), justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi SKE) ega Murru Vangla direktori 22.04.2004 käskkirjaga nr 42 „Murru Vangla kodukord“ (edaspidi Kodukord). Kaebaja vajab arvutit seoses õppimisega Murru Erikutsekooli maakleri erialal. Teine keeldumise põhjendus, et kinnipeetav ei vääri soodustust, on huvitav, arvestades kaebaja õppima asumist. Vangla direktor on andnud 20 päeva jooksul kolm erinevat põhjendust keeldumiseks. Kaebaja ei ole nõus ka Murru Vangla direktori otsusega ja selle põhjendusega mitte lubada tal kasutada kambris printerit, kuigi õppimise eesmärgil on tal juba kambris personaalarvuti. R.V. soovib neid elektriseadmeid oma kulul ja vahenditest, ta ei ole rikkunud ega riku elektriseadme kasutamise nõudeid. Seetõttu palub ta kaevatud otsused tühistada ja anda taotlused direktorile uueks otsustamiseks. Vastustaja Murru Vangla palub jätta kaebused rahuldamata.
lg 2, SKE § 59 lg 2 ja Kodukorra p 87 annavad vangla direktorile otsustusõiguse, kas kinnipeetavale anda luba isikliku elektriseadme kasutamiseks või mitte. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust kasutada isiklikku elektriseadet. Loa andmisel arvestab direktor kinnipeetava käitumist vanglas, vangistuse täideviimise eesmärke, kambri tehnilisi tingimusi, elektriseadme liiki ja võimsust jm asjaolusid. 16.08.2005 otsusega direktor keeldus kaebajale isikliku laptopi kasutamise loa andmisest, kuna kinnipeetav ei põhjendanud seadme kasutamise vajadust ning laptop ei ole vanglas lubatud tehnika loetelus. Seega ei ole kaebaja taotlus kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga. Vanglas on arvutiklass, kus võimaldatakse kinnipeetavale arvuti kasutamist ja viiakse läbi arvutiõpet. Tehnilised tingimused ja seadme õige käitamine on formaalsed eeltingimused mistahes elektriseadme kasutamise loa saamiseks. Kambrid ei ole ehituslikult sobilikud arvutiga pidevalt töötamiseks, seepärast ei ole personaalarvuti hoidmine kambris soodustatud. Senine praktika näitab, et neid kasutatakse mittesihipäraselt. Kaebaja arvutiõppe maht ja iseloom ei nõua ega saagi nõuda õpilastelt isikliku arvuti olemasolu. Õppetöö toimub kooli ruumides ja arvutiklassis. Laptopi kasutamine vaba aja veetmise seadmena kaebajale ei ole vajalik. Kaebaja esitatud tõenditest ei nähtu, et ta vajab õppetööks isiklikku laptopi ja printerit. KOHTU PÕHJENDUSED 2 1. Kohus alustab kaevatud otsuste kontrolli Murru Vangla direktori 16.08.2005 ja 30.08.2005 otsustest, millega keelduti kaebajale loa andmisest kasutada kambris isiklikku laptopi. Asja materjalidest nähtuvalt R.V. esitas 09.08.2005 Murru Vangla direktorile taotluse kambris sülearvuti (laptop) kasutamiseks. Taotluses ei ole tõepoolest selgitatud, milleks, mis eesmärgil kinnipeetav laptopi vajab. Eluosakonna peaspetsialist Olev Oper on andnud taotluse kohta toetava arvamuse. Vangla direktor tegi aga SKE § 59 lg 2 alusel 16.08.2005 keelduva otsuse, tuues põhjuseks: „ei ole MV-s ette nähtud“.
