KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Viive Ligi ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/1016/05 Haldusasi Kaebus T
§ 31lg-s 4 sätestatud 10-päevase tähtaja jooksul.
Apellandi esindaja pöördus 26.08.2005 kell 12.00 Tallinna Halduskohtu kantseleisse, kus talle teatati otsuse ärakirja saamise võ imatusest põhjendusel, et otsus on pandud juba posti, mistõttu oli kaebajal reaalne võimalus otsuse sisuga tutvuda alles 30.08.2005, kui ta sai otsuse posti teel. Apellatsiooniteate või apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega tuleb hakata lugema kohtuotsuse kaebajale teatavaks saamise päevast 30.08.
- Tallinna Halduskohtu 29.09.2005 määrusega nr 3-334/2004 jäeti ennistamata apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning lõpetati asjas menetlus. Kohtu seisukohad olid järgmised. 1) Kohtuotsus on tehtud teatavaks 26.08.2005 ning sellest päevast tuleb hakata lugema apellatsioonitähtaega. Asjaolu, et protsessiosaline mingil põhjusel kohtuotsust ei saanud, ei muuda kohtuotsuse teatavakstegemise aega, kuid võib mõnel juhul olla apellatsioonitähtaja ennistamise põhjuseks. Apellatsiooniteadet kohtule esitatud ei ole ja apellatsioonkaebus on kohtule esitatud 08.09.2005, seega hilinenult. Haldusasja toimiku II köite
- lehel on apellandi esindaja teade kaebaja esindaja kontaktandmete muutumisest, mida ei saa käsitada apellatsiooniteatena. Selles pole vähimatki viidet, et kohtuotsust soovitakse vaidlustada. 2) Mõjuvad põhjused apellatsioonitähtaja ennistamiseks puuduvad. Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg oli protsessiosalistele teada. Esindaja on andnud allkirja kohtuistungi protokollile, kus kohus teatab, et kohtuotsus asjas tehakse teatavaks 26.08.
- Sel päeval käis apellandi esindaja kohtus. Pole usutav, et apellandi esindaja ei küsinud kohtus käies kohtuotsuse resolutiivosa kohta ning et kohtu istungisekretär keeldus talle otsuse resolutiivosa ütlemast. Sekretäri kinnitusel tutvus apellandi esindaja kohtuotsusega juba 26.08.2005 kohtus sekretäri juuresolekul. Isegi juhul, kui apellandi esindaja sai otsuse resolutiivosast teada 30.08.2005, jäi talle piisavalt aega, et selgitada välja asjas apellatsiooniteate esitamise vajadus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- AS A. e rikaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ning, kui ringkonnakohus peaks leidma, et apellatsioonkaebus ei ole esitatud tähtaegselt, apellatsioonitähtaeg ennistada. 1) Kaebaja esitas kohtule 31.08.2005 teate apellatsioonkaebuse esitamise kohta tähitud postiga. Ka advokaadibüroo sekretariaadis on leidnud kinnitust, et AS A. nimel esitatud apellatsiooniteade haldusasjas nr 3-334/2004 anti Tallinna Halduskohtule edastamiseks postiasutusele üle 31.08.
- Samuti on apellatsiooniteade registreeritud haldusasja nr 3-334/2004 toimiku II köite sisukorras – selles on selgelt märgitud „Apellatsiooni teade”. Seega on apellatsiooniteade nii kohtus kui ka advokaadibüroos registreeritud. Apellatsiooniteate vormistamine iseseisva menetlusdokumendina ja selle üleandmine postiasutusele 31.08.2005 on tõendatud. 2) Apellant jääb oma seisukoha juurde, et apellatsioonitähtaeg ei saanud
§ 31
lg 4 kohaselt kulgema hakata alates 26.08.2005, sest kohtuotsust ei tehtud sel päeval teatavaks. Kaebaja esindaja pöördus 26.08.2005 kell 12.00 Tallinna Halduskohtu kantseleisse ja vaidlust pole selles, et ta lahkus sealt kohtuotsust saamata. Kohtuniku sekretär teatas erikaebuse esitaja esindajale kohtuotsuse ärakirja saamise võimatusest põhjendusel, et see on saadetud kaebuse esitaja esindajale juba posti teel välja. Kaebaja esindajalt ei olnud võimalik mõistlikult eeldada muud käitumist kui kohtuotsuse ärakirja posti teel saabumise ootama jäämist. Ümbrikul olevalt postitemplilt nähtubki, et kohtuotsus on kaebuse esitaja esindajale postitatud 26.08.2005. Kohtuniku sekretäri seletus, et ta teavitas suuliselt kaebuse rahuldamata jätmisest, et kohtuotsus saadeti kaebuse esitajale välja juba 25.08.2005, ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähendust. Ka vaidlustatud kohtumääruses ei seata 2
