuurist ja kaebaja poolt täidetud ametikohustused läksid üle haldusosakonnale, siis tegi Raudteeinspektsioon kaebaja koondamise vältimiseks
4. jaanuaril 2005.a. kaebajale kirjaliku ettepaneku asuda haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikohale. Tööpakkumise vastuvõtmisel oleks kaebaja jätkanud olulises osas samalaadset tööd kui varemgi Raudteeinspektsiooni struktuurist kaotatud ametikohal töötades. Pakkumise reaalsust ja sobivust kinnitab asjaolu, et ainuke lisakohustus riikliku raudteeliiklusregistri haldamise näol oli vähekoormav ja jättis 4 kaebajale pakutud ametikoha sisuliselt samaväärseks Raudteeinspektsiooni struktuurist kaotatud ametikohaga. Samuti oli tööpakkumine kaebajale soodne palgatingimuste poolest, kuivõrd tehtud ettepanekuga nõustumisel oleks kaasnenud ühe vähekoormava lisaülesandega 22% palgatõus 6740 kroonilt 8200 kroonini. Sellist palgatõusu saab pidada töökoormuse minimaalset lisandumist arvestades oluliseks ja seetõttu tööpakkumist kaebajale igati soodsaks. Kaebaja keeldus põhjusi nimetamata Raudteeinspektsiooni poolt
5. jaanuaril 2005.a. tehtud ettepanekust. Paljasõnaline ja eksitav on sealjuures kaebaja väide, et kaebaja nõustus teatises esitatud töökohustuste täitmisega, välja arvatud raudteeregistrite pidamine. Samas tähendab see samuti, et kaebaja keeldus pakutud ametikohta vastu võtmast. Seega kaebaja ei andnud nõusolekut teisele ametikohale asuda.

§ 116

lg 3 järgi ei vabastata ametnikku koondamise tõttu ainult juhul, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Arvestades kaebaja nõusoleku puudumist oli Raudteeinspektsiooni ainuke võimalus kaebaja koondada. Kaebaja meelevaldne eeldus, et Raudteeinspektsiooni pakutud haldusosakonna majandustalituse peaspetsialist peab ainuisikuliselt teostama kogu raudteeliiklusregistri haldamist, sai Raudteeinspektsioonile teatavaks alles seoses Tallinna Halduskohtu poolt saadetud kaebuse saamisega. Kaebaja ei ole varem sellest Raudteeinspektsiooni teavitanud. Lisaks on väidetu ka sisuliselt vastuolus tegeliku olukorraga. Raudteeinspektsioon ei jaga kaebaja arvamust, et tema oleks olnud kohustatud pakutud ametikoha vastuvõtmisel haldama kogu riiklikku raudteeliiklusregistrit. Vabariigi Valitsuse

