2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale tema esindaja Aleksei Smelovi kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada erikaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades Tallinna Halduskohtu määruse ja halduskohtu poolt tagastatud materjalid (
KOHUS LEIAB:
) § 3 lg 1 p-le 1, § 3 lg-le 2 ja § 4 lg-le 2 ning õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg-le 1. Kohus selgitas: „Kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja on pöördunud õiguskantsleri poole vastavalt ÕKS § 15 õigusloova akti (Loksa Linnavolikogu määruse) põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Õiguskantsleri Kantselei 21.07.2005 vastusega nr 14-5/050998/0503972 on kaebaja avaldus jäetud läbi vaatamata. ÕKS § 351 lg 3 kohaselt on õiguskantsleri seisukoht lõplik ega ole kohtus vaidlustatav. Nimetatud sättest tuleneb põhimõte, et õiguskantsleri seisukohad järelevalve teostamisel õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse 1 üle ei allu kohtulikule kontrollile. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik ning otsustab oma volituste rakendamises seisnevad küsimused vaba tahte kohaselt, ilma, et muu riigiorgan või eraisik saaks talle sellekohaseid ettekirjutusi teha. Kuna õiguskantsler pole oma volituste kasutamisel allutatud kohtulikule kontrollile, ei saa eraisik õiguskantslerit kohtusse kaevata.
lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Samas nähtub käesoleva kaebuse materjalidest, et kaebaja pöördus 05.07.2005 avaldusega konkreetselt õiguskantsleri poole, temale on vastanud aga mitte õiguskantsler ega õiguskantsleri asetäitja-nõunik või nõunik (ÕKS § 20 lg 2), vaid Õiguskantsleri Kantselei direktor Alo Heinsalu. Kaebaja on leidnud vastuoluliselt kord, et õigusvastane on õiguskantsleri tegevus, kord jälle, et Õiguskantsleri Kantselei direktor Alo Heinsalu tegevus. Neil asjaoludel ei ole kohtule päris selge, milline on kaebaja tegelik tahe ja selge taotlus (
Nagu öeldud, õiguskantsleri otsus (seisukoht) ei ole halduskohtus vaidlustatav. Küll ei ole iseenesest välistatud aga kaebuse esitamine Õiguskantsleri Kantselei direktori tegevuse peale, kui kaebaja näeb selleks alust ja võimalust oma väidetavalt rikutud õiguste kaitsmiseks. Seetõttu peab kohus andma kaebajale võimaluse oma kaebust täpsustada (kes on vastustaja, milline on taotlus jne).“ 3. Kaebuses esitamise tähtaja osas märkis kohus 08. detsembri 2005 määruses: „O.G. ei ole
lg 2 p-s 4 nõutava kohaselt kaebuses märkinud, millal ta sai teada Õiguskantsleri Kantselei direktori 21.07.2005 vastusest, mida ta kaebuses sisuliselt vaidlustab.
lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib tühistamis- ja kohustamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti (keeldumise) teatavakstegemisest arvates. Antud juhul on kaebus 21.07.2005 vastuse peale postitatud kohtule alles 09.09.2005, seega ilmselgelt tähtaja rikkumise tunnustega.
lg 4 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.“
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.