KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/47
) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
§ 3
lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist ulatuses, milles rikutakse tema õigusi. Kuna kaebus esitati kohtusse tähtaegselt, oleks kaebaja saanud kohtult taotleda ka Komisjoni protokollilise otsuse tema õigusi rikkuvas osas tühistamist. Kaebuse esitamise seisuga 28.08.2004 ei olnud Lääne maavanema 5-aastane teenistustähtaja lõpp 01.10.2004 veel saabunud ja Vabariigi 2
(6)2-3/475/05 Valitsus ei olnud ka otsustanud uue maavanema ametisse nimetamist. Seega oleks taotlus haldusakti osaliseks tühistamiseks olnud ilmselt riiki vähem koormav.
§ 7
lg 3 kohaselt hüvitatakse
§ 7lg 1 alusel otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
Kaebaja taotlebki saamata jäänud tulu hüvitamist.
§ 9
lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja peab Komisjoni otsust tema väärikust alandavaks ja taotleb seoses sellega moraalse kahju hüvitamist. Kaebaja peab õigusvastaseks Komisjoni protokollilist otsust, millega teda tunnistati maavanema ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks töökogemuse puudumise tõttu. Otsusega hinnati kaebaja vastavust konkursiteates toodud nõuetele, mis tulenesid regionaalministri 15.04.2004 määrusest nr 1 „Maavanema ametikohale esitatavad nõuded“. Määruse § 2 lg 2 p-s 1 on toodud nõudena teenistus riigi kõrgemate ametnike põhigruppi kuuluval või valitaval ametikohal riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või organis või avalik-õiguslikus organisatsioonis vähemalt kolm aastat. Kaebaja pidas nõuet diskrimineerivaks ja taotles selle kohaldamata jätmist seoses põhiseadusega vastuoluga. PS § 30 kohaselt ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Seadusandja on kasutanud PS volitust ja sätestanud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83 lg-s 1 maavanema teenistusse võtmise korra. Sama paragrahvi
- lõige sätestab: „Maavanema ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi viib läbi Vabariigi Valitsuse poolt määratud asjatundjate komisjon. Maavanema ametikohale esitatavad nõuded kehtestab regionaalminister kõrgemate riigiametnike atesteerimisnõuete alusel. Komisjon esitab regionaalministrile kehtestatud nõuetele vastavad kandidaadid.“ Vabariigi Valitsuse 19.11.1996 määruse nr 293 „Ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuete kinnitamine“ p 3 näeb ette, et atesteerimisel ametnikule esitatavad nõuded kehtestab riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juht kooskõlastatult konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga, kelle pädevusse kuulub ametniku atesteerimine, juhindudes käesolevatest põhigruppide atesteerimisnõuetest ning täiendades ja konkretiseerides neid tulenevalt konkreetse ametniku teenistuskohustustest. See säte on kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 99 lg-ga 3, mille kohaselt kinnitab ametikoha atesteerimisnõuded riigivõi kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juht kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga, juhindudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuetest. Kohus leidis, et regionaalministri määrus § 2 lg 2 p-s 1 toodud teenistuse nõue peaaegu sõna-sõnalt kopeerib Vabariigi Valitsuse määruse p-s 6 toodud riigi kõrgemate ametnike kogemuse nõuet. Erinev on ainult nõue teenistuse pikkusele (mis Vabariigi Valitsuse määruses on 6 kuud, regionaalministri määruses vähemalt 3 aastat). Samuti ei paku regionaalministri määruses toodud teenistuskogemuse nõue alternatiivse valikuna teenistust „muul kõrgharidust nõudval tööl asutuse või ametikoha töövaldkonnas“. Eeltoodud alternatiivse võimaluse ärajätmine ja 6-kuulisest tähtajast pikema teenistustähtaja kehtestamine ei ole Vabariigi Valitsuse määrusega vastuolus, kuna määruse p 3 võimaldab määruses toodud atesteerimisnõudeid täiendada ja konkretiseerida lähtuvalt konkreetse ametniku teenistuskohustustest. Kuivõrd Vabariigi Valitsus volitas regionaalministrit maavanema ametikohale esitatavaid nõudeid kõrgemate riigiametnike atesteerimisnõuete alusel kehtestama, oli regionaalministril ka volitus nõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse p- le 3 täiendada ja täpsustada eeldusel, et nõude põhiolemus jääb samaks. Seega regionaalministri määruse § 2 lg 2 p 1 tugineb seadustele ja lõppastmes PS §-le