(5)2-3/1016/05 kahtluse alla asjaolu, et 26.08.2005 kohtuotsust Tallinna Halduskohtu kantseleis teatavaks ei tehtud. 29.09.2005 määruses möönab kohus, et 26.08.2005 ei saanud kaebaja kohtuotsuse ärakirja, vaid see pandi samal päeval temale posti. Samas toimiku teadete lehe andmetel saadeti kaebaja esindajale kohtuotsus juba 25.08.2005. Samuti kinnitab toimiku lk 107 sisalduv kohtuniku sekretäri seletuskiri, et 26.08.2005 kaebaja esindaja kohtuotsuse ärakirja ei saanud. 3) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis nr 3-4-1-1-04 märkinud, et siseriiklikud seadused peavad lisaks põhiseadusele arvestama ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 sätestatud õiglase kohtuliku arutamise põhimõtetega. Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et kohtuotsuse avalikustamisel kohtu kantselei kaudu on EIÕK art 6 nõuded täidetud, kui kohtuotsuse terviktekst tehakse kantselei kaudu kättesaadavaks igaühele (08.12.1983 Pretto jt vs Itaalia, p 27). Riigikogus 20.04.2005 vastu võetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu 208E seletuskirjas märgitakse, et uuendusena toimetatakse kohtuotsus menetlusosalistele kätte ja otsusele edasikaebamise tähtaeg hakkab kulgema iga menetlusosalise suhtes eraldi temale kättetoimetamisest alates, sest see on poolte põhiseaduslike õiguste järgimiseks hädavajalik. Seega tuleb
§ 31
lg-t 4 tõlgendada nii, et apellatsioonitähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kantselei kaudu avalikult teatavakstegemisest vaid sellisel juhul, kui kohtuistungil teatatud otsuse avaliku teatavakstegemise ajal oli tervikliku kohtuotsuse ärakiri kohtu kantseleis protsessiosalistele reaalselt kättesaadav. Apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise seisukohalt puudub õiguslik tähendus asjaolul, kas ja millal jõudsid kaebajani kuuldused otsuse resolutsioonist. Protsessiosalistele kohtuotsuse ärakirja andmisest keeldumine on vastuolus seadusega ja lubamatu (Riigikohtu lahendid 16.02.2005 nr 3-3-1-75-04 p 11, 29.01.2004 nr 3-3-1-4-04 p 12).
§ 31
lg 4 kohta on Riigikohus 22.11.1996 otsuses nr 3-3-1-36-96 leidnud, et apellatsioonitähtaeg ei hakka kulgema, kui kohus kuulutab vaid otsuse resolutsiooni. 4) Tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleks kaaluda võimalikke kaitstavaid ja riivatavaid õigushüvesid. Käesolevas asjas arutatakse sellise maksuotsuse ebaseaduslikkust, millega määrati kaebajale ca 24 000 000 krooni ulatuses täiendavaid makse. Apellatsiooniteate teksti võimalik kadumaminek kohtus või postiasutuses ei saa kuidagi olla piisavaks põhjuseks isiku kaebeõiguse mittevõimaldamiseks.
- Maksu- ja Tolliameti vastuses erikaebusele palutakse jätta erikaebus rahuldamata. 1) Erikaebuse esitaja poolt 21.09.2005 menetlusdokumendile lisatud kviitungid postimaksu tasumise kohta ja advokaadibüroo sekretariaadi poolt koostatud nimekiri postiasutusele edasitoimetamiseks üleantud tähitud kirjade loetelu ei kinnita seda, et nimetatud loetelu p 4 all toodu, millest nähtuvalt sisaldas edasitoimetamiseks antud post muuhulgas Tallinna Halduskohtu kohtunik Dagmar Maastikule adresseeritud posti, oli apellatsiooniteade. Vastustaja, tutvunud halduskohtu kantselei sissetulnud kirjade registreerimise raamatuga ja haldusasja nr 3-334/2004 toimiku II köite sisukorra ja toimikusse köidetud dokumentidega, nõustub kohtu järeldusega, et 31.08.2005 on apellandi esindaja esitanud kohtule küll teate kaebuse esitaja esindaja kontaktandmete muutumisest, kuid mitte apellatsiooniteadet. Puudub alus arvata, et kaebaja poolt edastatud oluline menetlusdokument oleks postiasutuse või Tallinna Halduskohtu poolt kõrvaldatud. Seega pole tõendatud erikaebuse esitaja väide, et ta on kohtule apellatsiooniteate edastanud. 2) Erikaebusest ei selgu, kas kaebaja esindaja avaldas 26.08.2005 kohtu kantseleisse pöördumisel soovi saada kohtuotsusest ärakiri vaatamata sellele, et see oli juba posti pandud. Käesoleval juhul ei nähtu erikaebusest, et kohtukantselei oleks keeldunud kohtuotsuse ärakirja and misest. Vastupidi, kohtu töötajad tegid kõik selleks, et kaebaja esindaja saaks koheselt tutvuda kohtuotsuse sisuga. Usutav on kohtu sekretäri kinnitus, et ta tõi kaebaja esindajale toimiku ja võimaldas kohtuotsuse sisuga tutvuda. Seega on eksitavad erikaebuse esitaja väited, nagu tekkinuks tal reaalne võimalus kohtuotsuse sisuga tutvumiseks alles otsuse ärakirja kättesaamisel 30.08.
