Obsah (5)

§ 11§ 10§ 26§ 5§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1195 (endine nr 3-1555/2005) Haldusasi M.M.’i kaebus Kodakon

§ 11lg 3 ja 4).

RESOLUTSIOON 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale tema esindaja kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada erikaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades Tallinna Halduskohtu määruse ja halduskohtu poolt tagastatud materjalid (

§ 11lg 8, § 31 lg 3 ja 6).

KOHUS LEIAB:

2. detsembri 2005 määruses kohus tõdes, et kaebuse lahendamine kuulub põhimõtteliselt Tallinna Halduskohtu pädevusse, kuid kaebuse oluliste, aga kõrvaldatavate puuduste tõttu jättis kohus kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 12 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
3. M.M.’i kaebusele volikirja alusel alla kirjutanud esindaja Tatjana Matjas on kohtumääruse ärakirja saanud kätte 20.12.
4. Tulenevalt sel ajal kehtinud TsMS § 28 lg-st 5 loetakse, et sellega on määrus ka volitajale kätte antud. Kaebuse oluliste puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus seega esmaspäeval, 02.01.2006 (12päevase tähtaja lõpp langes riigipühale, 01.01.2006). Kaebaja ei ole kohtule tähtaegselt ega kuni käesoleva ajani vastanud ega kaebuse puudusi kõrvaldanud. Kaebuse menetlusse võtmine alljärgnevate puuduste tõttu ei ole käesoleval ajal võimalik.
5. Kaebuses puudub

§ 10

lg 1 p 3 kohane kaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus vastavalt

§-le

2. detsembri 2005 määruses kohus selgitas, mida võib kaebusega taotleda. Kohus märkis, et haldusakti tühistamine toob kaasa haldusakti andmisele eelnenud olukorra taastamise. „Nimetatud taotlusega koos võib taotleda ka kohtu poolt ettekirjutuse tegemist haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi (

§ 26lg 1 p 1).

Reeglina võib halduskohus tühistamiskaebuse rahuldamise korral teha vastustajale ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus, mis aga ei tähenda, et kohtul oleks õigus teha ettekirjutus kodakondsuse, elamisloa, varjupaiga vms andmiseks, kuna sellise konkreetse sisuga haldusakti tegemine on haldusorgani pädevuses ja kohus ei saa sellesse sekkuda. Eeltoodu alusel kohus selgitab kaebajale, et kaebuses esitatud taotluste: 1) „lükata tagasi 03.11.2005 aasta KMA otsus nr 134 varjupaigataotluse kohta“ ja 2) „lükata edasi varjupaigataotleja Eestist väljasaatmist edasi“ näol ei ole tegemist taotlustega, mida kohus saaks menetlema hakata. Kohus leiab, et kui kaebaja eesmärgiks on vabaneda tema õigusi rikkuvast haldusaktist ja saavutada sellega olukord, kus tema varjupaigataotlus vaadataks uuesti läbi ja ta ei peaks Eestist lahkuma, siis oleks kõige tõhusam esitada nimetatud otsuse tühistamisnõue. Seega tuleb kaebajal kaebust täpsustada ja sõnastada seaduse nõuetele vastav taotlus. Kohus selgitab kaebajale, et kui taotluse all „lükata edasi varjupaigataotleja Eestist väljasaatmist“ all soovib kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist, siis tuleb see üheselt mõistetavalt kaebuses ära märkida, lähtudes

§-des 121 ja 122 toodud nõuetest.“ 4. Kaebus koos ärakirjadega ei ole esitatud vastavalt protsessiosaliste arvule (

§ 10lg 5), vaid ühes eksemplaris.

Kohus selgitas kaebuse esitajale, miks vastava nõude täitmine on vajalik. 5. Riigilõivuseaduse § 37 lg 9 kohane riigilõiv 10 krooni on tasumata ja tõend riigilõivu tasumise kohta halduskohtule esitamata (

§ 10lg 6).

6. Kaebusele on alla kirjutanud kaebaja volitatud esindajana Tatjana Matjas. Kaebusele on lisatud küll volikiri, aga sellest ei nähtu, millisel seaduslikul alusel volitatu kaebajat esindab. Viitega

§ 5lg-le 1 ja Ts

MS § 85 lg-le 1 nõudis kohus kaebajalt esitada koopia dokumendist, millest nähtub, millisel seaduslikul alusel isik kaebajat esindab.

1. Lisaks ülalviidatud puudustele on kaebusega seoses veel probleemid, mille kohta kohus
2. detsembri 2005 määruses märkis, et need ei ole küll kaebuse käiguta jätmise aluseks, kuid vajavad selgitamist. 1) Lähtudes asjaolust, et kaebaja on Sierra Leone kodanik ning rahvuselt krio, tuli tal kohtule teatada, mis keeles ja kelle vahendusel suhtles kaebaja varjupaigataotluse menetluses Kodakondsus- ja Migratsiooniametiga, samuti, kas ta soovib isiklikult asja arutamisest kohtus osa võtta ning juhul, kui seda soovib, vaatamata sellele, et tal on esindaja olemas, teatada, mis keelt ta valdab ja kas ta võtab kohtuistungile tõlgi kaasa või peab kohus tõlgi tellima (kohtus on üksnes eesti-vene keele tõlgid). 2) Kohus selgitas viitega

§ 15

lg 3 ja 16 lg 2 sätetele, et kaebuses kirjeldatud asjaolud tuleb kohtule tõendada, vastasel juhul jäävad need paljasõnalisteks väideteks, ja hoiatas, et tõendite esitamatajätmine võib põhjustada kaebuse rahuldamata jätmise. Eelmärgitud asjaolud ei ole ka kaebuse tagastamise iseseisvaks aluseks, kuid koosmõjus kaebuse kõrvaldamata jäänud puudustega näitavad need kaebaja suhtumist oma kaebuse võimalikku lahendamisse ja teevad kohtule võimatuks asja sisulise läbivaatamise. Hurma Kiviloo kohtunik 2 3