lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
lg 1 p 3 ja
lg 2 p 2 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus vastavalt käesoleva seadustiku paragrahvile 6 ning vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu. Antud juhul ei ole arusaadav, kas kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks TLV mingeid toiminguid (milliseid ja millal konkreetselt sooritatud?) või kaebusele lisatud TLV korralduse eelnõu. Vaidlustatava haldusakti või toimingu suhtes puudub kaebuses ka igasugune taotlus (esialgse õiguskaitse taotlus ei ole kaebuse taotlus
Eelnimetatud nõuete järgimisel peab kohtule selguma, kelle, millal antud ja missugust haldusakti või toimingut vaidlustatakse ning mida kohus peab selle akti või toimingu suhtes tegema. Esitatud kaebuses puudub aga
§-le 6 vastav taotlus ja arusaamatuks jääb, mida vaidlustatakse. Mis puudutab aga 1 võimaliku TLV korralduse eelnõu vaidlustamist, siis selles osas peab kohus vajalikuks kohe märkida, et haldusakti eelnõud ei ole kohtus vaidlustatavad. Isiku õigusi saab rikkuda üksnes kehtestatud (vastu võetud, antud jne) haldusakt. Seda eriti olukorras, kus antud juhul oli nimetatud eelnõu saadetud kaebajale vaid tutvumiseks ja eelkõige selleks, et ta võiks ühe kuu jooksul esitada selle kohta omapoolsed vastuväited. Eelnõu suhtes seisukoha küsimine ei saa isiku õigusi rikkuda, vastupidi, sellega tagatakse talle haldusmenetluses ärakuulamisõigus. Kohtule ei ole teada, kas kaebaja on seda talle antud võimalust kasutanud ja teinud TLV-le teatavaks need kaalutlused, mis on kaebuses toodud. Igaljuhul on hetkel ennatlik arvata, et korraldus kehtestatakse just sellises redaktsioonis, nagu on koostatud eelnõu, või et see üldse kehtestatakse, kui esitatud vastuväited on kaalukad. Tõenäoliselt peaks kohtukaebuse esitamisega ootama seni, kuni TLV on haldusakti suhtes otsuse langetanud. Järelikult tuleb kaebajal selgesõnaliselt väljendada, mida ta konkreetselt vaidlustab: millist ja millal antud haldusakti või sooritatud toimingut ning esitada selle kaebuse eseme suhtes selge taotlus.“ 3. Kohus selgitas määruses kaebajale, mida
Samuti selgitas, et kohustamiskaebuse saab esitada vaid see, kes on enne kohtusse pöördumist haldusorganilt taotlenud mingi haldusakti andmist või toimigu sooritamist, kuid haldusorgan on sellest kas keeldunud või on olnud taotluse suhtes tegevusetu (viivituses). Kohus märkis, et tema pädevuses ei ole pikendada TLV poolt ühe või teise asja otsustamist (antud juhul Paide tn 7 eelisostuõigusega erastamise otsustamist). „Ka ei saa kohus TLV vastu esitatava kaebuse läbivaatamisel anda hinnangut nendele toimingutele, mida hoopis teine isik Harju Maavalitsus - tegi väidetavalt valesti
Kaebuse esitamise tähtaja suhtes leidis kohus eelmärgitud määruses, et kuna ebaselge on kaebuse ese, siis ei saa kohus võtta seisukohta ka kaebuse tähtaegsuse suhtes. „Vastavalt
lg 2 p-le 4 tuleb kaebuses märkida samuti asjaolud, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist või toimingust.
lg 3 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses kaebuse esitamise tähtajast (
) kinnipidamist ja lahendab vajadusel tähtaja ennistamise taotluse (
Kaebaja on kohtumääruse saanud kätte väljastusteatest nähtuvalt 26.11.2005, kuid ta ei ole tähtaegselt ega kuni käesoleva ajani oma kaebust täpsustanud. Kohus hoiatas kaebajat 23.11.2005 määruses, et kui kaebuse puudusi määratud aja jooksul ei kõrvaldata, tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult (
Kuna ülaltoodud asjaoludel ja põhjendustel kohtule ei ole teada, mida ja miks vaidlustatakse, mida taotletakse, siis on tegemist kaebuse niisuguste oluliste puudustega, mille tõttu ei ole kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta. Seega tuleb kaebus tagastada A.K.le läbivaatamatult.
lg 7 kohaselt kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Hurma Kiviloo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.