3-05-592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar
- a, Tallinn Haldusasja number 3-05-592 (endine nr 3-985/05) Haldusasi A.O.`i kaebus AS Falck Eesti 02.06.2005 viivistasu otsuse nr VTO 088947 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
- jaanuar 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.O. ning vastustaja AS Falck Eesti esindaja Alger Räpp RESOLUTSIOON Jätta A.O.`i kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 16.01.2006, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 16.01.2006, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. ASJAOLUD
- 02.06.2005 tegi AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja viivistasu otsuse nr VTO 088947 selle kohta, et sõiduauto Peugeot, reg märk 573 ATI, parkis kell 12.44 Estonia pst 5 tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Täiendavalt on otsuses märgitud, et pargib südalinna tsoonis kesklinna tariifiga /tl 5/.
- A.O. esitas ülalnimetatud otsuse peale 03.06.2005 vaide, mille Tallinna Transpordiameti 29.06.2005 teatise kohaselt vaiete läbivaatamise komisjon 20.06.2005 jättis rahuldamata /tl 7/.
- 22.07.2005 esitas A.O. Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud viivistasu otsuse nr VTO 088947 tühistamiseks /tl 2-3/. 1
- augusti
- a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 8/, 30.09.2005 esitas AS Falck Eesti kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 13-14/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A.O. ei ole nõus viivistasu otsusega ja palub see tühistada. Kaebaja leiab, et parkimistasu ei olnud maksmata, vaid ta oli eksinud mobiiltelefoni abil parkimise eest tasudes ja rakendanud vale tariifi: oli parkinud südalinna tsoonis kesklinna tariifiga. Viidates liiklusseaduse (edaspidi - LS) § 502 lg-le 1 märgib kaebaja, et kirjeldatud juhtumil puudus seaduslik alus viivistasu määramiseks. Kaebaja soovib tema poolt tasutud summa 480.- kr tagastamist oma pangakontole. Vastustaja AS Falck Eesti leiab, et kaebus ei ole põhjendatud, ja palub jätta see rahuldamata. Kaebajale kuuluv mootorsõiduk oli pargitud kõrgendatud tasumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsoonis, ja selle eest ei olnud tasutud parkimistasu ettenähtud määra kohaselt. Maksumäär kesklinna tasulisel parkimisalal - 3 kr iga kuni 15 minutit, kõrgendatud maksumäär kesklinna tasulisel parkimisalal – 6 kr iga kuni 15 minutit ning maksumäär kesklinna valveta parkimise tsoonis – 12 krooni iga kuni 15 minutit. Kaebaja pidi olema tasunud viivistasu otsuse koostamise hetkeks 1 tunni ja 14 minuti parkimise eest kõrgendatud maksumäära alusel parkimistasu 30 kr, kuid oli tasutud 15 kr, mis võimaldas kõrgendatud maksumääraga tasulises parkimistsoonis parkida 37,5 minutit (kella 11.30 kuni 12.07). Seega ületati kaebaja poolt tasutud parkimisaega, sest pargiti üle 37,5 minuti. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus peab vajalikuks kõigepealt viidata asjassepuutuvatele õigusnormidele. LS (kuulub kohaldamisele 24.04.2005 jõustunud redaktsioonis) § 50 lg-st 5 tuleneb, et teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil korraldatakse käesoleva seaduse §-des 501–503 sätestatu kohaselt. Sama seaduse § 501 „Parkimistasu“ sätestab muu hulgas:
(1)Kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.
(2)Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega: 1) tasulise parkimise ala; 2) parkimistasu määra või diferentseeritud määrad; 3) parkimistasusoodustused ja -vabastused.
(3)Kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal korraldab parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted.
(4)Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.
(41)Parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis. 2 LS § 502 reguleerib viivistasuga seonduvat. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata; tasutud parkimisaega on ületatud; tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule, lg-st 2 tuleneb, et viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Vastavalt nimetatud paragrahvi lg-le 3 viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Lõigetes 4, 7 ja 8 on sätestatud nõuded viivistasu otsusele (ja selle lisadele), lg 6 kohaselt viivistasu määr ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. LS § 503 lg 2 järgi, kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebuse.
- Eelviidatud sätete alusel on Tallinna Linnavolikogu võtnud 30.01.2003 vastu määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (jõustunud 02.02.2003, antud juhul kuulub kohaldamisele redaktsioon 03.02.2005 jõustunud muudatustega; edaspidi - TLVK määrus), mille lisa p 2.1 järgi parkimistasu objektiks on linna avalikule tasulisele parkimisalale pargitud mootorsõidukid ja (järel)haagised. Lisa p 3.1 kohaselt parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avaliku tasulise parkimisala piires. Lisa p-st 4.1 tuleneb, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Vastavalt lisa p-le 4.3 parkimistasu tasumise kinnituseks on kas nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside operaatori kinnitus antud sõiduki parkimise kohta antud tasulisel parkimisalal. Lisa p-s 5 on sätestatud tasuline parkimisala ning p-s 6 vastavad maksumäärad. Muu hulgas on nimetatud määruse lisas reguleeritud ka mootorsõidukite tasulise parkimise aeg ja viivistasu määr (480 krooni ööpäevas). Lisa p-st 10.1 tuleneb, et linna tasulisel parkimisalal korraldab parkimist linnavalitsus oma ametite kaudu. Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad kommunaalamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Linnavalitsus võib linnavolikogu nõusolekul majandusliku otstarbekuse korral halduslepingu alusel nimetatud ülesannete teostamise üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tallinna Linnavalitsus ongi andnud Tallinnas parkimistasu tasumise kontrolli, sh viivistasu määramise lepingu alusel üle vastava riigihanke edukale pakkujale AS-le Falck Eesti.