- Puudub vastuolu regionaalministri määruse § 2 lg 2 p 1 ja PS § 12, mis sätestab võrdse kohtlemise põhimõtte, vahel. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, oli vastava teenistusnõude kehtestamine seaduste ja põhiseadusega kooskõlas. Seega saab teenistusnõuet pidada PS § 12 lg 1 mõistes mõõdupuuks, mille suhtes maavanema ametikohale kandideerijaid hinnati. Sellise nõude kehtestamine, millele vastamine ei pruugi kaebajal tema senist töökogemust arvesse võttes õnnestuda, ei saa kujutada endast diskrimineerimist. Töökogemust saab isik suures osas ise oma valikutega kujundada. Seetõttu 3
(6)2-3/475/05 võib diskrimineerimisest rääkida selliste tingimuste puhul, mille muutmine pole isiku enda võimuses, nagu rahvus, rass, nahavärvus, sugu jne. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebajat on teenistusnõude suhtes võrreldes teiste kandidaatidega erinevalt hinnatud. Vaidlus puudub selle üle, et kaebajal puudub regionaalministri määruse § 2 lg 2 p- le 1 vastav teenistuskogemus. Kaebuse viide Euroopa Personalivaliku Ameti konkursikuulutusele ei ole asjakohane, kuna sellega ei kuulutatud välja konkurssi Eesti maavanema ametikohaga võrreldavale ametikohale. Mida vastutusrikkam ja spetsiifilisem on ametikoht, seda kõrgemad on ka ametikohale esitatavad nõuded. Seetõttu ei saa vähem vastutust nõudva ametikoha konkursikuulutusega põhistada maavanema ametikohale esitatud teenistuskogemuse nõude põhiseadusevastasust. Konkursikuulutuses sisaldus teenistuskogemuse nõue, millega kaebaja pidi arvestama. Kaebaja teenistuskogemuse nõudele vastavuse hindamine ei ole kaalutlusotsus, mida tulnuks põhjalikumalt argumenteerida. Vastustaja protokolliline otsus koos 30.07.2004 kirjaga oli piisavalt põhistatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES L. M. apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. Kaebajale jäi arusaamatuks, millised on need ülesanded, mille täitmisega tema (10 aastat nõukogude ülikoolis õppinud ja „Ilmarise“ tehases vaneminsenerina töötanud spetsialist) hakkama ei saaks. Kaebaja leiab, et regionaalministri määruse nr 1 § 2 lg 2 p 1 nõue kogemustele “teenistus riigi kõrgemate ametnike põhigruppi kuuluval või valitaval ametikohal riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või organis või avalik-õiguslikus organisatsioonis vähemalt 3 aastat“ on vastuolus Vabariigi Valitsuse määruse nr 293 p-ga 6, Euroopa Personalivaliku Ameti konkursside korralduse praktikaga ja diskrimineerib kaebajat. Sellise töökogemuse nõue on kaebajale alandav, kuna tema eelistas nõukogude ajal töötada transporditöölisena, mitte astuda NLKP-sse. Kohus on PS § 12 tõlgendusega manipuleerinud ja puudub alus väita, et kaebajat ei diskrimineerita regionaalministri 15.04.2004 määruse nr 1 § 2 lg 2 p 1 alusel. Kohtu järelduse kohaselt ei paku regionaalministri määruses toodud teenistuskogemuse nõue alternatiivse valikuna teenistust „muul kõrgharidust nõudval tööl asutuse või ametikoha töövaldkonnas“. Vaidluse ese ongi see, kas 3-aastane töökogemus riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikuna on asendatav muu kõrgharidust nõudva tööga ja kui siin erinevust pole, siis ei saagi konkurssi vaidlustada ega diskrimineerimise probleemi tõstatada. Vastusaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Komisjon palus arutada asja ilma esindaja osavõtuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED L. M. taotles käesolevas asjas Komisjoni otsuse p 2.2.4. alapunktiga 2 tekitatud 1 387 500 krooni saamata jäänud tulu hüvitamist, leides, et regionaalministri 15.04.2004 määruse nr 1 „Maavanema ametikohale esitatavad nõuded“ § 2 lg 2 p-s 1 maavanemakandidaadile esitatud 3-aastase teenistuskogemuse nõue on diskrimineeriv, ja taotles regionaalministri määruse nimetatud punkti kohaldamata jätmist vastuolu tõttu Põhiseadusega. L. M. taotles ka 148 800 krooni moraalse kahju hüvitamist, leides, et Komisjoni otsuse p 2.2.4. alapunkt 2 tema Lääne maavanema ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks tunnistamise kohta on tema väärikust alandav. 4