lg-test 2 ja 3 tulenevalt vangla direktori loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muid vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid ning nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud kannab kinnipeetav. Tulenevalt SKE § 59 lg-st 2 vangla direktori loal võivad kinnipeetaval vanglas olla järgmised isiklikud asjad: personaalarvuti, portatiivne raadio, televiisor diagonaaliga kuni 37 cm, videoja helikassettmagnetofon ning musitseerimisvahend või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui selle kasutamine ei häiri teisi isikuid ja kui selle kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Selles lõikes loetletud esemete kasutamiseks võib kinnipeetaval olla mõistlikus koguses helikassette, videokassette, laserplaate ja videomänge. Analoogne säte on Kodukorra p 87, mis annab kinnipeetavale õiguse vangla direktori loal hoida enda juures ja kasutada isiklikke elektriseadmeid, sh personaalarvuti ja monoliitse korpusega printer. Kodukorra p-st 94 tulenevalt, kui elektriseadme kasutamise käigus tuvastatakse muu hulgas seadme kasutamine muul eesmärgil, kui see on ette nähtud, eemaldatakse seade käibelt ja paigutatakse lattu kuni otsuse tegemiseni. Laptop ehk sülearvuti on personaalarvuti, kuigi eri liiki arvuti. Üheski osundatud sättes ei ole sülearvuti osas tehtud erandit (selle kasutamist välistatud). Kohus leiab ülaltoodud õigusnormide sätteid arvestades, et vastustaja poolt loa andmisest keeldumise põhjendus on tegelikkusele mittevastav ja seega ebaseaduslik. 2. R.V.u 29.08.2005 esitatud uuele taotlusele laptopi kambris kasutamiseks on sama vanglaametnik - eluosakonna peaspetsialist O. Oper – andnud seekord vastupidise, mittetoetava arvamuse, kuna arvutit ei lubata Murru vanglas. Vangla direktor on keeldunud 30.08.2005 otsusega loa andmisest, korrates põhjendust, et Murru vanglas ei ole ette nähtud. Täiendava põhjusena on toodud: „kinnipeetav ei vääri soodustust“. Antud juhul oli kaebaja oma täiendavas vabas vormis koostatud avalduses selgitanud, et ta vajab laptopi kambris seoses õppima asumisega Murru Erikutsekoolis alates 01.09.2005 ja et õppeprogrammis on arvutiõpe ja kasutamine. Sellekohased tõendid on esitatud kohtule /tl 28, 39/. Keeldumise esimese põhjuse osas on kohus ülalpool juba seisukoha võtnud ja leidnud selle olevat põhjendamatu ja õigusvastase. Mis puudutab keeldumise teist põhjust - kinnipeetav ei vääri soodustust -, siis nimetatud põhjendus jääb kohtule ebaselgeks ja see ei ole kontrollitav. Tulenevalt
lg-st 1 vangla direktor võib kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada järgmisi soodustusi: 1) töötamine järelevalve all väljaspool vangla territooriumi; 2) liikumine järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või ravikuuri läbimisega, samuti perekondlikel põhjustel.
