← Eesti

3-05-759/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 03. jaanuaril 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-759 (endine nr 3-1175/2005) Haldusasi O.G.i kaebus õiguska

§ 11lg 3 ja 4).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale tema esindaja Aleksei Smelovi kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada erikaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades Tallinna Halduskohtu määruse ja halduskohtu poolt tagastatud materjalid (

§ 11lg 8, § 31 lg 3 ja 6).

KOHUS LEIAB:

  1. O.G. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse õiguskantsleri tegevusele, millega jäeti rahuldamata kaebaja avaldus, kus kaebaja soovis, et õiguskantsler teostaks järelevalvet Loksa Linnavolikogu 03.06.2005 määruse nr 24 „Loksa Linnavolikogu määruste tühistamine“ üle.
  2. detsembri 2005 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 12 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus märkis määruses, et kaebus õiguskantsleri sellealase tegevuse peale ei kuulu halduskohtu pädevusse, viidates halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 3 lg 1 p-le 1, § 3 lg-le 2 ja § 4 lg-le 2 ning õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg-le 1. Kohus selgitas: „Kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja on pöördunud õiguskantsleri poole vastavalt ÕKS § 15 õigusloova akti (Loksa Linnavolikogu määruse) põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Õiguskantsleri Kantselei 21.07.2005 vastusega nr 14-5/050998/0503972 on kaebaja avaldus jäetud läbi vaatamata. ÕKS § 351 lg 3 kohaselt on õiguskantsleri seisukoht lõplik ega ole kohtus vaidlustatav. Nimetatud sättest tuleneb põhimõte, et õiguskantsleri seisukohad järelevalve teostamisel õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse 1 üle ei allu kohtulikule kontrollile. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik ning otsustab oma volituste rakendamises seisnevad küsimused vaba tahte kohaselt, ilma, et muu riigiorgan või eraisik saaks talle sellekohaseid ettekirjutusi teha. Kuna õiguskantsler pole oma volituste kasutamisel allutatud kohtulikule kontrollile, ei saa eraisik õiguskantslerit kohtusse kaevata.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Samas nähtub käesoleva kaebuse materjalidest, et kaebaja pöördus 05.07.2005 avaldusega konkreetselt õiguskantsleri poole, temale on vastanud aga mitte õiguskantsler ega õiguskantsleri asetäitja-nõunik või nõunik (ÕKS § 20 lg 2), vaid Õiguskantsleri Kantselei direktor Alo Heinsalu. Kaebaja on leidnud vastuoluliselt kord, et õigusvastane on õiguskantsleri tegevus, kord jälle, et Õiguskantsleri Kantselei direktor Alo Heinsalu tegevus. Neil asjaoludel ei ole kohtule päris selge, milline on kaebaja tegelik tahe ja selge taotlus (

§ 10lg 1 p 3).

Nagu öeldud, õiguskantsleri otsus (seisukoht) ei ole halduskohtus vaidlustatav. Küll ei ole iseenesest välistatud aga kaebuse esitamine Õiguskantsleri Kantselei direktori tegevuse peale, kui kaebaja näeb selleks alust ja võimalust oma väidetavalt rikutud õiguste kaitsmiseks. Seetõttu peab kohus andma kaebajale võimaluse oma kaebust täpsustada (kes on vastustaja, milline on taotlus jne).“ 3. Kaebuses esitamise tähtaja osas märkis kohus 08. detsembri 2005 määruses: „O.G. ei ole

§ 10

lg 2 p-s 4 nõutava kohaselt kaebuses märkinud, millal ta sai teada Õiguskantsleri Kantselei direktori 21.07.2005 vastusest, mida ta kaebuses sisuliselt vaidlustab.

§ 9

lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib tühistamis- ja kohustamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti (keeldumise) teatavakstegemisest arvates. Antud juhul on kaebus 21.07.2005 vastuse peale postitatud kohtule alles 09.09.2005, seega ilmselgelt tähtaja rikkumise tunnustega.

§ 10

lg 4 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.“

  1. Neil asjaoludel pidi O.G. täiendavalt selgitama, mida ja miks ta vaidlustab, kes on tema õigusi rikkunud ja milliseid õigusi on rikutud, samuti selgitama kaebuse esitamise tähtajaga seonduvat.
  2. O.G.i lepinguline esindaja Aleksei Smelov on kohtumääruse ärakirja saanud kätte 15.12.
  3. Tulenevalt sel ajal kehtinud TsMS § 28 lg-st 5 loetakse, et sellega on määrus ka volitajale kätte antud. Kaebuse oluliste puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus seega 27.12.
  4. O.G. ei ole kohtule tähtaegselt ega kuni käesoleva ajani vastanud ega kaebuse puudusi kõrvaldanud. Esitatud kujul kaebus halduskohtu pädevusse ei kuulu. Kohus on kaebajat hoiatanud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel ettenähtud tähtajal, tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Seega, kuna kaebuse menetlusse võtmine ei ole võimalik, tuleb see tagastada kaebuse esitajale. Hurma Kiviloo Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.