- Kohus on seisukohal, et kaevatud otsuse näol on tegemist formaalselt õiguspärase haldusaktiga: viivistasu otsus nr VTO 088947 on koostatud selleks pädeva ametiisiku poolt ja sisaldab kõiki neid andmeid, mida niisugune otsus peab sisaldama vastavalt eelviidatud LS §le 502 (lg 4) ja TLVK määruse lisale (p 9.4), kuna otsus on vormistatud vastavale blanketile ja nõutavad täidetavad lahtrid on täidetud. Käesoleval juhul ei olegi A.O. vaidlustanud viivistasu otsust motiivil, et ta ei ole avalikul tasulisel parkimisalal otsuses näidatud ajal ja kohas parkinud ega põhjusel, et otsuse on teinud selleks mittepädev isik. Vaieldav ei ole AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja õigus Tallinna linna nimel viivistasu määrata. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et Estonia pst 5, kus kaebaja oli 02.06.2005 talle kuuluva mootorsõiduki parkinud, kuulub südalinna parkimistsooni ning maksumäär nimetatud tsoonis on kõrgem kui mujal kesklinna tasulisel 3 parkimisalal (vastavalt 6 kr ja 3 kr iga kuni 15 minutit), samuti on pooled ühel meelel muudes faktilistes asjaoludes (mis kell kaebaja parkimist alustas, temale kuuluva mootorsõiduki andmed jms). Ka ei ole vaieldav, et A.O. oli parkimistasu mobiili abil tasunud /tl 16-17/. Antud juhul on vaidlus selles, kas AS Falck Eesti linnatranspordi teenindajal oli konkreetsel juhul alust viivistasu otsuse koostamiseks, kuna kaebaja väiteil oli ta lihtsalt eksinud tariifi valikul, kuid parkimistasu ei olnud jäänud maksmata, nagu on märgitud kaevatud otsuses. A.O. leiab, et LS § 502 lg 1 ei näe niisugusel juhul ette alust viivistasu määramiseks.
- Kohus on seisukohal, et kaebaja tõlgendus LS § 502 lg-st 1 on liialt formaalne ja seega ekslik. Et LS §-st 501 tulenevalt kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada nii tasulise parkimise ala kui ka parkimistasu määr või diferentseeritud määrad ning nimetatud tasulise parkimise ala piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu, siis on selge, et seaduse mõtte ja sätte kohaselt on parkimistasu makstud vaid siis, kui seda on makstud õigel määral. LS ega selle alusel kehtestatud TLVK määrus ei tee vahet asjaolul, kas mootorsõiduki parkija on tahtlikult jätnud (nõutaval määral) parkimistasu maksmata või on ta seda teinud eksituse, hajameelsuse vms tõttu. Kui kontrollimise hetkel selgub, nagu antud juhul, et kõrgendatud parkimistasu määraga alal on tasutud parkimise eest vähem kui õigusaktid seda ette näevad, siis tuleb asuda seisukohale, et parkimistasu on (nõutaval määral) maksmata. Analoogiline on olukord näiteks siis, kui isik sõidab ekspressbussis tavasõidukites kehtiva sõidupiletiga. Ka sel juhul loetakse, et sõidutasu on maksmata, kuigi see on osaliselt tasutud. Järelikult mõiste „parkimistasu on makstud“ tähendab seda, et tasu on makstud õigusaktides ettenähtud määral ja korras. Seega oli vaidlustatud juhtumil AS Falck Eesti linnatranspordi teenindajal õigus ja seaduslik alus A.O.ile viivistasuotsuse koostamiseks.
- Mis puutub vastustaja kirjalikus seletuses kaebaja tasutud parkimistasu kõrgema tariifi alusel ajalisse teisendamisse, siis selles osas märgib kohus järgmist. Põhimõtteliselt on õige kaebaja väide, et niisugust teisendamist ei saa antud juhul teha, kuna kaebaja on tasunud nimelt kesklinnas parkimise eest. Samas näitab AS Falck Eesti sellekohane arvutus veelkord, et alus viivistasu määramiseks oli olemas. Kui arvestada madalama tariifi järgi A.O.i poolt tasutud summa puhul seda, kui kaua saaks nimetatud summa eest ajaliselt parkida kõrgendatud tariifi järgi, siis ilmneb, kontrollimise hetkeks oleks kaebaja poolt tasutud parkimisaeg olnud ületatud. Ka sellisel juhul oleks olnud alus viivistasu otsus koostada (LS § 502 lg 1 p 2). Tegelikkuses ei ole osundatud seadussätet kohaldatud ja vastustaja seletuses toodu vaid näitlikkustab asjaolusid. Neil asjaoludel on kaevatud viivistasu otsus nr VTO 088947 ka sisuliselt õige ja selle tühistamiseks puudub alus. Õiguspärane haldusakt ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning seetõttu on A.O.i kaebus põhjendamatu.
- Lõpuks kohtukuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Käesoleval juhul jääb A.O.`i kaebus rahuldamata, seega jäävad tema kohtukulud ka kaebaja enda kanda. AS Falck Eesti ei ole kohtukulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 4