- 3) Väide, et kaebajal ei võimaldatud tutvuda kohtuotsuse sisuga kohe kohtuotsuse kuulutamise järgselt, põhjendusega, et see on juba postitatud, ei ole tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ka järgmiste asjaolude tõttu. On usutav, et ajaks, mil kaebaja esindaja kohtuotsusega tutvuma läks, olid 3
(5)2-3/1016/05 kohtuotsuse ärakirjad protsessiosalistele juba posti teel välja saadetud. Seda kinnitab asjaolu, et vastustaja sai 26.08.2005 postitatud kohtuotsuse kätte juba samal päeval õhtuse postiga. Et 26.08.2005 oli reede, oleks kaebaja pidanud otsuse kätte saama hiljemalt esmaspäeval, 29.08.
- Kaebaja esindaja läks postisaadetisele järgi alles 30.08.
- Kui ta oleks seda teinud päev varem, oleks tal jäänud 7 päeva otsustamiseks, kas esitada apellatsiooniteade või mitte. Arvestades, et kohtuotsuse põhjendav osa paiknes vaid kahel lehel, ei saanud sellega tutvumiseks ja apellatsiooniteate esitamiseks kuluda enam kui kuus kalendripäeva. Kuna erikaebuse esitaja esitas apellatsioonkaebuse juba
- päeval peale kohtuotsuse kuulutamist, on alust eeldada, et hiljemalt 10ndaks päevaks peale otsuse kuulutamist oli ta suuteline apellatsiooniteate esitamise suhtes otsusele jõudma. Kuigi kohtulahendi ärakirja saamisel posti teel lüheneb sellega tutvumiseks jääv aeg, ei ole ainuüksi kohtulahendi ärakirja saatmine posti teel apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks. Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-75-04 tuleneb, et tähtaja ennistamise aluseks võib olla kohtu viivitus kohtulahendi ärakirja postitamisel või postiasutuse viivitus posti kättetoimetamisel, kuid ka sel juhul peab protsessiosaline üles näitama mõistlikku hoolsust. Kohtuotsuse ärakiri on 26.08.2005 saadetud kaebaja esindajale aadressil, mille muutumisest on kaebaja esindaja teavitanud kohut alles 30.08.2005 kirjaga. Seega võis kohtuotsuse hilinemisega kättesaamise kaebaja esindaja poolt põhjustada ka kohtu õigeaegne teavitamata jätmine kontaktandmete muutumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.
§ 28
lg 1 kohaselt kuulutatakse halduskohtu otsus kohtusaalis või tehakse avalikult teatavaks kohtu kantseleis 15 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu. Kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et protsessiosalised võivad soovi korral saada kohtuotsuse või –määruse ärakirja kohtu kantseleist pärast selle kuulutamist või avalikult teatavakstegemist. Eeltoodud sättest nähtub, et kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine ei ole samastatav kohtuotsuse kohtu kantseleis protsessiosalisele kätteandmisega. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks tuleb lugeda kohtu määratud ja protsessiosalistele teatatud aeg. Õige on halduskohtu seisukoht, et asjaolu, et protsessiosaline mingil põhjusel kohtuotsust ei saanud, ei muuda kohtuotsuse teatavakstegemise aega, kuid võib mõnel juhul olla apellatsioonitähtaja ennistamise põhjuseks. Apellatsioonitähtaja ennistamise kaudu kaitstakse protsessiosaliste õigusi juhul, kui kohus rikkus otsuse teatavakstegemise nõudeid. Kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks tuleb lugeda 26.08.2005, nagu kohus kohtuistungi protokollist nähtuvalt protsessiosalistele teatas. Asjast ei nähtu, et kohtunik oleks hiljem otsuse teatavakstegemise aega edasi lükanud.
§ 31
lg 4 kohaselt hakkasid sellest päevast arvates kulgema apellatsiooniteate ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtajad.
- Erikaebuse esitaja esindaja väitel esitas ta halduskohtule apellatsiooniteate kohtule tähitud postiga 31.08.2005, seega seaduses ettenähtud 10-päevase tähtaja jooksul isegi juhul, kui lugeda kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevaks 26.08.
