3-05-620 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar
- a, Tallinn Haldusasja number 3-05-620 (endine nr 3-1005/2005) Haldusasi S.K.´i kaebus AS Falck Eesti 21.06.2005 viivistasu otsuse nr VTO 090860 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
- jaanuar 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja S.K. ning vastustaja AS Falck Eesti esindaja Alger Räpp RESOLUTSIOON Jätta S.K. `i kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 24.01.2006, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 24.01.2006, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. ASJAOLUD
- AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja koostas 21.06.2005 viivistasu otsuse nr VTO 090860 selle kohta, et sõiduauto Audi, reg märk 247 ASY, parkis kell 08.32 Teatriväljaku parklas tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata, määrates viivistasu summas 480.- kr /tl 6, 29/.
- S.K. vaidlustas ülalnimetatud viivistasu otsuse Tallinna Transpordiametis, kes 11.07.2005 teatisega nr 5-4/05/3218 teavitas, et vaiete läbivaatamise komisjon jättis 07.07.2005 vaide rahuldamata /tl 5/.
- 29.07.2005 esitas S.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Falck Eesti 21.06.2005 viivistasu otsuse nr VTO 090860 tühistamiseks /tl 2, 19/. 1
- 03.08.2005 määrusega peatas kohus vaidlustatud otsuse täitmise kuni käesolevas asjas lahendi tegemiseni /tl 9/ ja
- septembri 2005 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 20/, 12.10.2005 esitas AS Falck Eesti kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 25-26/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja S.K. on seisukohal, et otsuses märgitud formuleering, et kaebaja auto oli pargitud Teatriväljaku parklas parkimistasu maksmata, ei vasta tõele. Kaebaja taksojuhina osutas tol päeval taksoteenust, vedas klienti Estonia trollipeatusesse. Klient oli lapsevankriga ning selleks, et mitte takistada trolli sissesõitu peatusesse, peatus kaebaja paralleelselt trollipeatusega. Ta läks pagasiruumist lapsevankrit välja tõstma, klient oli sel ajal veel autos. Kaebaja istus autosse, klient maksis sõidutasu ja lahkus. Sel hetkel nägi kaebaja, et AS Falck Eesti teenindaja pani auto kojameeste vahele viivistasu otsuse. Kaebaja viibimist tasulisel parkimisalal ei saa lugeda sellest lähtudes parkimiseks. Vastustaja AS Falck Eesti leiab, et kaebus ei ole põhjendatud, ja palub jätta see rahuldamata. Viidates liiklusseaduse (edaspidi - LS) § 501 lg-le 4 märgib vastustaja, et kõnealune mootorsõiduk Audi oli pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal ilma, et oleks toimunud sõitjate peale- või mahaminek või veose laadimine, parkimise eest tasutud ning parkimise algusaeg oleks teatavaks tehtud parkimise kella või kirjaliku teatega. AS Falck Eesti 21.06.2005 viivistasu otsus nr VTO 090860 oli kooskõlas LS §-ga
- KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus peab vajalikuks kõigepealt viidata asjassepuutuvatele õigusnormidele. Liikluseeskirja § 2 lg 29 kohaselt „parkimise“ all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sama paragrahvi lg 31 järgi „peatumise“ all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel. LS (kuulub kohaldamisele 24.04.2005 jõustunud redaktsioonis) § 50 lg-st 5 tuleneb, et teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil korraldatakse käesoleva seaduse §-des 501–503 sätestatu kohaselt. Sama seaduse § 501 „Parkimistasu“ sätestab muu hulgas:
(1)Kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.
(2)Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega: 1) tasulise parkimise ala; 2) parkimistasu määra või diferentseeritud määrad; 3) parkimistasusoodustused ja -vabastused.
(3)Kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal korraldab parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted.
(4)Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. 2
(41)Parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis. LS § 502 reguleerib viivistasuga seonduvat. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata; tasutud parkimisaega on ületatud; tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule, lg-st 2 tuleneb, et viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Vastavalt nimetatud paragrahvi lg-le 3 viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Lõigetes 4, 7 ja 8 on sätestatud nõuded viivistasu otsusele (ja selle lisadele), lg 6 kohaselt viivistasu määr ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. LS § 503 lg 2 järgi, kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebuse.