(6)2-3/475/05 Halduskohus jõudis põhjendatult järeldusele, et regionaalministri 15.04.2004 määruse nr 1 „Maavanema ametikohale esitatavad nõuded“ § 2 lg 2 p 1 ei ole põhiseadusega va stuolus ja puudub alus selle sätte kohaldamata jätmiseks asja lahendamisel. Kuna kaebajal puudub regionaalministri 15.04.2004 määruse nr 1 § 2 lg 2 p- le 1 vastav teenistuskogemus, siis tunnistas Komisjon kaebaja õigesti Lääne maavanema ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ja Komisjoni otsuse punkti 2.2.4 alapunkt 2 on õiguspärane . Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 330 lg 5 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vabariigi Valitsuse 19.11.1996 määruse nr 293 „Ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuete kinnitamine“ punktist 1 nähtuvalt kehtestati selle määrusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste atesteeritavate ametnike ametikohtadel teenistuseks vajalikud miinimumnõuded ametnike haridusele, kogemustele, oskustele, teadmistele ja isiksuseomadustele. Määruse p 3 kohaselt kehtestatakse ametnikule atesteerimisel esitatavad nõuded juhindudes määruses toodud miinimumnõuetest ning täiendades ja konkretiseerides neid tulenevalt konkreetse ametniku teenistuskohustustest. Seega ei pruugi riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juht ametnikule atesteerimisel esitatavate nõuete kehtestamisel piirduda üksnes määruses toodud miinimumnõuetega ning võib neid tulenevalt konkreetse ametniku teenistuskohustustest täiendada ja konkretiseerida. Kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 83 lg 2 volitas regionaalministrit kehtestama maavanema ametikohale esitatavaid nõudeid kõrgemate riigiametnike atesteerimisnõuete alusel, oli regionaalministril Vabariigi Valitsuse 19.11.1996 määruse nr 293 p 3 alusel õigus tulenevalt maavanema teenistuskohustustest täiendada ja täpsustada maavanema ametikohale esitatavaid nõudeid. Maavanema teenistuskohustused tulenevad tema pädevusest, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduse §-des 84, 85 ja 89. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 84 maavanem: 1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; 2) juhib maavalitsuse tööd; 3) annab oma tegevusest aru regionaalministrile ja Vabariigi Valitsusele; 4) koordineerib ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas; 5) annab arvamuse ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste maakonnas asuvate kohalike asutuste juhtide ametisse nimetamise ja vabastamise kohta; 6) informeerib Vabariigi Valitsust, regionaalministrit ja kohalikke omavalitsusi regionaalpoliitika, samuti muudes täid esaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste suhete küsimustes; 7) teeb regionaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele ettepanekuid valitsusasutuste kohalike ametiasutuste ning muude maakonnas asuvate riigiasutuste töö korraldamiseks; 8) valdab, kasutab ja käsutab riigivara oma volituste piirides vastavalt seadusele; 9) sõlmib Vabariigi Valitsuse volitusel halduslepinguid kohalike omavalitsustega nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks; 10) teostab käesoleva seaduse paragrahvis 85 sätestatud alustel ja korras järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle, samuti täidab teenistusliku järelevalve ülesandeid vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 98; 11) suunab ja koordineerib maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tegevust; 111 ) esindab riiki kohtus maavanema ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ja edastamist §-s 441 sätestatud korras; 12) kinnitab maavalitsuse teenistujate koosseisu Vabariigi Valitsuse kinnitatud maavalitsuse struktuuri alusel; 13) nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu kuuluvad riigiteenistujad, samuti maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste juhid, kui seadusega või seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega ei sätestata teisiti; 14) esitab Vabariigi Valitsusele regionaalministri kaudu ettepanekud maavalitsuse kulude ja tulude eelarve eelnõu ning vajadusel lisaeelarve eelnõu kohta, valvab eelarve otstarbeka täitmise järele, tagab Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi ja toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise; 15) kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist; 151 ) kuulutab välja kohaliku omavalitsuse volikogu täiendavad valimised ja va limised kohaliku 5
