← Eesti

3-04-195/1

Obsah (7)§ 7422§ 413§ 7419§ 773§ 41§ 7435§ 7415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2006 Tallinn Haldusasja number 3-04-195 Haldusasi J.M. kaebus Eesti Riikliku Au

) § 413 lg 8 alusel 24 kuuks. Otsuse tegemise aluseks on märgitud Põhja Politseiprefektuuri jõustunud 24.05.2004 otsus 2373,04,001349 J.M. karistamiseks

§ 7422

lg.2 järgi ning varasemad kehtivad karistused

§ 7422lg.2 järgi.

KAEBAJA SEISUKOHT Kaebuse esitaja palub vaidlustatud haldusakti tühistada. Kohtuistungil loobus kaebuse esitaja kaebuse motiividest

§ 413põhiseadusele mittevastavusega seoses.

Kaebuse põhjendused on järgmised: Kaevatavas otsuses on juhtimisõiguse peatamise õiguslikuks aluseks toodud

§ 413lg 8.

Juhtimisõiguse saab 24 kuuks

§ 413

lg 8 alusel peatada üksnes juhul, kui isikul on vähemalt neli kustutamata karistust liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Otsuse motiveerivas osas on välja toodud, et kaebajal on väidetavalt neli kehtivat karistust

§ 7422lg 2 rikkumise eest.

Kaebaja arvates on vastustaja kohaldanud

§ 413

lg 8 ebaõigesti, sest nimetatud sätet oleks saanud kohaldada üksnes peale varasemat

§-d 413 lg 2 ja 4 alusel juhtimisõiguse peatamise määramist juhul, kui kaebaja jätkab liiklusseaduse rikkumist. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei kohaldanud vastustaja peale teist väidetavat

§ 7422

lg 2 rikkumist

§-i 413 lg 2 ning ei peatanud kaebaja juhtimisõigust üheks kuuks. Antud juhul on peatatud kaebaja juhtimisõigus 24 kuuks, mis on ülemäära range õiguslik tagajärg ega järgi seaduses sätestatut. Riigikogu poolt 16. juunil 2005 vastuvõetud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-dega 11-15 on tunnistatud kehtetuks

§-d 41, 411, 412 ja 413, samuti muudetud

§-de 7420, 7421 ja 7422 redaktsioone. Kaebaja on seisukohal, et kuna Riigikogu poolt 16. juunil 2005 vastuvõetud seadusega on

§ 413

tühistatud, siis on käesolevaks hetkeks ära langenud võimalus võtta kaebajalt nimetatud sätte alusel ära juhtimisõigus 24 kuuks. Nimetatud seadusega on täiendatud muuhulgas karistusseadustikku ning üheselt fikseeritud, et juhtimisõiguse äravõtmise näol on tegemist lisakaristusega, mida kohaldatakse väärteo korral. Seega kuulub antud juhul kohaldamisele

  1. septembril 2002 jõustunud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 5 lg 2, mis sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Nimetatud põhimõte tuleneb samuti EV põhiseaduse § 23 lg 2 teisest lausest, mis sätestab järgmist: „Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust”. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (edaspidi KarS RS) § 1 lg 1 sätestab, et karistuse kandmisest vabastatakse isik, kes on süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav. Seega on seaduses otseselt sätestatud põhimõte, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seega kuulub antud juhul kohaldamisele Riigikogu poolt
  2. juunil 2005 vastuvõetud seadus, millega on tühistatud

§ 413, mis oli kaebajalt 24 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise aluseks.

Arvestama peab ka asjaoluga, et uue

kohaselt saab

§ 7422

lg 2 sätestatud süüteo eest määrata lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üksnes ühest kuust kuni kolme kuuni. Vastavasisulist otsust ei tee ühepoolselt ARK, vaid isiku karistamine toimub väärteomenetluses kaalutlusõiguse alusel, kusjuures väärteomenetluses on tagatud ka isiku õigus olla ära kuulatud ning õigus ennast kaitsta. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. ARK-i 11.06.2004 otsus nr 5222 on vormistatud Harju Politseiprefektuuri saadetud dokumentide alusel. Juhtimisõiguse peatamise otsustamise alusdokumentideks on Harju Politseiprefektuuri otsus 24.05.04 väärteoasjas nr 2373,04,001349 (blanketi nr 112223911) ja õiend J.M. poolt toime pandud väärtegude kohta. Õiendi kohaselt on J.M.d karistatud: 29.09.2002 (täideviimise lõpp 05.02.2003)

§ 7422

lg 2 rikkumise eest; 06.02.2003 (täideviimise lõpp 30.07.2003)

§ 7419

rikkumiste eest; 21.03.2004 (täideviimise lõpp 12.05.2004)

§ 7422lg 2 rikkumiste eest; 24.05.2004 a.

