Obsah (5)

§ 41§ 7422§ 413§ 7419§ 7422l

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2006 Tallinn Haldusasja number 3-05-521 Haldusasi A.S.e kaebus Eesti Riikliku A

) § 413 lg 8 alusel 24 kuuks (tl.9). Otsuse tegemise aluseks on märgitud

§ 41

lg 2 ja Põhja Politseiprefektuuri jõustunud väärteo otsus 2314,05,014491 21.05.2005 A.S.e karistamiseks liiklusalaste nõuete rikkumise eest liiklusseaduse (edaspidi

) § 7422 lg.2 järgi ning lähtudes kehtivatest karistustest: § 7419 eest, jõustunud 04.01.2003 - KaRS § 26 lg.5 alusel; § 7422 lg.2 eest, jõustunud 16.10.2002 - KaRS § 26 lg.5 alusel ja jõustunud 13.01.2004KaRS § 26 lg.5 alusel. KAEBAJA SEISUKOHT 1 Kaebuse esitaja taotleb ARK-i 10.06.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 4615 tühistamist Kohtule esitatud kirjalikus kaebuses palus kaebaja karistusregistri seaduse (edaspidi KarRegS) § 25 lg 1 p 1, 26 lg 5 põhiseaduse §-dega 11 ja 12 vastuolus olevaks tunnistamist ja kohaldamata jätmist. Kaebaja leiab, et juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel kohaldatud KarRegS § 25 lg 1 p 1 ja 26 lg 5 on vastuolus põhiseaduse § 11 vajalikkuse ja proportsionaalsuse ning § 12 võrdse kohtlemise põhimõtetega. KarRegS § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed karistusregistrist, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Nimetatud sätetest esimene seab ebavõrdsesse olukorda isikud, kellel puuduvad rahalised vahendid määratud rahatrahvi koheseks tasumiseks. Väärteomenetluse seadustiku § 210 ning täitemenetluse seadustiku 3 peatüki 5 jagu sätestavad täitetoimingu edasilükkamise ja peatamine alused. Seega pikeneb nende isikute, kellel on seaduslikul alusel täitemenetlust pikendatud karistuse kustumise tähtaeg võrreldes isikutega, kes karistuse koheselt täidavad. KarRegS § 26 lg 5 pikendab kaebaja hinnangul ebaloomulikult karistuse kustumise tähtaega ning põhjustab isikutele, kes ei ole suutnud rahatrahvi koheselt tasuda, oluliselt raskemaid tagajärgi kui isikutele, kes rahatrahvi koheselt tasuvad. Kaebaja leiab, et selline majanduslikust olukorrast tulenev isikute ebavõrdsesse olukorda seadmine on põhiseadusliku võrdsuspõhimõtte rikkumine. Põhiseaduse § 11 kohaselt peavad piirangud olema vajalikud ja proportsionaalsed. Kaebaja leiab, et karistusregistri andmete kustutamise tähtaja selline pikendamine on ebamõistlik. Karistuse registrist kustutamine iseenesest ei oma isiku jaoks nii suurt tähtsust kui just asjaolu, et karistusregistri seaduse sellise sõnastuse korral võib väärteokaristus avaldada inimesele ebasoodsat mõju aastaid peale väärteo toimepanemist. Ühiskonnas väljakujunenud praktika kohaselt arvestatakse viimase aasta jooksul toime pandud rikkumisi, seda on arvestatud ka 28.12.2003, kui A.S. juhtimisõigus jäeti peatamata. Kaebaja leiab, et KarRegS § 26 lg 5 on vastuolus põhiseaduse § 11 põhimõtetega osas, mis käsitleb väärteokaristuse kustumist. Vastavalt PS § 15 lg 1 kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. HKMS § 25 lg 5 kohaselt jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Osutatud sätte lg 6 kohaselt, kui kohtuotsusega seadusevastaseks tunnistatud haldusakti väljaandmise aluseks oli põhiseadusega vastuolus olev seadus või muu õigustloov akt, mille halduskohus jättis kohaldamata, teeb halduskohus oma otsuse teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. Kuivõrd kaebaja arvates on KarRegS § 25 lg 1 p 1 ja 26 lg 5 kohaldamisest tuleneva ARK otsusega kaebaja suhtes rikutud PS §-s 11 sätestatud õiguste ja vabaduste piirangu proportsionaalsuse ja vajalikkuse nõude printsiipi ja §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise printsiipi, siis palub kaebaja tunnistada karistusregistri seaduse osutatud sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata, algatades ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse. 2 Kohtuistungil kaebaja esindaja teatas, et ei pea oluliseks, et kohus annaks hinnangu KarRegS § 25 lg 1 p 1 põhiseaduspärasusele, kuna KarRegS § 25 lg 1 p 1 ei ole käesoleva vaidluse juures olulise tähtsusega, sest kaebaja on temale määratud trahvid osaliselt tasunud õigeaegselt. Kaebaja jäi taotluse juurde tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata KarRegS § 26 lg 5. Kaebaja leiab, et nimetatud säte ei ole vajalik ja proportsionaalne, kuna isiku, kes ei ole õigeaegselt trahve ära tasunud, karistus ei kustu. 2. Kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja oma taotlust ARK-i 10.06.2005 otsuse nr 4615 osas ning taotleb juhul, kui kohus leiab, et KarRegS § 26 lg 5 on põhiseadusega kooskõlas, tühistada vaidlustatud ARK-i 10.06.2005 otsus nr 4615 osas, mis ületab kuut kuud. Kaebuse kohaselt koostas 21.05.2005 Põhja Politseiprefektuur kaebajale kiirmenetluse otsuse 113445002, millega karistati kaebajat

