3-05-125/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Viive Ligi ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/1037/05 Haldusasi I. J. (Y. ) kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 23.12.2004 otsuse nr 20041433 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.09.2005 määrus nr 3-255/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I. J. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta I. J. erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.09.2005 määrus haldusasjas nr 3-255/2005 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Erikaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tallinna Halduskohtu 22.08.2005 otsusega haldusasjas nr 3-255/2005 jäeti rahuldamata I. J. kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 23.12.2004 otsuse nr 20041433 tühistamise nõudes. I. J. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 06.09.2005 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva. Kohus leidis, et apellatsioonkaebusel olid järgmised puudused: 1) tasumata oli riigilõiv, mille tasumise kohta tõend tuleb vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 32 lg- le 2 kohtule esitada koos apellatsioonkaebusega; 2) apellatsioonkaebusele on lisatud dokumente, mis pärinevad asja kohtulikule arutamisele eelnenud ajast, kuid halduskohtule ei esitatud ning apellatsioonis on märkimata, miks neid varem ei esitatud. Juba asja arutamise ajal on kohus juhtinud kaebaja tähelepanu HKMS § 15 lg- le
3. Kui apellatsioonkaebuses esitatakse uusi tõendeid, tuleb HKMS § 32 lg 4 kohaselt apellatsioonkaebuses märkida, miks ne ed esitatakse alles apellatsioonkaebusega; 3) apellatsioonkaebus ei vasta HKMS § 32 lg 1 p-le 7, sest apellant ei ole märkinud selget taotlust; 4) apellatsioonkaebus ei vasta HKMS § 32 p 1 p- le 6, sest on märkimata, millist materiaalõiguse või menetlusnormi on halduskohus rikkunud või milles seisnes tõendite 2-3/1037/05 ebaõige hindamine; 5) ei ole täidetud HKMS § 32 lg-s 5 sätestatud nõue märkida, kas apellant soovib kohtuistungist osa võtta; 6) vastavalt HKMS § 32 lg 2 esitatakse apellatsioonkaebus vastavalt protsessiosaliste arvule, kuid kaebus on esitatud vaid ühes eksemplaris. 16.09.2005 esitas I. J. apellatsioonkaebuse täpsustuse.
4. Tallinna Halduskohtu 30.09.2005 määrusega tagastati apellatsioonkaebus läbivaatamatult. Kohus tuvastas, et kuigi apellant kõrvaldas osa puudustest (selgitas uute tõendite esitamise põhjusi ning teatas, et ei soovi osaleda asja läbivaatamisel ringkonnakohtu istungil), on siiski tasumata riigilõiv 10 krooni ning kohtule esitamata riigilõivu tasumise tõend, samuti ei ole apellant taotlenud riigilõivust vabastamist. Lisaks on apellant jätnud märkimata selgelt väljendatud taotluse ega ole esitanud kohtuotsuse vaidlustamise motiive. Täpsustatud apellatsioonkaebus ei ole esitatud vastavalt protsessiosaliste arvule. Tegemist on puudustega, mis ei võimalda apellatsioonkaebuse edastamist läbivaatamiseks ringkonnakohtule ega vastamiseks teisele poolele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
5. Erikaebuses ei nõustu I. J. halduskohtu 30.09.2005 määrusega järgmistel põhjustel. 1) Apellant on kõrvaldanud kõik apellatsioonkaebuse puudused. Ta esitas halduskohtule apellatsioonkaebuse täpsustuse ning tasus ka riigilõivu läbi vangla finantsosakonna. Ta allkirjastas dokumendi, mille kohaselt vangla edastas kohtule riigilõivu maksekviitungi. Kviitungi koopia, millel on näha tasumise kuupäev 15.09.2005, sai apellant endale ja lisab selle erikaebusele. Ämari Vangla 08.12.2005 kirja nr 3-5/4298 kohta ringkonnakohtule, milles märgitakse, et riigilõivu tasumise dokumendi koopia antakse alati kinnipeetavale, kes ise esitab selle kohtule koos kaebusega ning Ämari Vangla ei ole kaebaja riigilõivu tasumise dokumente esitanud kohtule ega võtnud allkirja maksekviitungi saatmise dokumendile, märgib apellant, et kirjutas vanglale avalduse, et tasutaks tema isikuarvelt riigilõiv, vangla kandiski raha üle, kuid ei saatnud selle kohta kviitungit kohtule ega andnud erikaebuse esitajale. Selle peale tegi apellant uue avalduse, milles nõudis maksekviitungi, mille ta ka kohe sai ja esitas ringkonnakohtule. Riigilõiv apellatsioonkaebuselt on tähtaegselt tasutud. 2) Apellatsioonkaebuses on esitatud motiivid. 3) Apellatsioonkaebuses taotleb apellant Tallinna Halduskohtu 22.08.2005 otsuse nr 3-255/2005 tühistamist tervikuna.
6. Kodakondsus - ja Migratsiooniameti vastuses erikaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses sisaldusid kohtu viidatud puudused. Halduskohus on erikaebuse esitajale põhjalikult selgitanud apellatsioonkaebuse puudusi ning andnud põhjalikud ja selged näpunäited puuduste kõrvaldamiseks apellatsioonkaebusest, sealjuures toonud vaatamata selgelt sõnastatud taotluse puudumisele välja apellatsioonkaebuse võimalikud motiivid ja taotluse, jättes apellandile võimaluse vaid kohtu poolt tõlgendatud tahet isiklikult kinnitada. Ämari Vangla 08.12.2005 vastusest nähtub, et erikaebuse vastupidised väited on ebaõiged. Pole tõendatud, et riigilõivu tasumist tõendava dokumendi mitteesitamise kohtule põhjustas vangla tegevus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. HKMS § 32 lg 3 sätestab, et koos apellatsioonkaebusega esitab apellant kohtule tõendi riigilõivu tasumise kohta. See tähendab, et halduskohtumenetluses on apellandil kohustus tõendada kohtule riigilõivu tasumist sellekohase maksedokumendi esitamise teel. Ka apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamise määruses on juhitud tähelepanu vajadusele esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav 2