1. märtsi 2004.a. määruse nr 74 „Riikliku raudteeliiklusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi raudteeliiklusregistri põhimäärus) § 5 lg 1 järgi koosneb riiklik raudteeliiklusregister raudteede andmebaasist, raudteeveeremi andmebaasist, vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide andmebaasidest, registritoimikutest, digitaalsest kanderaamatust ja arhiveeritud registriandmetest. Seetõttu jääb selgusetuks kaebuse väide, et kaebaja töökohustuste hulka oleks kuulunud ainuisikuliselt kõikide raudteeregistrite toimivuse tagamine, kuivõrd riiklik raudteeliiklusregistri koosseisu kuulub ainult üks raudteede andmebaas. Kui kaebaja pidas oma väitega silmas, et tema tööülesannete hulka oleks kuulunud kogu raudteeliiklusregistri pidamine, siis see väide on kohut eksitav ja pahatahtlik. Raudteeinspektsioon ei nõustu samadel põhjustel ka kaebuse väitega, et CV Keskusesse
2. jaanuaril 2005.a. sisestatud töökuulutus raudteeregistrite peaspetsialisti leidmiseks kinnitaks kuidagi kaebaja seisukohta, et kaebajale oleks soovitud panna täies mahus raudteeliiklusregistri pidamise kohustust. Kaebaja on ja pidi olema sellest teadlik, et raudteeliiklusregistri pidamiseks oli ja on siiani Raudteeinspektsioonis kaks ametikohta, millest üks oli kaebajale tööpakkumise tegemisel täidetud. Ühele raudteeliiklusregistri haldamisega tegelevale ametnikule A.G.le maksti lisatasu täiendavate tööülesannete eest kuni teise haldusosakonna peaspetsialisti ametisse nimetamiseni. Vastav käskkiri on ühtlasi kinnitus sellest, et kaebajale pakutud ametikohaga kaasnenud täiendav tööülesanne ei oleks olnud koormav, kuivõrd seda suutis oma teiste tööülesannete kõrvalt täita teine ametnik. Nimetatu kinnitab üheselt, et kaebajale tehtud pakkumine asuda haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikohale oli reaalne. Samuti on ekslik kaebaja arvamus, et raudteeliiklusregistri põhimäärus kajastab temale pakutud ametikoha tööülesannete mahtu. Raudteeliiklusregistri põhimäärus sätestab raudteeliiklusregistri ülesehituse põhimõtted, nimetab registrisse kantavate andmete esitajad, andmed ja nende õigusliku režiimi, juurdepääsu andmetele ning sätestab registri haldamise järelevalve korra ja registri pidamise finantseerimise ning registri likvideerimise põhimõtted. Raudteeliiklusregistri põhimäärus ei kajasta seda haldavate ametnike töömahtu. 5 CV Keskusesse
3. jaanuaril 2005.a. sisestatud töökuulutus raudteeregistrite peaspetsialisti leidmiseks kinnitab samuti fakti, et kaebajale pakutud ametikoht oli madala koormusega. Uuelt ametnikult oodati lisaks kaebajalt temale pakutud ametikohal nõutud ülesannete täitmisele veel võimekust hooldada ja arendada registreid. Nimetatud argument lükkab üheselt ümber väited, nagu oleks kaebaja senistele tööülesannetele lisandunud tööülesande täitmine olnud ebareaalne. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et tema ametialased kohustused jäid kehtima infrastruktuuri järelevalve talituses ja Raudteeinspektsioon oleks pidanud pakkuma talle vaba ametikohta nimetatud talituses. Kaebaja ametikoht ei kuulunud infrastruktuuri järelevalve talituse koosseisu. Kaebaja töötas järelevalve osakonna juhataja/peadirektori asetäitja otsealluvuses oleval peaspetsialisti ametikohal, kus ta tegeles dokumendi- ja ehitisregistrihaldusega. Infrastruktuuri järelevalve talituses töötavatel ametnikel kui sisuliselt raudteeinspektoritel on tööülesannete täitmiseks vajalik omada süvendatud teadmisi raudteeehitusest või tehnikateadusest. Kaebaja ise nimetab kaebuses, et infrastruktuuri talituses olid vabad signalisatsiooni- ja elektrotehnika ning raudteeehituse spetsialisti ametikohad. Raudteeinspektsiooni seisukohta kinnitavad ka kaebaja poolt esitatud CV Keskuse töökuulutused, kus on eraldi rõhutatud, et kandidaadilt oodatakse kas raudteealase või tehnilise hariduse olemasolu. Lisaks on infrastruktuuri järelevalve talituse ametnikel vajalik vene keele oskus vähemalt kesktasemel, et suhelda enamasti vene keelt kõnelevate raudteeettevõtjate esindajatega. Kaebaja ei oma raudteealast ega tehnilist kõrgharidust ning Raudteeinspektsioonile teadaolevalt puudusid tal ka vastavad teadmised ja töökogemus ning keeleoskus. Kaebaja ei ole ka oma kaebuses väitnud ega tõendanud vastupidist, vaid on esitanud kaebuse lisana oma haridust tõendava dokumendina diplomi, mis tõendab õigusteaduse bakalaureuse kraadi omandamist. Nimetatud põhjustel ei ole kaebajal olnud võimalik kuuluda infrastruktuuri järelevalve talituse koosseisu ega täita selle talituse ülesandeid. Raudteeinspektsioonil ei olnud võimalik pakkuda kaebajale ka personali- ja kvaliteedinõuniku ning finantstalituse juhataja asendaja ametikohti, kuivõrd kaebajal puudub vastav haridus ja töökogemus. Nimetatud Raudteeinspektsiooni inim- ja finantsressurssi haldavad ametikohad on suure töökoormusega ja väga vastutusrikkad ning seetõttu erialast haridust nõudvad. Seda kinnitab asjaolu, et nimetatud ametikohtadel töötanud või töötavatel inimestel on vastav haridus omandatud. Lisaks ei olnud kaebajale uuele ametikohale asumise ettepaneku tegemise ajal
4. jaanuaril 2005.a. Raudteeinspektsiooni finantstalituse juhataja ametikoht vakantne. Raudteeinspektsiooni kvaliteedi- ja personalinõuniku ametikoht tekkis alles uue struktuurimääruse jõustumisel
5. veebruaril 2005.a. Sellele ametikohale nimetati ametniku nõusolekul varem Raudteeinspektsiooni arendusosakonna koosseisus samu ülesandeid täitnud teenistuja. Vastustaja leiab, et arvestades ka Riigikohtu halduskolleegiumi
6. mai 2000.a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-00 ja
7. aprilli 2005.a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-5-05 väljendatud seisukohti, ei olnud Raudteeinspektsioon kohustatud pakkuma kaebajale kõiki olemasolevaid vabu ametikohti. Kohustus oli pakkuda ainult neid ametikohti, mille puhul oli pakkumine reaalne ja vastas kaebaja võimetele. Ainuke selline vaba ametikoht Raudteeinspektsiooni struktuuris oli haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikoht. Seetõttu ei olnud võimalik anda kaebajale ka valikuvõimalust. Kui kaebaja jääb kaebuses nimetatud seisukoha juurde, et pakutud haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikoht oli tema jaoks liialt koormav ja seetõttu vastuvõetamatu, siis ei olnudki Raudteeinspektsioonil võimalik pakkuda ühtegi kaebajale võimetekohast vaba ametikohta. Ka sellisel juhul oleks ainuke võimalik lahend olnud kaebaja koondamine. Raudteeinspektsiooni ametikohtade arvu suurenemine iseenesest ei ole alus tunnistada 6 kaebaja koondamine ebaseaduslikuks.