§ 7422lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest rahatrahviga 1200 krooni.

Varem oli kaebajat

§ 7422alusel karistatud 30.09.2002 ja 28.12.2003.

Kaebajal on varem peatatud juhtimisõigus 3 kuuks liiklusseaduse § 7419 rikkumise eest jaanuaris 2003. Kaebuse esitaja liiklusalaste väärtegude õiendi kohaselt on kaebajal

§ 7422

lg 2 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid kokku kolm, liiklusseaduse § 7419 järgi üks karistus. 10.06.2005 peatas ARK Tallinna büroo peaspetsialist E. Keel oma otsusega nr 4615 jõustunud kiirmenetluse otsuse ja

§ 413

lg 8 alusel kaebaja juhtimisõiguse 24 kuuks.

§ 413

lg 8 näeb ette juhtimisõiguse peatamise isikul, keda on neljandat või enamat korda karistatud juhtimisõiguse peatamist ettenägeva liiklusseaduse sätte alusel.

§ 7422

lg 2 sätestatud rikkumiste eest on juhtimisõiguse peatamine ette nähtud alates teistkordsest karistusest. Seega ei ole A.S. liiklusseaduse § 413 lg 8 subjektiks, kuna juhtimisõiguse peatamist ettenägevaid rikkumisi on A.S. enne 21.05.2005 toime pannud kaks. Kaebajal on vaid kolm sellist rikkumist, mille eest saab vastavalt seadusele juhtimisõiguse peatada.

§ 413

lg 8 ei näe ette võimalust peatada juhtimisõigust 24 kuuks kolme

§ 7422lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest.

Kolme

§ 7422

lg 2 järgi määratud karistuse korral näeb

§ 413

lg 4 ette juhtimisõiguse peatamise 6 kuuks.

§ 413

lg 8 koosmõjus

§ 413

lg 2 on järeldatav, et juhtimisõiguse peatamine on ette nähtud

§ 7422

lg 2 puhul tingimusel, et isikul oleks eelnevalt juhtimisõigus juba kolmel korral peatatud. Seega ei too

§ 7422lg 2 kohane väärtegu juhtimisõiguse peatamist kaasa automaatselt.

Tegelikkuses on A.S.el juhtimisõigus peatatud vaid ühel korral. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. ARK-i 10.06.2005 otsus nr 4615 on vormistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt saadetud dokumentide alusel. Juhtimisõiguse peatamise otsustamise alusdokumentideks on Põhja Politseiprefektuuri 21.05.2005 otsus nr 2314,05,014491 ja õiend karistusandmete kohta. Õiendi kohaselt on A.S.t karistatud: 1) 30.09.2002 (otsus jõustus 16.10.2002)

§ 7422

lg 2 rikkumise eest; 2) 18.12.2002 (otsus jõustus 04.01.2003)

§ 7419

rikkumise eest; 3) 28.12.2003 (otsus jõustus 13.01.2004)

§ 7422

lg 2 rikkumise eest; 4) 21.05.2005 (otsus jõustus 06.06.2005)

§ 7422lg 2 rikkumise eest.