- Eelviidatud sätete alusel on Tallinna Linnavolikogu võtnud 30.01.2003 vastu määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (jõustunud 02.02.2003, antud juhul kuulub kohaldamisele redaktsioon 03.02.2005 jõustunud muudatustega; edaspidi - TLVK määrus), mille lisa p 2.1 järgi parkimistasu objektiks on linna avalikule tasulisele parkimisalale pargitud mootorsõidukid ja (järel)haagised. Lisa p 3.1 kohaselt parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avaliku tasulise parkimisala piires. Lisa p-st 4.1 tuleneb, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Vastavalt lisa p-le 4.3 parkimistasu tasumise kinnituseks on kas nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside operaatori kinnitus antud sõiduki parkimise kohta antud tasulisel parkimisalal. Lisa p-s 5 on sätestatud tasuline parkimisala, sh p-des 5.1 ja 5.2 kesklinna avalik tasuline parkimisala, ning p-s 6 vastavad maksumäärad. Muu hulgas on nimetatud määruse lisas reguleeritud ka mootorsõidukite tasulise parkimise aeg ja viivistasu määr (480 krooni ööpäevas). Lisa p-st 10.1 tuleneb, et linna tasulisel parkimisalal korraldab parkimist linnavalitsus oma ametite kaudu. Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad kommunaalamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Linnavalitsus võib linnavolikogu nõusolekul majandusliku otstarbekuse korral halduslepingu alusel nimetatud ülesannete teostamise üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tallinna Linnavalitsus ongi andnud Tallinnas parkimistasu tasumise kontrolli, sh viivistasu määramise lepingu alusel üle vastava riigihanke edukale pakkujale AS-le Falck Eesti.
- Kohus on seisukohal, et viivistasu otsuse nr VTO 090860 on koostanud selleks pädev ametiisik ja otsus sisaldab kõiki neid andmeid, mida see peab sisaldama vastavalt eelviidatud LS §-le 502 (lg 4) ja TLVK määruse lisale (p 9.4), kuna otsus on vormistatud vastavale blanketile ja nõutavad täidetavad lahtrid on täidetud. Käesoleval juhul ei olegi S.K. vaidlustanud viivistasu otsust motiivil, et ta ei ole otsuses näidatud ajal ja kohas viibinud ega põhjusel, et otsuse on teinud selleks mittepädev isik. 3 Vaieldav ei ole AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja õigus Tallinna linna nimel viivistasu määrata. Antud juhul on vaidlus selles, kas AS Falck Eesti linnatranspordi teenindajal oli konkreetsel juhul alust viivistasu otsuse koostamiseks, kuna kaebaja väiteil ta ei parkinud Teatri väljakul tasulise parkimise alal, vaid peatus selle kõrval, et lasta sõitjal koos lapse ja lapsevankriga maha minna /tl 8, 33/.
- Asja materjalidest ja eelviidatud TLVK määrusest nähtuvalt Teatri väljak, kus kaebaja 21.06.2005 kell 08.32 viibis, kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimisala südalinna valveta tasulise parkimise tsooni, mis on vastavate liiklusmärkide ja infotahvlitega märgistatud. Seega on ekslik kaebuse esitaja väide, et ta peatus tasulise parkimisala kõrval: kogu Teatri väljak on tasulise parkimise ala ja sellel parkimisel tuleb järgida vastavaid nõudeid. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas S.K. nimetatud ajal ja kohal peatus või parkis. Käesoleval juhul ei ole vaieldav, et kuna kaebaja oma veendumuse kohaselt üksnes peatus kliendi sõidukist maha laskmiseks ja temaga arveldamiseks, siis ei olnud ta võimalikku parkimisaja algust oma sõidukis märgistanud ei parkimiskella abil ega muul aktsepteeritaval viisil. Kuna parkimine tähendab sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks, siis on ebaõige ka kaebaja arvamus, et kuni 15 minutilist seismist loetakse peatumiseks /tl 35/. Kaebajat on ilmselt eksitanud parkimistasu maksmise kohustuse tekkimine alles 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, seda muidugi juhul, kui parkimise algusaeg on nõuetekohaselt tähistatud.