(6)2-3/475/05 omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu; 152 ) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise maavalitsuses ja maavalitsuse haldamisel olevates riigiasutustes; 16) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse või regionaalministri käskkirjaga. Arvestades eeltoodud maavanema teenistuskohustus i, ei ole alust pidada regionaalministri määruse nr 1 § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuet (teenistus riigi kõrgemate ametnike põhigruppi kuuluval või valitaval ametikohal või riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või organisatsioonis või avalik-õiguslikus organisatsioonis vähemalt 3 aastat) asjakohatuks ega ülemääraseks võrreldes Vabariigi Valitsuse määruse nr 293 p-s 6 toodud minimaalse teenistuskogemuse nõudega (teenistus vanemametnike põhigruppi kuuluval või valitaval ametikohal riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või organis 6 kuud või muul kõrgharidust nõudval tööl asutuses või ametikoha töövaldkonnas 2 aastat). Vabariigi Valitsuse määruses riigi kõrgematele ametnikele sätestatud minimaalse teenistuskogemise nõue ei pruugi olla piisav eeldus maavanema arvukate vastutusrikaste ülesannete täitmiseks. Kaebaja poolt kohtule esitatud Euroopa Personalivaliku Ameti avaliku konkursi teatest (tl 21) nähtub, et ka selles teates loetletud teadusuuringute valdkondades kandideerijatelt eeldatakse 3aastast töökogemust valitud valdkonnale omaste ülesannete täitmisel. Kaebaja peab regionaalministri määruse nr 1 § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuet endale alandavaks ja diskrimineerivaks ning seostab nõudes toodud ametikohtadel töötamist kuulumisega NLKP-sse. Arvestades konkursi väljakuulutamise aega ja regionaalministri määruse nr 1 § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud nõutava teenistusaja pikkust, ei olnud kandidaadi omaaegne NLKP-sse kuulumine ametikohal esitatud nõuetele vastamiseks möödapääsmatu. Kaebaja esitas ringkonnakohtu istungil koopia ajalehes avaldatud konkursiteatest (halduskohtule esitatud sama teade tl 12 on poolik) ja väitis, et teatest ei nähtu nõuet, millele mittevastavaks kaebaja tunnistati. Kui kaebaja oleks olnud teadlik 3-aastase avaliku teenistuse töökogemuse nõudest, siis poleks ta üldse kandideerinudki. Ajalehes avaldatud konkursiteates ei ole tõepoolest avaldatud kandidaatidele esitatavaid nõudeid. Teates oli muuhulgas märgitud, et „Konkursikuulutuse tekst ning lisateave kandidaatidele esitatavate nõuete kohta on avaldatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (http://www.ametlikudteadaanded.ee)“. Kuivõrd ajalehes avaldatud teates ei olnud loetletud ka kandideerimiseks vajalikke dokumente, mis tuli esitada 20. juuliks 2004, ja kaebaja esitas kõik nõutud dokumendid tähtaegselt, siis pidi ta aktiivse internetikasutajana olema enne dokumentide esitamist tutvunud Ametlikes Teadaannetes avaldatud konkursiteatega Harju ja Lääne maavanema ametikohale. Konkursiteate p-s 3 oli maavanemakandidaadile esitatud nõudeks teenistus riigi kõrgemate ametnike põhigruppi kuuluval või valitaval ametikohal riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või organis või avalik-õiguslikus organisatsioonis vähemalt 3 aastat. Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebus e väited halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ja apellatsioonkabus tuleb jätta HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Lauri Madise Ruth Virkus Lilianne Aasma 6
(6)