Võttes aluseks nimetatud dokumendid ja lähtudes

§ 41

lg 2, lg 3 p-st5 ja § 413 lg-st 8 vormistati A.S.e juhtimisõiguse peatamine 24-kuuks. 3 Vastustaja leiab, et seadusandja on

§ 413

lg 8 sätestamisel mõelnud ükskõik millist

§ 413

lg-s 1-7 toodud

§-de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg 2 karistust ning näinud ette neljanda korra liiklusseaduse rikkumise eest pikema juhtimisõiguse peatamise 24 kuuks. Kuigi

§ 7422

lg 2 ja 3 esmakordne rikkumine ei ole eraldiseisvana rikkumiseks, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, siis kogumis teiste (korduvate) rikkumistega seda sunnivahendi kohaldamisel siiski arvestatakse. Vastustaja palub juhul, kui kohus leiab, et juhtimisõiguse peatamise pikkus ei ole kooskõlas seadusega, tühistada otsus osaliselt muutes juhtimisõiguse tähtaega. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja leiab, et KarRS § 26 lg 5 on vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja
2. Vastavalt põhiseaduse §-le 11 tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lõikele 2 peab säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, olema asjassepuutuv. Riigikohtu senise praktika järgi on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Käesolevas vaidluses on otsustava tähtsusega

§ 413

, mille alusel oli kuni 01.10.2005 võimalik mootorsõiduki juhtimisõigust peatada.

§ 413

lõiked 2-8 sätestasid juhiloa väljaandnud asutusele õiguse peatada juhtimisõiguse isikutel, keda oli teist, kolmandat või neljandat korda karistatud nimetatud lõigetes märgitud liiklusseaduse sätete rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta vastavas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005 kohtuotsuses nr. 3-4-1-2-05 teostas Riigikohus

§ 413

lõigete 1, 4 ja 8 põhiseaduspärasuse kontrolli ja jättis

§ 413lõiked 1, 4 ja 8 põhiseadusevastaseks tunnistamata.

Nimetatud lahendis märkis Riigikohus, et üldkogu varasematest otsustest tuleneb, et juhtimisõiguse peatamine

§ 413alusel on materiaalses mõttes karistus (vt Riigikohtu üldkogu 25.