- Seega kohtul tuleb S.K.i seletust ja tunnistaja K.K. ütlusi arvestades hinnata, kas tol hommikul leidis aset peatumine või viibis kaebaja Teatri väljakul kauem, kui peatumiseks vajalikeks toiminguteks normaalselt aega kulub. S.K.i väiteil viibis tema auto nimetatud kohal 7-10 minutit, tunnistaja K.K. ütluse kohaselt 5-10 minutit. Pidades silmas asjaolu, et tegemist oli suvise ajaga, mil lapsel ei saanud olla väga palju riideid, mida tuli talle täiendavalt selga panna, ning vankriga, mis mahtus ühes tükis pagasiruumi ja vajas ainult nn lahti tõmbamist, tundub kuni 10 minutiline väidetav peatumine sõitja mahaminekuks ebaloogiline. Taksosõitjatel on sageli pagas kaasas, mis tuleb pagasiruumist välja tõsta, ometi ei võta see koos sõidu eest arvlemisega tavaliselt rohkem aega kui paar minutit. Seega ületas S.K.i sõiduki viibimine tasulisel parkimisalal aja, mis normaalselt kulub sõitja mahaminekuks, ja on käsitatav seetõttu parkimisena. Nii tunnistaja kui ka eriti sõidukijuhi sõnades tundub kohtule ebausutav, et kumbki ei märganud parkimiskontrolöre enne, kui üks neist pani juba viivistasu otsust klaasipuhastajate vahele. Analoogsetes kohtuvaidlustest on kohtule teada, et ühe auto kontrollimiseks kuni otsuse väljakirjutamiseni kulub 3-4 minutit. Enne otsuse tegemist tuvastatakse sõiduki registreerimisnumber, uuritakse sõiduki sisemust, et teha kindlaks, kas parkimise algusaeg on kuidagi fikseeritud ja kas sõidukis on pandud nähtavale kohale parkimisõigust tõendav dokument, viimase toiminguna enne viivistasu otsuse koostamist tehakse järelepärimine mobiilse parkimise kohta, nagu ka antud juhul /tl 28, 29/. Neil asjaoludel ei ole võimalik, et suvisel varahommikul, st valgel ajal kumbki ei märganud ümber sõiduki liikuvaid AS Falck Eesti töötajaid. Kui S.K. oleks viibinud ise oma Audi juures (taga), siis puudunuks kontrolöridel vajadus viivistasu otsust sõiduki esiklaasile kinnitada. Otsuse oleks saanud talle otse kätte anda, juhti ka eelnevalt sõiduki sealviibimise asjaolude kohta küsitleda, ja otsuse vastuvõtmisest keeldumise korral otsusele vastava märke teha. Seega on võimalik oletada, et juht ja tunnistaja, kes on juhi tuttav, olid sõidukis nii vestlushoos, et ei märganud ümberringi toimuvat, või, mis on tegelikult hoopis reaalsem: parkimiskontrolöride saabumise ajaks oli klient lapsega lahkunud ja sõiduki juurest oli eemaldunud ka S.K.. Juhi mitteviibimist sõiduki juures on vastustaja esindaja sõnul praeguseks teenistusest lahkunud ametnikud kinnitanud kaebaja vaide lahendamisel. Kuigi esindaja sellekohane seletus ei ole käsitatav tõendina, hindab kohus seda koosmõjus muude 4 asjaolude ja tõenditega. Kummalgi võimalikul juhul (kohtul puudub võimalus toimunut täpselt rekonstrueerida) ei toimunud aga väidetavat sõitja mahaminekut. Kohtul on antud juhul põhjust kahelda tunnistaja K.K. ütlustes, kuna ühelt poolt on tegemist väidetavalt kaebuse esitaja tuttavaga, kelle pakutavat taksoteenust ta sageli kasutab, teisalt on arusaamatu, kuidas kaebaja ei tea, kust ta kliendi peale võttis. Isegi siis, kui tutvus sai väidetavalt alguse alles nimetatud juhtumist ja K.K. on pärast seda korduvalt taksot tellinud, on imelik, et juht ei mäleta, kas ta tookord võttis kliendi peale samal aadressil, kui hilisematel kordadel. Tunnistaja ja kaebaja ning viimase poolt eri aegadel antud selgitused ei lähe omavahel kokku faktiliste asjaolude osas ega selles osas, mis puudutab sündmuste järjekorda. S.K.i sõnul läks tema sihtkohta saabudes pagasiruumist vankrit välja võtma, kusjuures klient jäi autosse, seejärel istus juht autosse, klient maksis sõidutasu ja lahkus autost, sel hetkel, kui kaebaja istus autos, nägi ta viivistasu otsuse panemist nn kojameeste taha /tl 2/. Kohtuistungil ütles S.K., et „ma ei näinud, kuidas Falcki töötaja pani klaasi vahele trahvi. Ma nägin teda siis, kui ta juba eemaldus auto juures ja viivistasu otsus oli juba klaasi peal“. Kaebaja oli sel ajal väidetavalt auto taga ja klient istus autos /tl 34-35/. Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt maksis tema raha ja hakkas seejärel last riidesse panema, juht läks aga vankrit autost välja tõstma. Tunnistaja märkas Falcki töötajaid siis, kui ta hakkas autost välja tulema /tl 37/. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole suutnud kohut ei enda vastuoluliste seletuste ega tunnistaja ütlustega veenda, et vaidlustatud juhtumil ei olnud tegemist parkimisega ja et talle on tehtud viivistasu otsus ebaõiglaselt. Asjaolude vastuoluline esitamine viitab pigem vassimisele ja katsele vabaneda lihtsalt iga hinna eest viivistasu otsusest. Neil asjaoludel ei kuulu kaebus rahuldamisele.
- Lõpuks kohtukuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Käesoleval juhul jääb S.K.i kaebus rahuldamata, seega jäävad tema kohtukulud ka kaebaja enda kanda. AS Falck Eesti ei ole kohtukulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 5