§ 116

lg 1 loetleb juhud, millal võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu. Üheks nimetatud aluseks on teenistuse ümberkorraldamine, mis uue struktuurimääruse järgi toimus. Tulenevalt asutuse üldistest kohustustest ning põhimäärusega sätestatud asutusesisesest töökorraldusest ja ülesannete jaotusest võibki ametikohtade arv üldarvuna suureneda, kuid samas teatud töövaldkonnas väheneda sõltuvalt eeldatavast töömahust. Sellise juhuga oli tegemist Raudteeinspektsiooni struktuuri muutmisel. Kuivõrd kaebaja on 03.jaanuaril 2005.a. tehtud haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikohale asumise ettepanekust üheselt keeldunud ja seda oma allkirjaga kinnitanud, siis on Raudteeinspektsioon veendunud, et on kaebaja õiguspäraselt koondanud

§ 116lg l alusel.

Eksitav ja tõendamata on sealjuures kaebuses esitatud väide, et kaebaja teavitas Raudteeinspektsiooni suutmatusest täita pakutud ametikohaga kaasnevaid ülesandeid. Raudteeinspektsiooni poolt kaebajale

1. jaanuari 2005.a. tehtud uuele ametikohale asumise ettepanekule,
2. jaanuari 2005.a. koondamisega kaasnevate hüvitiste teatele ega ka kaevatavale käskkirjale kaebaja ühtegi vastuväidet ei esitanud, kuigi selline võimalus oli olemas. Samas on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud tutvumist kõigi nimetatud dokumentidega ja nõustunud nende sisuga. Oluline on sealjuures veel arvestada, et kaebaja puhul on tegemist juriidilist kõrgharidust omava isikuga, kes seetõttu pidi olema hästi kursis oma õiguste ja võimalustega lõpetamaks Raudteeinspektsiooni tegevust, mida ta ebaseaduslikuks pidas. Raudteeinspektsiooni seisukohta toetab Riigikohtu halduskolleegiumi
3. aprilli 2005.a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-5-05 väljendatud seisukoht (punktis 15): „Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist, on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel.“ KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtu põhjendused on järgmised: 1.Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustajal tekkis majandusja kommunikatsiooniministri 29.12.2004.a. määrusest nr.225 tulenevalt õiguslik alus kaebaja ametist vabastamiseks

§ 116alusel alates 1.

