Obsah (6)

§ 11§ 6§ 9§ 3§ 4§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 3-1528/2005 Haldusasi R.K.’i kaebus Vangistusseaduse § 44 lg 2

§ 11lg 8, § 31 lg 3 ja 6).

Tagastada kaebus R.K.’ile läbivaatamatult. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri R.K.’ile. KOHUS LEIAB: 1. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse. 2. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja esitanud kaebuse vangistusseaduse § 44 lg 2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks vastavalt

§ 6lg-le 3 p 1.

Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud

§ 9

lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul ja kaebaja põhjendatud huviks õigusvastasuse kindlakstegemisel on: „1) minu soov elada täisväärtuslikku elu ja minu sotsiaalne toimetulek; 2) et säiliks sotsiaalne side perekonnaga; 3) et minule PS-ga tagatud perekonna abist ei võetaks raha kolmandatele isikutele kahju hüvitamiseks“. 3. Eesti Vabariigi vastu esitatud kaebuse sisu ja taotluse alusel järeldab kohus, et kaebus on esitatud vangistusseaduse kui haldusakti peale. Kohus leiab, et esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 4.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 kohaselt haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avakil-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 4

lg 2 tulenevalt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kohus selgitab, et haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Siit nähtub, et mingi tegevus kujutab endast haldusakti, kui üheaegselt on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1) tegutsevaks subjektiks on haldusorgan; 2) tegevus toimub avalik-õiguslikus suhtes; 3) tegevus kujutab endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks; 4) tahteavaldus on ühepoolne; 5) reguleeritakse üksikjuhtumit; 6) regulatsioon on suunatud haldusevälisele isikule. Käesolev kaebus on esitatud seadusandliku võimu poolt vastuvõetud õigustloova akti - seaduse - peale, mis ei ole haldusakt. Halduskohtu pädevuses oleks läbi vaadata kaebust vaidlustatud seaduse alusel vastu võetud konkreetse haldusakti (näiteks kaebaja suhtes välja antud vangla direktori käskkiri) peale juhul, kui kaebaja leiab, et see rikub tema subjektiivseid õigusi või piirab vabadusi.
2. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Antud säte eeldab õiguslikku vaidlust, mille tulemusena saaks kohus asja läbivaatamisel otsustada mingi seadusesätte põhiseadusele vastavuse üle. Käesoleval juhul selline avalik-õiguslik vaidlus puudub. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud asutust või isikut, kelle haldusakti või toimingut ta vaidlustab. Kaebuse esitaja märgib vaid, et ta ei ole rahul „Vangistusseaduse“ § 44 lg-ga 2 ja leiab, et see on õigusvastane, kuna see väidetavalt piirab tema põhiõigust saada puuduse korral abi perekonnalt.
3. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu abstraktse normikontrolli teostamine ja õigustloovate aktide (milleks on antud juhul Vangistusseadus) peale esitatud kaebuste halduskohtumenetluse korras läbi vaatamine.
4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 1 kohaselt kuulub Riigikohtu pädevusse taotluste lahendamine kontrollida õigustloova akti vastavust põhiseadusele. Osundatud seaduse § 4 reguleerib menetluse algatamist. Taotluse õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler ja kohaliku omavalitsuse volikogu. Kohus algatab menetluse kohtuotsuse- või määruse edastamisega Riigikohtule. Kohus edastab lahendi vaid juhul, kui on toimunud õiguslik vaidlus ja kohus on tunnistanud oma kohtulahendis õigustloova akti põhiseadusevastaseks ja jätnud selle kohaldamata. Nagu juba kohus ülalpool märkis, puudub antud asjas õiguslik vaidlus kaebaja ja avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse vahel.
5. Õiguskantsleri seaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda avaldusega 2 õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. 10.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebuse esitajal on õigus avaldusega pöörduda õiguskantsleri poole vangistusseaduse osundatud paragrahvi põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. 11. Tulenevalt

§ 84

lg 3 p-st 1 kaebuselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, kuna kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus (

§ 11lg 4).

Analoogne säte sisaldub ka riigilõivuseaduse (RLS) §-s 15. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus taotleda antud asjas tasutud riigilõivu tagastamist RLS §-s 11 sätestatud korras. Hurma Kiviloo Kohtunik 3