oktoobri

1. a otsus asjas nr 3-4-1-10-04 - RT III 2004, 28, 297, p 20; Riigikohtu üldkogu
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-29-04 RT III 2004, 28, 298, p 17). Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Üldkogu pidas vajalikuks rõhutada, et õiguserikkumisele vastava karistuse määratlemisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on seadusandjal sel viisil võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada õigusvastast käitumist (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
4. novembri
5. a otsus asjas nr 3-4-1-9-03 - RT III 2003, 35, 368). Eelnevast tuleneb, et seaduses sätestatud karistused vastavad PS §-st 11 tulenevale proportsionaalsuse nõudele juhul, kui karistus ei ole ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Üldkogu leidis, et mootorsõiduki juhtimise keelamine on tänapäeval levinud karistusliik ja üldkogu arvates efektiivne karistus liiklusalaste õiguserikkumiste eest. Samuti ei ole õiguserikkumise iseloomu arvestades tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega. 4 Vastavalt KarRS § 26 lg 5 § 2 lg-le 2 on karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks ja isiku teavitamine tema kohta registrisse kantud andmetest. Sama seaduse § 31 kohaselt lähtutakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatud tähtaegadel. KarRS § 12 lg 1 kohaselt esitab kohus, otsuse teinud kohtuväline menetleja või Vabariigi Presidendi Kantselei käesoleva seaduse paragrahvis 11 nimetatud isiku andmed registri volitatud töötlejale käesoleva seaduse paragrahv 4 lõikes 1 nimetatud otsuse või määruse jõustumisest viie tööpäeva jooksul ning lg11 kohaselt kohtutäitur, arestimaja, vangla, kohus või otsuse teinud kohtuväline menetleja esitab käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud isiku andmed registri volitatud töötlejale viie tööpäeva jooksul alates sellest, kui isik on karistusena mõistetud rahatrahvi või rahalise karistuse summa täielikult tasunud, aresti või lühiajalise vangistuse kandnud või vanglast vabastatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.2004 kohtuotsuses nr. 3-1-1-28-04 leidis Riigikohus, et KarRS § 2 kohaselt on üheks karistusregistri eesmärgiks anda usaldusväärset teavet. Just selles kontekstis tuleb tõlgendada ka sama seaduse § 31 ja asuda seisukohale, et registriandmed on esmajärjekorras käsitatavad isiku karistatuse kohta teavet andva allikana. Vastavalt KarRegS § 4 lg-le 1 kantakse isiku karistusandmed karistusregistrisse jõustunud kohtu või kohtuvälise menetleja lahendi, mis on loetletud sama lõike punktides 1-5, või süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta tehtud Vabariigi Presidendi otsuse alusel. Seega on esmane tähtsus isiku karistatuse tuvastamisel eelpoolnimetatud lahenditel. Juhul kui puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb vastavalt KarRegS §-le 31 isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kuid olukorras, kus registriandmed on siiski mingil põhjusel puudulikud, ei tähenda see, et tegelikkusele mittevastavad registriandmed peaksid igal juhul kehtima ja olema aluseks õigusemõistmisel. Kriminaalmenetluses saab tõendamisasjaolusid tõendada kõigi kriminaalmenetluse koodeksis lubatud tõendiliikidega. Kui tekib kahtlus registriandmete tegelikkusele vastavuse osas, siis tuleb süüteo menetlejal koguda isiku karistatuse küsimuse otsustamiseks täiendavaid tõendeid, kontrollides jõustunud karistusotsuseid, s.h kohtuotsuseid vahetult. Seega tuleb karistusregistri andmeid mõista ühe tõendina isiku karistusandmete kohta, kuid KrMK § 50 lg 2 kohaselt ei ole neil andmetel ette kindlaksmääratud jõudu. KarRegS § 25 lg.1 p.1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. KarRegS § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. märts 2003 määruses 3-11-31-03 leidis kriminaalkolleegium, et KarRegS § 26 lg 5 reguleerib nende isikute karistusandmete kustutamise tähtaega, kes panevad enne andmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väär-või kuriteo. Sellisel juhul andmete kustutamise tähtaeg katkeb. Tähtaega arvestatakse viimase kuriteo (väärteo) eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Seega on alusetu kaebuse esitaja seisukoht, et KarRegS § 26 lg 5 reguleerib isikute karistusandmete kustutamise tähtaega nende isikute majanduslikust olukorrast sõltuvalt. Kohus on seisukohal, et KarRegS § 25 lg.1 p.1 ja § 26 lg 5 eesmärgiks on õiguskorra kaitse ning isikute mõjutamine edaspidi rikkumistest hoiduma. Seadusandjal on sel viisil võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada õigusvastast käitumist. 5 Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades osutatud Riigikohtu lahendite seisukohti, leiab kohus, et kaebuse põhjendusi arvestades on KarRegS § 25 lg.1 p.1 ja § 26 lg 5 põhiseaduse §-de 11 ja 12 sätetega kooskõlas ning puudub alus käesolevas haldusasjas KarRS § 26 lg 5 tunnistamiseks põhiseaduse §-dega 11 ja 12 vastuolus olevaks.
7. Edasi kontrollib kohus ARK-i 10.06.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 4615 sisulist õiguspärasust. Nimetatud otsusega peatati A.S.e mootorsõiduki juhtimisõigus

§ 413lg 8 alusel 24 kuuks.

Kuni 01.10.2005 kehtinud

§ 41

3 lg 8 kohaselt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks.

§ 41

3 lg 8 sõnastusest tulenes, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik karistusena juhtimisõigust peatada. See tähendab, et

§ 41

3 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Eeltoodut arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et

§ 413

lg 8 koosmõjus

§ 413

lg 2 on järeldatav, et juhtimisõiguse peatamine on ette nähtud

§ 7422

lg 2 puhul tingimusel, et isikul oleks eelnevalt juhtimisõigus juba kolmel korral peatatud.