veebruarist 2005.a. Kaebaja ongi vabastatud pärast 1.veebruari 2005 - alates 30.märtsist 2005.a. Samas ei nõustu kohus kaebajaga selles, et vastustajal tekkis õiguslik alus ka kaebajale koondamisteatise esitamiseks alles alates 1. veebruarist 2005.a. Raudteeinspektsioonil oli koondamisest etteteatamise kohustus vastavalt

§ 130

lg-le 1, mille kohaselt ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamisest tuleb ametnikule kirjalikult ette teatada vähemalt üks kuu. Koondamisteatega tehti kaebajale teatavaks õiguslik asjaolu, et tulenevalt majandusja kommunikatsiooniministri 29.12.2004.a. määrusega nr.225 Raudteeinspektsioonis uue struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamisest alates 1. veebruarist 2005.a. kaob kaebaja ametikoht ning koondamise vältimiseks soovib Raudteeinspektsioon pakkuda kaebajale teist sobivat vaba ametikohta Raudteeinspektsiooni struktuuris. 2.

§ 116

lg 1 näeb ette, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja märkinud, et tema põhilisteks ametikohustusteks 7 koondamisele kuulunud Raudteeinspektsiooni järelevalveosakonna peaspetsialisti ametikohal olid ehitusloa, kasutusloa, kirjaliku nõusoleku ja ohutustunnistuste taotluste ning vedurijuhilubade menetlemine. Raudteeinspektsiooni 3. jaanuari 2005.a. koondamisteates on märgitud, et kaebajale pakutava haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikoha tööülesanneteks on muuhulgas ka ehitus- ja kasutuslubade ning vedurijuhilubade taotluste menetlemine ja ehitus-, kasutuslubade, vedurijuhilubade ning ohutustunnistuste väljastamine. Seega toimus Raudteeinspektsioonis teenistuse ümberkorraldamine – Raudteeinspektsiooni struktuurist kadus kaebaja poolt täidetud järelevalve osakonna juhataja - peadirektori asetäitja otsealluvuses olev peaspetsialisti ametikoht ja kaebaja poolt täidetud ametikohustused läksid üle haldusosakonna majandustalituse peaspetsialistile. 3.

§ 116

lg 3 kohaselt ametnikku ei vabastata koondamise tõttu, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Sellest sättest tuleneb asutuse kohustus leida võimalusel vaba ametikoht ja pakkuda seda ametnikule, kes kuuluks koondamise tõttu teenistusest vabastamisele. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas asunud seisukohale, et