(täideviimise lõpp 26.05.2004)

§ 7422lg 2 rikkumiste eest.

2 Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi 27.06.2005.a. põhistatud otsuse nr 3-4-1-205 alusel ei ole juhtimisõiguse peatamine ebaseaduslik ja

§ 413lg 1, 4 ja 8 ei ole põhiseadusega vastuolus.

Juhtimisõiguse peatamise otsus tehti

413 lg 8 alusel.

§ 413

lg 8 kohaselt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks. Viidatud lõige eeldab vähemalt nelja karistust, mis ei ole kustunud karistusregistri seaduse tähenduses

§-de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg 2 rikkumise eest. J.M.d on karistatud eespool nimetatud rikkumiste eest neljal korral.

§ 413

lg 8 sätestatud sõnastusest tuleneb selgelt, et tähendust ei oma mitte liiklusalaste nõuete rikkumise eest määratud karistuste või nende suhtes tehtud otsuste arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste, mille puhul on võimalik juhtimisõigus peatada. Vastustaja on seisukohal, et

§ 7422

lõigete 2 ja 3 esmakordsel rikkumisel ei ole juhtimisõiguse peatamist ette nähtud. Eeltoodu aga ei tähenda, et seda esimest rikkumist, mis iseseisvana haldustõkendi rakendamist ei põhjusta, hiljem, so korduvate rikkumiste esinemisel ei arvesta. Esimene rikkumine tuleb arvesse nii

§ 413lõikes 2 kui ka lõikes 4.

Seega ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks see ei peaks arvesse tulema

§ 413lõike 8 kohaldamisel.

Kaebaja on valesti lugenud rikkumisi, millede eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kiiruse ületamine on rikkumine, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ning antud juhul ei saa arvestada asjaolu, et esimese rikkumise korral haldustõkendit ei rakendata. Kui esimest kiiruse ületamist rikkumisena ei arvestata, siis loogilise tehte tulemusena kolmandat ja neljandat ei tule kunagi ning sellisel juhul jääb mõistetamatuks, miks

413 üldse sisaldab lõiget 8. Seega, taoline tõlgendus ei ole kindlasti kooskõlas

mõtte ja seaduseandja tegeliku tahtega.

413 lg-t 8 tuleb tõlgendada süstemaatiliselt koos

413 lgtega 1-7. Eeltoodust lähtudes leiab vastustaja, et kuigi

§ 7422

lõigete 2 ja 3 esmakordne rikkumine ei ole eraldiseisvana rikkumiseks, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, siis kogumis teiste (korduvate) rikkumistega seda sunnivahendi kohaldamisel siiski arvestatakse. Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku, liiklusseaduse muutmise seaduses on

§de 411 ja 413 kehtetuks tunnistamisega § -s 773 lg 3 sätted, mis kuuluvad kohaldamisele J.M. osas. Isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud rohkem kui kaheteistkümneks kuuks enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud

§ 413

alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks 12 kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja esindaja seletuse ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke materjale leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

  1. Kaebaja leiab, et kaebaja suhtes kuulub tagasiulatuvalt kohaldamisele
  2. aasta
  3. oktoobril jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadus. Kaebaja tugineb EV põhiseaduse § 23 lg 2 teisele lausele, mille kohaselt kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Samuti tugineb kaebaja KarS § 5 lg.-le 2, mis sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud ning KarS RS § 1 lg.-le 1 mille kohaselt karistuse kandmisest vabastatakse isik, kes on süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav. 3 Kohus kaebajaga ei nõustu. Kaebuse esitaja juhtimisõigus peatati ARK-i
  4. juuni 2004 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 5222

§ 413lg 8 alusel 24 kuuks.

Riigikogu poolt 16. juunil 2005 vastuvõetud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-ga 15 tunnistati

413 kehtetuks. Seadus jõustus

  1. aasta
  2. oktoobril. Seega peatati kaebaja juhtimisõigus
  3. juuni 2004.a. otsusega kehtiva

§ 413lg 8 alusel.