§ 41

3 lg 8 sõnastusest tulenes, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada, mitte aga juhtimisõiguse peatamiste arv. Juhtimisõiguse peatamine oli kuni 01.10.2005 kehtinud

§ 413

lg-te 1-7 alusel ette nähtud

§-de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg 2 rikkumise eest. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (tl.10-13) ja vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olnud väärtegude õiendist (tl. 54-56) nähtuvalt oli A.S karistatud

nõuete rikkumise eest järgmiselt: 30.09.2002

§ 7422l

g.2 (30.09.2002 otsus jõustus 16.10.2002 - täideviimise lõpp 16.10.2002); 20.11.2002

§ 7419

, 7435lg.1 (18.12.2002 otsus jõustus 04.01.2002 - täideviimise lõpp 15.01.2004); 08.12.2002

7435lg.1 (08.12.2002 otsus jõustus 24.12.2002 - täideviimise lõpp 02.01.2003); 27.08.2003

7418 (11.09.2003 otsus jõustus 12.10.2003 – täideviimist ei nähtu; 05.11.2003

7422 lg.1 (05.11.2003 otsus jõustus 21.11.2003 – täideviimise lõpp 25.11.2003 28.12.2003

§ 7422

lg 2 (28.12.2003 otsus jõustus 13.01.2004-täideviimise lõpp 20.01.2004) 21.01.2004

7435lg.1 (21.01.2004 otsus jõustus 06.02.2004 – täideviimise lõpp 27.05.2004) 20.07.2004

7422 lg.1 (20.07.2004 otsus jõustus 05.08.2004 –täideviimise lõpp 23.07.2004); 21.05.2005

§ 7422

lg 2,

7435lg.1, 7416 (21.05.2005 otsus jõustus 06.06.2005 – täideviimist ei nähtu) Vastavalt

§ 413

lg 2 peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Seega tuleb

§ 413

lg 2 kohaselt juhtimisõigus peatada

§ 7422lg 2 sätestatud rikkumise eest alles teistkordsel rikkumisel.

Esmakordset

§ 7422

lg 2 rikkumist ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle nõuete rikkumisena, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Eeltoodut arvestades on kaebuse esitaja pannud toime 6 selliseid väärtegusid, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kolmel korral (20.11.2002

§ 7419

rikkumise, 28.12.2003

§ 7422

lg 2 rikkumise ja 21.05.2005

§ 7422lg 2 rikkumise).

Seega puudus alus kaebaja juhtimisõiguse peatamiseks

§ 413 lg 8 alusel 24 kuuks.

ARK on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud liiklussätete rikkumise eest kaebajale määratud kehtivatest karistustest.

§ 413

lg.4 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Kaebajat karistati 21.05.2005 otsusega kolmandat korda

§ 7422lõike 2 rikkumise eest, selle kohta on jõustunud otsus 06.06.2005.

Karistusandmed eelmiste karistuste kohta § 7422 lõike 2 rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, kuna kaebaja on enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist pannud toime uusi väärtegusid ja KarS § 424 rikkumise. Seega oli kaebaja suhtes alust kohaldada

§ 413 lg-t 4 ja peatada juhtimisõigus kuueks kuuks.

Eeltoodut arvestades tuleb vaidlustatud ARK-i otsus tühistada osas, millega nähti ette kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud. Kohtul on tulenevalt HKMS § 26 lg.1 p.1 volitus tühistada haldusakt ka osaliselt osas, milles see on õigusvastane. Kaebaja taotleb vastustajalt kohtukulude, sealhulgas õigusabikulude 5192 krooni väljamõistmist. Kaebuse esitamisel kohtule on kaebaja eest tasutud riigilõivu summas 10 krooni (tl.8). Õigusabikulude väljamõistmiseks esitas kaebaja kohtule Gaudium OÜ Liiklusõiguse Büroo 29.06.2005 arve I 50632 ja 11.07.2005 arve I 50710 ning OÜ Gaudium konto Hansapanga väljavõtte. Kohus leiab, et haldusasja keerukust arvestades on õigusabikulu 5192 põhjendatud ja proportsionaalne. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse kantud kohtukulu välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kaebus kuulub ¾ osas rahuldamisele, mõistab kohus vastustajalt välja vastavas proportsioonis ka kohtukulud, seega ¾ summast 5202, s.o. 3901,50 krooni. Aili Maasik Kohtunik 7