§ 116

lg 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-00, RT III 2000, 14, 151, ja
3. novembri
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-00, RT III 2000, 27, 295). Riigikohtu halduskolleegiumi
5. mai 2000.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-00 on Riigikohus märkinud, et vaba ametikoha pakkumisel peab olema reaalne, et ametnik võtab konkreetse koha pakkumise vastu. Teistsugune pakkumine võib viidata sellele, et vabastamise tegelikuks põhjuseks pole koondamine. Raudteeinspektsioon tegi
6. jaanuaril 2005.a kaebajale kirjaliku ettepaneku asuda haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikohale. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja märkinud, et tema põhilisteks ametikohustusteks koondamisele kuulunud Raudteeinspektsiooni järelevalveosakonna peaspetsialisti ametikohal olid ehitusloa, kasutusloa, kirjaliku nõusoleku ja ohutustunnistuste taotluste ning vedurijuhilubade menetlemine. Kaebaja seletas kohtuistungil, et tema tööülesanneteks oli ehituslubade ja kasutuslubade ning vedurijuhi lubade taotluste menetlemine, kohalikele omavalitsustele kirjade saatmine, ehitus- ja kasutuslubade taotluste registrisse kandmine, ehitus- ja kasutuslubade väljastamine ja vedurijuhi lubade käskkirjade koostamine, vedurijuhiloa vormistamine. Kaebaja selgituste kohaselt haldas ta ka tabeleid, kus olid kirjas ehitus- ja kasutuslubade ning vedurijuhi lubade taotlemisel tasutud riigilõivud, ta esitas need andmed raamatupidajale kontrollimiseks (tl.126,150). Raudteeinspektsiooni
7. jaanuari 2005.a. koondamisteates on pakutava haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikoha tööülesanneteks märgitud ehitus- ja kasutuslubade ning vedurijuhilubade taotluste menetlemine ja ehitus-, kasutuslubade, vedurijuhilubade ning ohutustunnistuste väljastamine, eelnimetatud lubade ja tunnistuste kehtivuse pikendamine ning töös kasutatavate andmebaaside haldamine ja täiendamine. Samuti raudteeregistrite pidamine. Seega nähtub koondamisteatest, et kaebajale pakutud haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikohal oleks kaebaja jätkanud olulises osas samalaadset tööd kui varemgi Raudteeinspektsiooni struktuurist kaotatud ametikohal töötades. Ainuke lisakohustus oli raudteeregistrite pidamine. Koondamisteatel on kaebaja oma allkirjaga 03.01.2005.a. kinnitanud, et ta ei ole pakutud tingimustega nõus. Koondamisteatel ei ole kaebaja oma keeldumist põhjendanud. Tõendamata on kaebaja väited, et ta on keeldumise põhjustest vastustajat enne pakutavast ametikohast keeldumist informeerinud ning palunud ennast üle viia järelevalve talitusse. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei nõustunud kaebaja kõrvuti muude teenistuskohustuste 8 täitmisega tegelema kõikide raudteeregistrite haldamisega ja arendamisega, kuna nimetatud töömaht oli suur. Kaebaja arvates ei olnud vastustaja poolt pakutud haldusosakonna peaspetsialisti ametikohustused töö mahu poolest reaalselt täidetavad.
8. veebruari 2006.a. kohtuistungil kaebuse esitaja seletas, et tal ei olnud vahet mis osakonnas ta on. Küsimus oli tööülesannete mahus. Kui talle ei oleks raudteeregistreid juurde pandud, siis ta oleks selle kohaga haldusosakonnas nõus olnud. Kui ta oleks saanud kompromissina endale veeremi registri, siis oleks ta nõus olnud seal töötama. Küsimus oli tööülesannete mahus (tl.127). Kaebaja esindaja selgituste kohaselt haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikoht ei olnud vale, vaid tööd oli liiga palju, selle koha töömaht oli liiga suur. Küsimus oli raudteeregistrite haldamises. Ülejäänuga oli kaebaja nõus. (tl.131). Raudteeinspektsiooni peadirektori 25.05.2005.a. käskkirjaga nr.68k on nimetatud Raudteeinspektsiooni haldusosakonna peaspetsialisti ametikohale alates 26.maist 2005.a. määramata ajaks J.S.. Vastustaja on esitanud kohtule Raudteeinspektsiooni haldusosakonna peaspetsialisti J.S.i ametijuhendi (tl.136-138). Ametijuhendist nähtuvalt on Raudteeinspektsiooni haldusosakonna peaspetsialisti J.S.i ametikoha iseseisva vastutuse valdkondadeks registrite andmebaaside haldus, raudteerajatise ehitusprojekti aluseks olevate planeeringute või projekteerimistingimuste kooskõlastamisega seotud dokumendihaldus, raudtee-ehituse ehituslubade, kirjalike nõusolekute ja kasutuslubade taotlemisega seotud dokumendihaldus, vedurijuhilubade ja ohutustunnistustega seotud dokumendihaldus, avaliku raudtee raudteeinfrastruktuuri võõrandamise ja raudteemaa hoonestusõigusega koormamise nõusolekutaotlustega seotud dokumendihaldus, raudtee-ettevõtjate teavitamine ja nõustamine oma