lg 6 kohaselt vangla juhtkond suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Antud juhul oli R.V.ule eelnevalt juba lubatud õppima asumine tingimusel, et ta viibib oma
lg 1 kohaselt selles seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades
erisusi. HMS § 54 järgi haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 nõuab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Tulenevalt HMS §-st 56 kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (lg 1); haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2); kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3). Riigikohtu halduskolleegium on 19.03.2002 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-13-02 rõhutanud, et oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Käesoleval juhtumil on Murru vangla direktori 16.08.2005 ja 30.08.2005 otsustes märkimata olulised asjaolud ja põhjendatud huvid (R.V.u õppima lubamine, samas piiratud liikumisvabadus jms), puuduvad igasugused kaalutlused (miks ei vääri soodustust) ning faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine (viidatud SKE § 59 lg-st 2 ei tulene, et laptopi ei ole Murru vanglas ette nähtud). Vastustaja ei saa tagant järele sisustada oma haldusakti uute põhjendustega alles kohtumenetluse käigus esitatud seletuses (kinnipeetav ei põhjendanud seadme kasutamise vajadust, kambrid ei ole ehituslikult sobilikud arvutiga pidevalt töötamiseks, vanglas on arvutiklass, senine praktika näitab, et arvuteid kasutatakse mittesihipäraselt jms). Viimase põhjenduse puhul peab kohus vajalikuks siiski märkida, et Kodukorra p-st 94 tulenevalt võetakse nõudeid rikkunud kinnipeetavalt siis elektriseade ära. Ühestki sättest ei tulene, et teiste isikute varasemast käitumisest lähtudes langetatakse keelduv otsus isiku suhtes, kellele vastavaid etteheiteid pole (veel) tehtud. Neil asjaoludel on laptopi kasutamist keelavad otsused õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele. 4. Asja materjalidest nähtuvalt, pärast novembris 2005 R.V.ule kambrisse arvuti lubamist, esitas kaebaja 28.11.2005 vangla direktorile taotluse lubada kambris kasutada ka printerit. Kaebaja sõnul vajab ta printerit selleks, et oleks võimalik arvutis koostatud õppetööd välja printida, samuti vormistada arvutis ja välja printida avaldused, kaebused, mida ta tahab ametiisikutele ja ametiasutustele saata. Eluosakonna peaspetsialist O. Oper on andnud taotluse kohta toetava arvamuse põhjusel, kuna kinnipeetav omab arvutit õppetööks. Vangla direktor keeldus taotluse rahuldamisest oma 30.11.2005 otsusega aga põhjusel, et „ei ole hädavajalik suunamisel õiguskuulekale käitumisele“. Vastavalt
lg-le 1 vangistuse täideviimise eesmärk on tõepoolest kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kuid kaevatud otsuses puuduvad taas igasugused kaalutlused, seetõttu jääb arusaamatuks, millel põhineb direktori nimetatud järeldus ja miks toodud põhjus on kaalukam kui näiteks kaebaja huvi omada printerit seoses alustatud õpingutega, miks direktor ei nõustu peaspetsialisti arvamusega jms. Kohus ei hakka kordama siinjuures neid otsuse õigusvastasust puudutavaid 4 põhjendusi, mis on toodud juba käesoleva kohtuotsuse p-s
Kui laptopi kasutamine kambris on mingil kaalutlusel täiesti välistatud, siis tuleb taotleda vastavatesse õigusaktidesse muudatuste sisseviimist, mitte aga ühel hetkel otsustada, et kasutusluba ei anta, kuna „pole ette nähtud“. Mis puutub printerisse, kui ei ole just tõsiseid ja kaalukaid vastuväiteid (antud juhul neid ei esitatud), siis leiab kohus, et kinnipeetava soov vormistada korrektselt oma õppetöömaterjalid ja pöördumised ametiasutuste poole, on üksnes tervitatav. Nii vangla direktoril kui ka kohtul on kergem lugeda ja lahendada trükitud kaebust võrreldes sageli loetamatu käekirjaga kirjutatutega. Sealjuures tuleb arvestada ka
lg-s 4 sätestatut: keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Seega olukord, kus kinnipeetav küll koostab vastava pöördumise arvutis (mitmed seadused nõuavadki trükitud dokumentide esitamist), kuid ei saa seda kambris välja trükkida ja peab paluma selleks kontaktisiku abi, ei vasta seadusnõudele kõnealuse kirjavahetuse sisu saladuse kaitsest. Järelikult peab keeldumine kinnipeetava oma kulul arvuti ja/või printeri kasutamisest olema ka sel põhjusel kaalutletud ja põhjalikult motiveeritud. 6. Lõpuks kohtukuludest. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Käesoleval juhul rahuldab kohus R.V.u kaebused. R.V. on kohtukaebuste esitamisel tasunud kahel korral riigilõivu 10.- krooni, millise kulu kandmine on tõendatud maksekorraldustega /tl 7, 23/. Seega tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 20.- krooni. Hurma Kiviloo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.