Riigikohtu üldkogu 25.10.2004 kohtuotsuses nr. 3-4-1-10-04 leidis üldkogu, et juhtimisõiguse peatamine kujutab

§ 413lg-te 1, 4 ja 8 kohaselt riiklikku sunnivahendit.

Üldkogu leidis samuti, et

§ 413

lg-te 1, 4 ja 8 kohaselt peatab juhtimisõiguse juhiloa väljaandnud asutus väärteomenetluses tehtud jõustunud karistamisotsuse alusel. Üldkogu leidis, et juhtimisõiguse peatamine kehtivas õiguses sätestatud kujul evib nii haldus- kui karistusõiguse tunnuseid. Kuigi juhtimisõiguse peatab haldusorgan ning tegemist ei ole formaalselt karistusõiguse normiga, on tegemist karistusega materiaalses tähenduses. Oluline on seejuures asjaolu, et juhtimisõiguse peatamisel ei tuvastata iseseisvalt rikkumiste asjaolusid, vaid peatamise aluseks on jõustunud väärteomenetluse otsus ja seeläbi väärteo toimepannud isiku süü. Seetõttu ei kujuta juhtimisõiguse peatamine endast ka isiku sama teo eest uut kohtu alla andmist ega tema süüteo teistkordset menetlemist, vaid olles väärteomenetlusest tulenev vääramatu järelm, moodustab sellega ühtse terviku. Riigikohtu üldkogu asus seisukohale, et juhtimisõiguse peatamine

§ 413

lg-te 1, 4 ja 8 kohaselt ei ole käsitatav isiku teistkordse karistamisena ega riku põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu põhimõtet. Seega ei ole kaebajale ARK-i

  1. juuni 2004.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 5222 määratud karistust. Karistus määrati kaebajale juhtimisõiguse peatamise aluseks olnud Põhja Politseiprefektuuri 24.05.2004 väärteomenetluse otsusega 2373,04,001349, mis on jõustunud. Isikute olukord, kelle juhtimisõigus on enne
  2. aasta
  3. oktoobrit kehtinud

§ 413

alusel peatatud, on reguleeritud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-s 31, millega täiendati liiklusseadust §-ga 773 „Liiklusseaduse §-de 411 ja 413 kehtetuks tunnistamisega seotud rakendussätted“.

§ 773

rakendussätete kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne

  1. aasta
  2. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg (lg.3) ning isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne
  3. aasta
  4. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates (lg.4).
  5. Edasi kontrollib kohus ARK-i
  6. juuni 2004 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 5222 õiguspärasust. Nimetatud otsusega peatati J.M. mootorsõiduki juhtimisõigus

§ 413

lg 8 alusel 24 kuuks.

§ 41

3 lg 8 kohaselt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks.

§ 41

3 lg 8 sõnastusest tulenes, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik karistusena juhtimisõigust peatada. See tähendab, et

§ 41

3 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. 4 Eeltoodut arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et

§ 413

lg-t 8 oleks saanud kohaldada üksnes peale varasemat

§-d 413 lg 2 ja 4 alusel juhtimisõiguse peatamise määramist juhul, kui kaebaja jätkab

rikkumist.

§ 41

3 lg 8 sõnastusest tulenes, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada, mitte aga juhtimisõiguse peatamiste arv. Juhtimisõiguse peatamine oli kuni 01.10.2005 kehtinud

§ 413

lg-te 1-7 alusel ette nähtud

§-de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg 2 rikkumise eest. Vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olnud väärtegude õiendist nähtuvalt oli J.M.d karistatud

nõuete rikkumise eest järgmiselt: 1) 29.09.2002

§ 7422

lg 2 rikkumise eest-30.10.2002 otsus jõustus 15.11.2002 (täideviimise lõpp 05.02.2003); 2) 06.02.2003

§ 7419

rikkumiste eest- 05.03.2003 otsus jõustus 24.04.2003 (täideviimise lõpp 30.07.2003); 3) 17.03.2003

§ 7435

lg.1 rikkumise eest-17.03.2003 otsus jõustus 02.04.2003 (täideviimise lõpp 05.09.2003); 4) 02.12.2003

§ 7415

rikkumise eest – 02.12.2003 otsus jõustus 18.12.2003 (täideviimise lõpp 21.01.2004); 4) 21.03.2004.a.