tegevusvaldkonnas, registritest väljavõtete tegemine, registrite arendus ja hooldus, registrite liideste, nende täienduste ning kasutajajuhendite vastuvõtmine, testimine, kontrollimine ja muud ülesanded. Tunnistaja J.S.i ütluste kohaselt on tema üleandeks raudteederegistrite arendamine ja ehitisregister. Tema põhitööks on ehitusload, kasutusload, kirjalikud load. Ta sisestab taotlused registrisse, saadab kirjad omavalitsustele, peale seda teeb käskkirjad ja siis load. Kasutuslubadega on analoogiline süsteem. Tegeleb ka vedurijuhilubadega, teeb peale eksami sooritust käskkirja, eelnevalt teeb käskkirja eelnev luba kehtetuks tunnistada, kannab need registritesse ja valmistab load. Samuti tegeleb ohutustunnistustega -valmistab ette käskkirja ja lõpuks vormistab tunnistuse ja annab kätte. Tunnistaja J.S.i ütluste kohaselt on tema töös põhiline koormus olnud ehitus- ja kasutuslubade menetlemisel. Novembrikuust kuni märtsikuuni oli intensiivsem tegevus vedurijuhilubade vahetuse ja väljastamisega, kuna sai läbi viis aastat esmaste lubade väljaandmisest ja nende kehtivusaeg lõppes. Tunnistaja ütluste kohaselt tegeleb ta uue raudteeregistri juurutamisega. Sellega on jõutud nii kaugele, et on ühendatud kõik kolm registrit, raudteederegister, veeremiregister ja vedurijuhtide register. Testimine on suures osas möödas. Register on kasutuses, toimub jooksva töö käigus vigade parandamine. Raudteeliiklusregistri osas oli põhiline koormus siis, kui nad arendasid süsteemi, et saaks uue registriga tööd alustada. Tunnistaja ei pidanud oma ametiülesandeid liiga koormavateks (tl.152-154). Raudteeinspektsiooni haldusosakonna peaspetsialisti J.S.i ametijuhendi kohaselt asendab teda Raudteeinspektsiooni haldusosakonna peaspetsialist, kelleks vastustaja selgituste ja tunnistaja J.S.i ütluste kohaselt ning Raudteeinspektsiooni peadirektori 16.03.2005 käskkirjast nr.60 (tl.71) nähtuvalt on A.G.. Tunnistaja J.S.i ütluste kohaselt on neil teise raudteeinspektsiooni haldusosakonna peaspetsialisti A.G.ga raudteederegistrite osas identsed ülesanded, see on selleks, et kui A.G. on puhkusel, siis tunnistaja saab teda asendada. Ka Raudteeinspektsiooni haldusosakonna peaspetsialisti A.G. ametijuhendist (tl.139-142) nähtuvalt on A.G. iseseisva vastutuse valdkonnaks registrite andmebaaside haldus, raudtee-ettevõtjate teavitamine ja nõustamine oma tegevusvaldkonnas, registritest väljavõtete tegemine, registrite arendus ja 9 hooldus, registrite liideste, nende täienduste ning kasutajajuhendite vastuvõtmine, testimine, kontrollimine ja muud ülesanded. Seega nähtub eeltoodud materjalidest, et kaebajale pakutud haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikoha tööülesanded on olulises osas samalaadsed, millistega tegeles kaebaja enne koondamist. Raudteederegistrite pidamine oli Raudteeinspektsiooni haldusosakonna kahe teenistuja ametiülesandeks ning kaebajale pakutud ametikohal töötav tunnistaja J.S. ei pidanud selle ametikoha tööülesandeid liialt koormavateks. Eeltoodud tõendeid arvestades ei ole õige ka kaebaja väide, et tema ametialased kohustused jäid pärast 01.02.2005.a. kehtima järelevalve talituses. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et haldusosakonna majandustalituse peaspetsialisti ametikoha pakkumine oli kaebajale soodne ja sobiv ning selle vastuvõtmine on kohtu hinnangul reaalne. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et ta ei olnud kohustatud pakkuma kaebajale tema varasemast ametikohast erinevate teenistuskohustustega vabu ametikohti, mis eeldasid raudteealast või tehnilist või majandusalast haridust. Ta ei pidanud neid ametikohti võrdväärseteks ametikohtadeks, mille vahel oleks kaebajal pidanud võimaldama valida. Riigikohtu halduskolleegium on 22.05.2000 otsuses nr. 3-3-1-14-00 rõhutanud, et

§ 116

lg-st 3 ei tulene ametiasutusele kohustust pakkuda isikule kõiki olemasolevaid vabu ametikohti.

§ 116

lg 3 eesmärgist tulenevalt peab pakutav ametikoht vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. 16. veebruari 2006.a. kohtuistungil leidis ka kaebuse esitaja ise, vastustaja ei pidanud pakkuma talle kõiki vabu ametikohti (tl.127). Kohus leiab, et vastustaja ei ole kaebaja teenistusest vabastamisel rikkunud

§ 116

lõikeid 1 ja 3 ning vastustaja tegevus kaebajale teenistussuhte jätkumiseks sobiva teenistuskoha pakkumisel oli piisav ning õiguspärane.

§ 116

lg 3 järgi ei vabastata ametnikku koondamise tõttu ainult juhul, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Arvestades kaebaja nõusoleku puudumist teisele ametikohale asumiseks, oli kaebaja koondamine õiguspärane. Aili Maasik Kohtunik 10