- Erikaebuse esitaja sellekohane väide ei ole tõendatud. Kuigi haldusasja toimiku II köite sisukorras on tõesti lk- l 95 asuv dokument tähistatud nimega „Apellatsiooni teade”, asub toimiku II köite lk- l 95 hoopis kaebaja esindaja teade esindaja kontaktandmete muutumisest, mis juurdelisatud ümbrikust nähtuvalt on postitatud 31.08.2005 ja teatel olevast registreerimismärkest nähtuvalt halduskohtus registreeritud 02.09.2005 numbri all
- Nagu tuvastas ka halduskohus, ei viita selles teates miski soovile esitada halduskohtu 26.08.2005 otsuse nr 3-334/2004 peale apella tsioonkaebust. Apellatsiooniteadet haldusasja toimik ei sisalda. Halduskohtusse saabunud 4
(5)2-3/1016/05 kirjade registreerimise raamatust nähtub, et numbriga 4898 on halduskohtus 02.09.2005 registreeritud AS A. esindaja 31.08.2005 tähtkiri, mis sisaldas teadet kontaktand mete muutmise kohta. Sissekandest kirja sisu kohta ei nähtu, et saadetud kiri oleks sisaldanud veel mingisugust muud teadet. Apellandi esitatud AS Eesti Post 31.08.2005 kviitungitest (toimiku II kd lk 104) ja 31.08.2005 arvest nr 589 (samas, lk 105) posti saatmise kohta ei nähtu, millise sisuga kirjad on apellandi esindaja 31.08.2005 Tallinna Halduskohtule postitanud. Seetõttu ei saa apellatsiooniteate postitamist 31.08.2005 ega ka selle vastuvõtmist ja registreerimist Tallinna Halduskohtu poolt pidada tõendatuks. Seega ei ole tõendatud apellatsiooniteate esitamine
§ 31lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul.
8. Apellatsioonitähtaja ennistamise seisukohalt on asjakohane apellandi väide, et tema esindajale ei antud 26.08.2005 kohtu kantseleist kohtulahendi ärakirja.
§ 28
lõike 2 alusel on kõigil protsessiosalistel õigus peale kohtuotsuse teatavakstegemist saada kohtu kantseleist kohtuotsuse tõestatud ärakiri. Riigikohtu praktikas on korduvalt toonitatud (vt 29.01.2004 otsus nr 3-3-1-4-04 ja 16.02.2005 otsus nr 3-3-1-75-04), et kohtukantselei ei või keelduda protsessiosalisele kohtuotsuse ärakirja andmast põhjendusel, et kohus on protsessiosalisele saatnud kohtuotsuse ärakirja posti teel. Apellatsioonitähtaegade ennistamise otsustamisel tuleb hinnata, kuidas mõjutas kohtuotsuse ärakirja posti teel kättetoimetamine protsessiosalise võimalusi edasikaebeõiguse teostamiseks. Kohtulahendi ärakirja saatmisel posti teel lüheneb sellega tutvumiseks jääv aeg. Kuid ka Riigikohtu eelviidatud otsustes on toonitatud, et ainuüksi kohtulahendi ärakirja saatmine posti teel ei ole apellatsioonitähtaegade ennistamise aluseks. Apellandi esindaja väite kohaselt sai ta kohtuotsuse kätte 30.08.
- Kui kohtuotsuse kättesaamise päeva mitte arvestada, jäi apellandi esindajal aega 6 päeva, sealhulgas 4 tööpäeva kohtuotsuse sisuga tutvumiseks ja apellatsiooniteate esitamise otsustamiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustaja väitega, et kuna erikaebuse esitaja esitas apellatsioonkaebuse juba 08.09.2005, seega 13ndal päeval peale kohtuotsuse kuulutamist 26.08.2005, on alust eeldada, et hiljemalt 10-ndaks päevaks peale otsuse kuulutamist, st. tähtaja viimasel päeval 05.09.2005 oli ta suuteline apellatsiooniteate esitamise suhtes otsusele jõudma. Seega ei ole apellatsioonkaebuse saamine posti teel 30.08.2005 apellandist sõltumatu mõjuv apellatsiooniteate esitamisega hilinemise põhjus. Seetõttu on halduskohtu vaidlustatud määruses apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamata jätmine põhjendatud.
- Eeltoodud põhjustel ei anna erikaebuse väited alust halduskohtu vaidlustatud määruse muutmiseks. Ringkonnakohus märgib siiski, et halduskohus on vaidlustatud määruse tegemisel rikkunud
§ 15
lg-s 1 sätestatud protsessinormi, kuna ei ole andnud teisele protsessiosalisele Maksu- ja Tolliametile võimalust esitada arvamus t ja vastuväiteid apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse suhtes. Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 5
(5)