§ 7422

lg 2 rikkumiste eest – 21.03.2004 otsus jõustus 06.04.2004 (täideviimise lõpp 12.05.2004) ; 5) 24.05.2004

§ 7422

lg 2 rikkumiste eest- 24.05.2004 otsus jõustus 09.06.2004 (täideviimise lõpp 26.05.2004). Nendest kaebajale

§ 7435

lg 1 ja

§ 7415

alusel määratud karistused ei olnud

§ 413loetletud sätete hulgas, mis olid aluseks juhtimisõiguse peatamiseks.

Seega oli J.M.d karistatud juhtimisõiguse peatamist ettenägeva

rikkumiste eest neljal korral: 29.09.2002

§ 7422

lg 2 rikkumise eest 30.10.2002 otsusega, 06.02.2003

§ 7419

rikkumiste eest 05.03.2003 otsusega, 21.03.2004

§ 7422

lg 2 rikkumiste eest 21.03.2004 otsusega ja 24.05.2004

§ 7422lg 2 rikkumiste eest 24.05.2004 otsusega.

Vastavalt

§ 413

lg 2 peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Seega tuleb

§ 413

lg 2 kohaselt juhtimisõigus peatada

§ 7422lg 2 sätestatud rikkumise eest alles teistkordsel rikkumisel.

Esmakordset

§ 7422

lg 2 rikkumist ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle nõuete rikkumisena, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Eeltoodut arvestades on kaebuse esitaja pannud toime selliseid väärtegusid, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kolmel korral (06.02.2003, 21.03.2004.a ja 24.05.2004). Seega puudus alus kaebaja juhtimisõiguse peatamiseks 24 kuuks. Eeltoodud tõlgendust

§413

lg 8 kohaldamisele toetab ka kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2005 otsus haldusasjas nr.2-3/118/05, 25.04.2005 otsus haldusasjas nr.2-3/562/05, 28.10.2005 otsus haldusasjas nr.2-3/686/05, 09.12.2005 otsus haldusasjas nr.23/719/05 ning Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2004 otsus nr 2-3-105/2004). ARK on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud liiklussätete rikkumise eest kaebajale määratud kehtivatest karistustest.

§ 413

lg.4 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole 5 karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 25 lg.1 p.1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. KarRS § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kaebajat karistati 24.05.2004 otsusega kolmandat korda

§ 7422lõike 2 rikkumise eest, selle kohta on jõustunud otsus.

Karistusandmed eelmiste karistuste kohta § 7422 lõike 2 rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, kuna kaebaja on enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist pannud toime uusi väärtegusid. Seega oli kaebaja suhtes alust kohaldada

§ 413 lg-t 4 ja peatada juhtimisõigus kuueks kuuks.

Eeltoodut arvestades tuleb vaidlustatud ARK-i otsus tühistada osas, millega nähti ette kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud. Kohtul on tulenevalt HKMS § 26 lg.1 p.1 volitus tühistada haldusakt ka osaliselt osas, milles see on õigusvastane. Kaebaja taotleb vastustajalt kohtukulude, sealhulgas õigusabikulude 17 700 krooni väljamõistmist. Kaebuse esitamisel kohtule on kaebaja eest tasutud riigilõivu summas 10 krooni (tl.13). Õigusabikulude väljamõistmiseks esitas kaebaja kohtule HKMS § 93 lg. 7 nõutud dokumendid: kohtukulude nimekirja, Advokaadibüroo Entsik & Sillar 21.07.2004 arve nr.200423 ja 09.09.2005 arve nr.2005363 ning 04.01.2006 õiendi nr.1/ 15. Kohus leiab, et haldusasja keerukust arvestades on õigusabikulu 17 700 krooni ebamõistlikult suur. Kohtu arvates on 10 tundi ebamõistlikult pikk aega materjalide läbitöötamiseks ja kaebuse koostamiseks käesolevas haldusasjas. Kohus leiab, et asja keerukust arvestades on proportsionaalne õigusabikulu 7000 krooni, koos käibemaksuga 8260 krooni. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse kantud kohtukulu välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kaebus kuulub ¾ osas rahuldamisele, mõistab kohus vastustajalt välja vastavas proportsioonis ka kohtukulud, seega ¾ summast 8270 krooni, s.o. 6202,50 krooni. Aili Maasik Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.