Obsah (7)

§ 10§ 6§ 14§ 15§ 8§ 28§ 29

3-06-215 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-215 Haldusasi J.N.i riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON

) § 10 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt saab halduskohus otsustada riigi õigusabi andmise juhul, kui seda taotletakse kas halduskohtule esitatava kaebuse koostamiseks või halduskohtumenetluses esindamiseks. Muudel juhtudel, sealhulgas esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja tsiviilkohtumenetluses, samuti õigusdokumendi koostamiseks, tuleb riigi õigusabi taotlus vastavalt

§ 10lõigetele 1-3 esitada maakohtule.

Viidatud paragrahvi lõige 6 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Eeltoodust tulenevalt lahendab halduskohus käesoleva määrusega J.N.i taotluse riigi õigusabi saamiseks osas, mis puudutab halduskohtule esitatava kaebuse koostamist ja halduskohtumenetluses esindamist. Muud liiki riigi õigusabi andmise otsustamiseks edastab halduskohus taotluse Harju Maakohtule. 3.

§ 6

lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sama seaduse §-s 7 loetletakse juhtumid, millistel riigi õigusabi ei anta. Halduskohus mõistab J.N.i taotlusest, et taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et esitada halduskohtule kaebus(ed) seoses haldusaktide ja/või toimingutega, mis puudutavad maa tagastamist omandireformi käigus. Kohus möönab, et omandireformi puudutavad vaidlused on loomult keerulised ning ei saa eeldada, et õigusteadmisteta isik suudaks oma õigusi tingimata ilma professionaalse õigusabita kaitsta. Samuti ei anna taotlus alust eeldada, et kaebuse esitajal ei saa olla sellist õigust, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. Ka muid

§-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine. 4.

§ 14

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Seejuures ei arvestata sama paragrahvi

1. lõike kohaselt taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. J.N.i poolt esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt moodustub tema igakuine netosissetulek pensionist ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltoetusest, kokku 3357 krooni. Taotleja pangaarvetel on kokku 11476 krooni ning taotlejale kuulub
2. aastal ehitatud talumaja, kus ta arusaadavalt elab. Taotluse esitaja igakuiste vältimatute püsikulutuste suuruseks on märgitud umbes 1951 krooni. Taotlusest ei nähtu, et J.N.il oleks sellist suuremate raskusteta müüdavat vara, mille arvel saaks ta õigusteenustega kaasnevad kulud kanda.
3. Pidades silmas professionaalse õigusabi keskmist maksumust, leiab kohus, tuginedes riigi õigusabi taotluses esitatud andmetele majandusliku seisundi kohta, et J.N. ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Leides eelnevalt, et riigi õigusabi andmisest keeldumise alused puuduvad, peab halduskohus taotlust põhjendatuks ning rahuldab selle osas, milles taotluse esitaja taotleb riigi õigusabi halduskohtule kaebuse esitatava kaebuse koostamiseks ning halduskohtus esindamiseks. 6.

§ 15

lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks

§ 8

kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16 ja riigi õigusabi osutav advokaat vastavalt §-le 18. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku seisundit, samuti väidetava probleemi (elamu juurde kuuluva 2,26 ha suuruse maatüki tagastamine) olemust, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi

§ 8

punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna J Nil ei ole taotluse kohaselt ühegi advokaadi nõusolekut temale antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta, määrab kohus õigusabi osutajaks advokaadi, kelle nimetab advokatuur. Advokatuur nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi viivitamata pärast kohtult taotluse saamist. 7. Kohus peab vajalikuks taotluse esitajale selgitada, et riigi õigusabi ei tähenda tasuta õigusabi. Õigusteenuse osutamise kulud kannab isiku eest riik. Asjaolu, et kohus määrab riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, ei välista siiski nende kulude hilisemat sissenõudmist, juhul kui halduskohtule esitatav kaebus jäetakse rahuldamata ning kui taotluse esitaja majanduslik olukord märkimisväärselt paraneb. Nimelt tuleneb

§ 28

lõikest 1, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest vabastatud ning tema kaebust kas täielikult või osaliselt ei rahuldata ning tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab kohus isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. 8. Samuti juhib kohus siinkohal tähelepanu asjaolule, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses (

§ 29

lõige 1).

§ 29

lõike 2 kohaselt mõistab kohus lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest. Lea Kuuse Kohtunik